Obsah (5)

§ 442§ 20§ 435§ 392§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 20. juuni 2023 Tsiviilasja number 2-21-15586 Tsiviil

§ 442lg 2 p 5 nõuded.

Kuivõrd hageja ei esitanud pärandvara jagamise nõuet, ei saanud kostja vastuhagi esitada. Vastuhagi saab esitada alles pärast seda, kui menetluses on esitatud nõuetekohane hagi. Seega on käesoleva tsiviilasja kohtueelne menetlus olnud puudulik. Asi tuleb saata tagasi maakohtule uueks arutamiseks, kus hageja saab esitada korrektse pärandvara jagamise nõude, seejärel tuleb anda kostjale võimalus esitada sellele vastuhagi ja kaasata menetlