← Eesti

2-22-16407/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu,

  1. juuni 2023 Tsiviilasja number 2-22-16407 Tsiviilasi A.A., B.B.i, C.Ci, D.D.i ja E.E.i hagi M.L.i ja R.L. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 2 × 270 eurot iga hageja osas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. märtsi 2023 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.L.i ja R.L. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellandid (kostjad): M.L. (ik: XXXXXXXXXX0) R.L. (ik: XXXXXXXXXXX) Apellantide esindaja: A.B. Vastustajad (hagejad): A.A. (ik: XXXXXXXXXXX) B.B. (ik: XXXXXXXXXXX) C.C (ik: XXXXXXXXXXX) D.D. (ik: XXXXXXXXXXX) E.E. (ik: XXXXXXXXXXX) Vastustajate seaduslik esindaja (eestkostja): Vallavalitsus, lepinguline esindaja Andi Liblikman RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Tartu Maakohtu
  4. märtsi 2023 otsus osaliselt M.L.ilt ja R.L.lt välja mõistetud elatise suuruse ja menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista M.L.ilt ja R.L.lt kummaltki välja E.E.i kasuks 172,68 eurot elatisena
  5. novembri 2022 kuni
  6. mai 2023 eest ning A.A., B.B.i, C.Ci ja D.D.i kasuks igaühele 175 eurot elatisena
  7. novembri 2022 kuni
  8. mai 2023 eest ning igakuiselt elatis 25 eurot alates
  9. juunist 2023 kuni A.A., B.B.i, C.Ci ja D.D.i täisealiseks saamiseni ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  10. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt: 2.
  11. Rahuldada hagi osaliselt. 2.
  12. Mõista R.L.lt E.E.i kasuks välja 172 eurot 68 senti elatisena
  13. novembri 2022 kuni
  14. mai 2023 eest. 2.
  15. Mõista R.L.lt D.D.i kasuks välja 175 eurot elatisena
  16. novembri 2022 kuni
  17. mai 2023 eest. 2.
  18. Mõista R.L.lt D.D.i kasuks alates
  19. juunist 2023 kuni D.D.i täisealiseks saamiseni (XXXXXX) välja igakuine elatis 25 eurot. 2.
  20. Mõista R.L.lt C.Ci kasuks välja 175 eurot elatisena
  21. novembri 2022 kuni
  22. mai 2023 eest. 2.
  23. Mõista R.L.lt C.Ci kasuks alates
  24. juunist 2023 kuni C.Ci täisealiseks saamiseni (XXXXXX) välja igakuine elatis 25 eurot. 2.
  25. Mõista R.L.lt B.B.i kasuks välja 175 eurot elatisena
  26. novembri 2022 kuni
  27. mai 2023 eest. 2.
  28. Mõista R.L.lt B.B.i kasuks alates
  29. juunist 2023 kuni B.B.i täisealiseks saamiseni (XXXXXX) välja igakuine elatis 25 eurot. 2.
  30. Mõista R.L.lt A.A. kasuks välja 175 eurot elatisena
  31. novembri 2022 kuni
  32. mai 2023 eest. 2.
  33. Mõista R.L.lt A.A. kasuks alates
  34. juunist 2023 kuni A.A. täisealiseks saamiseni (XXXXXX) välja igakuine elatis 25 eurot. 2.
  35. Mõista M.L.ilt E.E.i kasuks välja 172 eurot 68 senti elatisena
  36. novembri 2022 kuni
  37. mai 2023 eest. 2.
  38. Mõista M.L.ilt D.D.i kasuks välja 175 eurot elatisena
  39. novembri 2022 kuni
  40. mai 2023 eest. 2.
  41. Mõista M.L.ilt D.D.i kasuks alates
  42. juunist 2023 kuni D.D.i täisealiseks saamiseni (XXXXXX) välja igakuine elatis 25 eurot. 2.
  43. Mõista M.L.ilt C.Ci kasuks välja 175 eurot elatisena
  44. novembri 2022 kuni
  45. mai 2023 eest. 2.
  46. Mõista M.L.ilt C.Ci kasuks alates
  47. juunist 2023 kuni C.Ci täisealiseks saamiseni (XXXXXX) välja igakuine elatis 25 eurot. 2.
  48. Mõista M.L.ilt B.B.i kasuks välja 175 eurot elatisena
  49. novembri 2022 kuni
  50. mai 2023 eest. 2.
  51. Mõista M.L.ilt B.B.i kasuks alates
  52. juunist 2023 kuni B.B.i täisealiseks saamiseni (XXXXXX) välja igakuine elatis 25 eurot. 2 Kehtna 2.
  53. Mõista M.L.ilt A.A. kasuks välja 175 eurot elatisena
  54. novembri 2022 kuni
  55. mai 2023 eest. 2.
  56. Mõista M.L.ilt A.A. kasuks alates
  57. juunist 2023 kuni A.A. täisealiseks saamiseni (XXXXXX) välja igakuine elatis 25 eurot. 2.
  58. Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu jooksva kuu
  59. kuupäevaks iga lapse isiklikule pangakontole (E.E. XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX; D.D. XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX; C.C XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX; B.B. XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX; A.A. XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX). 2.
  60. Jätta menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus poolte endi kanda. 2.
  61. Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele.
  62. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
  63. Võtta asja materjalide juurde kohtu infosüsteemist tsiviilasjast nr 2-19-9382 Pärnu Maakohtu
  64. juuni 2020 määruse resolutiivosa ja
  65. juuli 2021 määruse resolutiivosa. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  66. A.A. (sünd XXXXXX), B.B. (sünd XXXXXX), C.C (sünd XXXXXX), D.D. (sünd XXXXXX) ja E.E. (sünd XXXXXX) (hagejad/lapsed) esitasid 01.11.2022 oma seadusliku esindaja, Kehtna Vallavalitsuse (eestkostja) kaudu maakohtule M.L.i (kostja I) ja R.L. (kostja II) (vanemad) vastu hagi elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest mõlemalt kostjalt 20 eurot kuus lapse kohta. 16.12.2022 suurendasid hagejad nõuet ning palusid mõista mõlemalt kostjalt välja elatise 50 eurot kuus lapse kohta. Hagiavalduse kohaselt eraldati tsiviilasjas nr 2-19-9382 alates 20.06.2019 perest hageja E.E. ja alates 20.07.2021 ülejäänud hagejad. E. elab XXXXXX, teised hagejad SA-s XX. Vaatamata eestkostja nõuetele ei ole kostjad asunud hagejatele elatist maksma. Lapsed külastavad vanemaid vastavalt kohtumäärusele kuni paar korda kuus. Kostjate sissetulek ei lange nõutud elatise tasumisel alla elatusmiinimumi. Lisaks oleks kostjatel vaatamata puuduvale töövõimele võimalik töötada.
  67. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata. Kostjate vastuväidete kohaselt annavad nad igale hagejale ülalpidamist keskmiselt 50 euro ulatuses kuus. Kostjad annavad hagejatele igakuiselt raha, ostavad riideid, kannavad hobidega seotud kulusid (sh ratsutamise trennid ja laagrid), lisaks vahetu ülalpidamine ajal, mil hagejad on kostjate juures (koolivaheaegadel ka pikemalt kui 1–2 päeva). Kostjad on töövõimetud, nende igakuine sissetulek on kokku 1100 eurot (töövõimetoetus, sotsiaaltoetused, töötukassa kompensatsioonid seoses koolitustega). Sellest tasuvad nad oma eluasemekulud (150 eurot kindlustus ja kodulaenu tagasimakse, lisanduvad elektrienergia, küte, internet jne, lisaks teevad kostjad majas hädavajalikke remonttöid ning tasuvad selleks võetud laenu), transpordikulud (250 eurot, sh kütus, sõiduki ülalpidamis- ja 3 remondikulud), toidukulud (450 eurot, sh hagejate toit ajal, mil nad on kostjate juures), puudest tingitud erivajadusega seotud kulud. Tervis ei võimalda kostjatel lisasissetulekut teenida. Nõutud elatise maksmine kahjustaks kostjate võimet ennast ülal pidada. MAAKOHTU LAHEND
  68. Tartu Maakohus rahuldas
  69. märtsi 2023 otsusega hagi ning mõistis alates
  70. märtsist 2023 kummaltki kostjalt välja igakuise elatise 50 eurot igale hagejale kuni hagejate täisealiseks saamiseni ja ühekordse elatise perioodi
  71. november 2022 kuni
  72. märts 2023 (s.o alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni) eest kummaltki kostjalt igale hagejale 209,68 eurot. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostjate kanda. Kostjatelt väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hagejad kostjate alaealised lapsed, kes ei ela kostjatega koos, seega on kostjad kohustatud maksma hagejatele elatist. Kohus peab otsuse tegemisel lähtuma vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hagejad soovivad elatist kokku 100 eurot lapse kohta, s.o perekonnaseaduses (PKS § 101 lg 1) sätestatust väiksemas määras. Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjad on esitanud tõendid selle kohta, et nad on puuduva töövõimega isikud. Kostjad on avaldanud, et kostja I on läbinud perioodil 14.01.–03.06.2022 X Kutsehariduskeskuses kogemusnõustaja baaskoolituse ning pärast baaskoolituse läbimist on ta selleks, et alustada tööd kogemusnõustajana, läbinud veel mitmeid täiendkoolitusi, mida on toetanud töötukassa. Seega kostja I on kinnitanud, et vaatamata puuduvale töövõimele on ta võimeline läbima koolitusi, asuma õpitud erialal tööle ja teenima lisasissetulekut. Kohus jättis kostjate põhjendused puuduva töövõime ja lisasissetulekute hankimise võimatuse osas tähelepanuta. Tegemist on otsitud põhjustega, miks mitte maksta oma alaealistele lastele elatist. Kostjate sissetulekud moodustavad umbes 1000 eurot kuus. Kostjad on kinnitanud, et annavad samas suurusjärgus (50 eurot kuus) hagejatele elatist vahetult ja vabatahtlikult. Seega on kostjad kinnitanud, et on võimelised sellises suuruses elatist tasuma. Tulenevalt Riigikohtu praktikast on vanem kohustatud teenima sissetulekut, mis tagaks lapse ülalpidamise. Kostjad on väitnud, et annavad lastele sularaha ja ostavad vajalikke asju, eelkõige riideid, kuid ei ole oma väidete tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Seega ei ole kostjad tõendanud elatise andmist vahetult ja vabatahtlikult. Lastega ajaveetmist ei saa käsitleda elatise tasumisena. Kostjate vastuväited, mis puudutavad lastega suhtlemise korda ja kohaliku omavalitsuse poolt lastega suhtlemise takistamist, jättis kohus tähelepanuta, kuna need ei ole vaidluse esemeks. Eeltoodut arvestades rahuldas kohus hagi ja mõistis kummaltki kostjalt iga hageja kasuks välja elatise 50 eurot kuus. Hagejad soovisid elatist alates hagi esitamisest, s.o alates 01.11.
  73. Tagasiulatuvalt tuleb kummaltki kostjalt iga hageja kasuks välja mõista ühekordne elatis 209,68 eurot (november – veebruar 4 × 50 eurot, märtsi 6 päeva 9,68 eurot). ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  74. M.L. ja R.L. esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Tartu Maakohtu
  75. märtsi 2023 otsuse tühistamist osaliselt ning uue otsuse tegemist, millega mõista kummaltki kostjalt välja elatis iga hageja kasuks mitte rohkem kui 20 eurot kuus alates
  76. märtsist
  77. Perioodi
  78. november 2022 kuni
  79. märts 2023 eest palusid kostjad jätta elatis välja mõistmata. Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. 4 Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on elatisenõude suurendamine menetluse kestel põhjendamata ja alusetu. Kohus ei ole võtnud piisavalt arvesse PKS §-s 102 sätestatud elatise vähendamise aluseid. Elatis kokku 500 eurot kuus moodustab ½ kostjate sissetulekutest ja on kostjatele ülejõu käiv. Kostjad on töövõimetud, nende sissetulekuteks on töövõimetuspension ja puudetoetused. Arvestades kostjate tervislikku seisundit, haridust ja kvalifikatsiooni, ei ole neil võimalik teenida lisasissetulekut. Kostja II on liikumispuudega, tal puuduvad autojuhiload. Kostjal I on tugevad migreenihood, mille tekkimist ei ole võimalik prognoosida. Kogemusnõustajal on oluline stabiilne töövõime. Tegemist ei ole ajutise olukorraga. Lisaks takistab töökoha leidmist elamine maapiirkonnas. Kohalikul omavalitsusel puudub pädevus seada töövõime hindamise komisjoni järeldusi kahtluse alla. Riigikohtu selgituste kohaselt tuleb elatise väljamõistmisel arvestada, et vanematel oleks võimalik kanda ka endi hädavajalikud kulud, ning juhul kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt. Kui kostjatelt mõistetakse välja elatis kokku 500 eurot, millele lisaks kannavad nad hagejate kulusid mitte vähem kui 50 eurot kuus lapse kohta, s.o kokku 750 eurot, jääb kostjatele 250–300 eurot, mis on toimetulekuks ebapiisav, eriti arvestades, et kostjatel on seoses puuetega lisakulud (ravimid, transport jne). Kui kostjad ei suuda kanda eluasemekulusid ja kaotavad eluaseme, kannataks mitte ainult kostjate minimaalne turvalisus, vaid ka hagejatel ei oleks kodu, kus vanematega koos olla. Riigikohus on rõhutanud, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada perekonna tavapärast elustiili. Kohus ei ole analüüsinud, milline oleks hagejate tavapärane elulaad, kui nad elaksid kostjatega. Kohus ei ole arvestanud kostjate poolt hagejatele vahetu ülalpidamise andmist. Seda tuleb arvestada ka olukorras, kus lapsed on perest eraldatud. Kostjad on esitanud vahetu ülalpidamise kohta dokumentaalseid tõendeid. Kostjad soetavad hagejatele riideid, koolitarbeid, hobideks vajalikku, lisaks tavapärane ülalpidamine ajal, mil hagejad viibivad kostjate juures, st olemas on kodu, toit, ühiselt võetakse ette väljasõite, et taastada ja tugevdada laste ja vanemate sidet. Nõustuda ei saa seisukohaga, et oluline ei ole asjaolu, et lapsed saavad viibida vanematega vähem aega, kui kohtu määratud suhtluskorras ettenähtud. Eestkostja poolt suhtlemise takistamine on viinud selleni, et kostjad teevad kohtumisteks ettevalmistusi, kuid kohtumisi ei toimu. Eestkostja on korduvalt seadnud kohtumise tingimuseks, et kostjad viiksid hagejad võistlustele ja esinemistele. Laste transportimise kulud on hagejate huvides tehtavad kulud. Kuna kostjad on andnud hagejatele vahetult ülalpidamist vähemalt 50 eurot kuus igale lapsele ka kohtumenetluse ajal, siis täiendava elatise väljamõistmine on põhjendamatu ja ei ole kostjate rahalisi võimalusi arvestades teostatav. Eestkostja on vastuses kohtule möönnud, et kostjad annavad vabatahtlikult hagejatele elatist nii rahas kui vahetult. Määratud elatise maksmisel ei oleks kostjatel võimalik anda hagejatele elatist vahetult, s.o laste ja vanemate kohtumised väheneksid veelgi, mis kahjustaks tugevalt vanemate ja laste emotsionaalset sidet.
  80. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, teatades, et jäävad esitatud seisukohtade juurde. Kohtukulud paluvad hagejad jätta poolte endi kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  81. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 07.03.2023 otsus tuleb tühistada osaliselt kostjatelt välja mõistetud elatise suuruse ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kummaltki kostjalt välja elatise iga hageja kasuks 25 eurot kuus alates hagi esitamisest (s.o 01.11.2022) kuni hagejate täisealiseks saamiseni ning jätab menetluskulud maakohtus poolte endi kanda. 5 Kohtuotsuse resolutsiooni selguse huvides mõistab ringkonnakohus kostjatelt E.E.i kasuks elatise välja kindla summana alates hagi esitamisest (01.11.2022) kuni E.E.i täisealiseks saamiseni (XXXXXXX), s.o kummaltki kostjalt 172,68 eurot (6 kuud × 25 eurot + mai 28 päeva 22,68 eurot), ja ülejäänud hagejate kasuks kindla summana 01.11.2022 kuni 31.05.2023 eest, kummaltki kostjalt iga hageja kasuks 175 eurot (7 kuud × 25 eurot). Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
  82. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse kostjad, taotledes maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja uue otsuse tegemist, millega mõista kummaltki kostjalt välja elatis iga hageja kasuks mitte rohkem kui 20 eurot kuus alates 07.03.
  83. Perioodi 01.11.2022 kuni 06.03.2023 eest paluvad kostjad jätta elatis välja mõistmata. Seega ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, kas kostjatelt tuleks mõista elatis hagejate kasuks välja maakohtu väljamõistetust väiksemas summas ja seejuures mitte alates hagi esitamisest, vaid alates maakohtu otsuse tegemisest.
  84. Ringkonnakohus märgib vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele kõigepealt, et kuivõrd hagejad taotlesid kostjatelt elatise väljamõistmist väiksemas summas (50 eurot kuus lapse kohta ühelt vanemalt, kokku 100 eurot lapse kohta), kui seaduses (PKS § 101) sätestatud alammäär, siis ei olnud hagejatel kohustust põhjendada ja tõendada oma vajaduste suurust.
  85. Vaidlust ei ole selles, et kostjate puhul esineb PKS § 102 lg 2 järgne alus mõista neilt elatis välja alla kehtivat PKS § 101 kohast alammäära. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, on erinevalt maakohtust seisukohal, et väljamõistetud elatis on kostjatele ebamõistlikult koormav. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu ja hagejate esindaja seisukohaga, et elatise suuruse määramisel saab arvestada, et kostjad on võimelised hankima tööga lisasissetulekut. Maakohus ei ole ringkonnakohtu arvates piisavalt arvestanud kostjate väidet, et nad on töövõimetud. Eesti Töötukassa 06.01.2022 otsusega on kostjal I tuvastatud puuduv töövõime alates 03.01.2022 kuni 02.01.
  86. Eesti Töötukassa 09.01.2023 otsusega on kostjal I tuvastatud puuduv töövõime alates 03.01.2023 kuni 02.01.
  87. Eesti Töötukassa 17.01.2022 otsusega on kostjal II tuvastatud puuduv töövõime alates 05.01.2022 kuni 04.01.
  88. Töövõimetoetuse seaduse § 5 lg 3 p-st 3 tulenevalt on isikul puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline töötama. Ringkonnakohus märgib lisaks, et Eesti Töötukassa 06.01.2022 otsusega oli kostjal I tuvastatud puuduv töövõime üheks aastaks, s.o alates 03.01.2022 kuni 02.01.2023, märkusega, et arvestades kostja I tervisekahjustuse muutlikku iseloomu, on tema töövõime ühe aasta jooksul raskesti prognoositav. Eesti Töötukassa 09.01.2023 otsusega tuvastati kostjal I puuduv töövõime viieks aastaks, alates 03.01.2023 kuni 02.01.2028, ja on prognoositud, et kostja I töövõime on viie aasta jooksul tõenäoliselt vähe muutuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjaolu, et töötukassa on võimaldanud
  89. aastal kostjale I mitmeid koolitusi, piisavaks aluseks järeldamaks kostja I puhul võimekust ka tegelikult tööle asuda ja lisasissetulekut teenida. Kostjad on 30.11.2022 vastuses hagile teatanud, et nende sissetulekud on kokku keskmiselt 1100 eurot kuus, sh mõlemal kostjal töövõimetoetus päevamääraga 16,33 eurot ja sotsiaaltoetus 41,17 eurot ning kostjal I lisaks töötukassa kompensatsioonid seoses koolitustega. Sellises suuruses sissetulekute saamist kinnitavad ka kostjate esitatud tõendid. 6 Hagejad ei ole väitnud, et kostjate sissetulek oleks eeltoodust suurem. Seega tuleb elatise suuruse määramisel lähtuda ülalnimetatud summast.
  90. Kostjate väitel tuleb arvestada, et nad annavad hagejatele ülalpidamist ka vahetult: soetavad riideid, koolitarbeid, hobideks vajalikku, lisaks tavapärane ülalpidamine ajal, mil hagejad viibivad kostjate juures, st olemas on kodu, toit, võetakse ette väljasõite. TsMS § 230 lg 3 kohaselt võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid omal algatusel. Ringkonnakohus võtab täiendavalt asja materjalide juurde kohtu infosüsteemist kohtu algatusel kogutud täiendavad tõendid, s.o tsiviilasjast nr 2-19-9382 Pärnu Maakohtu 20.06.2020 määruse resolutiivosa ja 20.07.2021 määruse resolutiivosa. Eelnimetatud kohtumäärustega on muu hulgas kindlaks määratud hagejate ja kostjate suhtlemise kord. Kuivõrd kostjad tuginevad asjaolule, et nad teevad hagejatele kulutusi vahetult ajal, kui hagejad viibivad nende juures, on tegemist vajalike tõenditega. Kohtu määratud suhtluskorra kohaselt võivad kostjad külastada lapsi laste elukohaks olevates hoolekandeasutustes ning lapsed võivad kooliaasta ajal viibida kostjate kodus vähemalt ühe nädalavahetuse kuus ja koolivaheaegadel 2–5 päeva, kokkuleppel eestkostjaga pikemalt. Seega laste viibimise aeg kostjate juures on vähene ja ringkonnakohtu hinnangul toob suhtluskorra täitmine kostjatele kaasa eelkõige kulud laste toitlustamisele ajal, kui lapsed on kostjate juures. Kostjatel puudub vajadus teha kulutusi laste riietele, hobidele, taskurahale vms, kuivõrd laste kõigi põhjendatud vajaduste rahuldamise korraldab laste eestkostja.
  91. Ringkonnakohus on seisukohal, et põhjendatud igakuine elatis igale hagejale on 25 eurot ühelt vanemalt, s.o kahelt vanemalt kokku 50 eurot lapse kohta. Tasudes kostjate kokku ca 1000-eurosest sissetulekust 250 eurot elatiseks (kumbki kostja 125 eurot), jääb kostjate endi kulude katteks kokku vähemalt 750 eurot (375 eurot kummalegi), mis on kahe ühises majapidamises elava ja mittetöötava isiku minimaalsete vajaduste katmiseks piisav summa. Kostjate väitel ongi nad siiani teinud iga hageja huvides kulutusi 50 euro ulatuses kuus. Arvestades, et E.E. sai XXXXXXX täisealiseks ja temale elatise maksmise kohustus lõppes, jätab sellises suuruses elatise määramine ühtlasi kostjatele võimaluse teha väikeseid kulutusi lastele ajal, kui lapsed viibivad kostjate juures. Kostjad on kohustatud andma ülalpidamist oma alaealistele lastele, kellest üks (E.) on perest eraldatud juba
  92. a suvest ja ülejäänud neli hagejat
  93. a suvest, ning kostjatel tuleb vajadusel oma iseenda huvides tehtavaid kulutusi piirata, et tasuda elatist lastele.
  94. Kostjad väidavad, et nad on andnud hagejatele vahetult ülalpidamist vähemalt 50 eurot kuus lapse kohta ka kohtumenetluse ajal, ja leiavad, et seetõttu on täiendava elatise väljamõistmine selle aja eest põhjendamatu ega ole kostjate rahalisi võimalusi arvestades teostatav. Ringkonnakohus kostjatega ei nõustu. Kohtupraktikas on asutud seisukohale (nt RKTKm 16.01.2013, 3-2-1-159-12, p 11), et vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale (isikule), kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Juhul, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev isik annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Hagejate eestkostja ei ole nõustunud (16.12.2022 ja 26.01.2023 menetlusdokumendid), et kostjad oleksid teinud hagejate heaks mingeid kulutusi, mille eestkostja oleks heaks kiitnud. Kostjate väide kohtumenetluse ajal hagejate huvides kulutuste tegemisest on ka tõendamata. Vähesed lisatud tõendid, millest võib järeldada hagejatele asjade ostmist jm kulutuste tegemist (laste riiete, jalatsite ost summades 6,99 eurot ja 12,50 eurot, ratsasääriste ost summades 7 15 eurot, 12,90 eurot ja 12 eurot, praamipiletid Hiiumaale), pärinevad ajast enne
  95. a novembrit, s.o ajast, mille eest ei ole hagejad kostjatelt elatist nõudnud. Ka asjaolu, et kostjad võivad olla teinud vastavalt suhtluskorrale kohtumenetluse jooksul keskmiselt ühel nädalavahetusel kuus kulutusi hagejate toitlustamiseks, ei anna ringkonnakohtu arvates alust lugeda selle arvelt kostjate ülalpidamiskohustus kohtumenetluse ajal täidetuks. Seda eriti olukorras, kus kostjatelt mõistetakse elatis välja oluliselt alla alammäära. Tagasiulatuvalt, s.o perioodi eest enne hagi esitamist, ei ole hagejad kostjatelt elatist nõudnud.
  96. Ringkonnakohus selgitab, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmiseks.
  97. 02.06.2023 ringkonnakohtule esitatud taotluses on kostjad palunud hagejate esindajalt välja mõista nii nende maa- kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud. Apellatsioonkaebuses on kostjad palunud jätta menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg-s 12 sätestatud erandi kohaldamiseks alust ei ole. Seega kõik menetluskulud asjas jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.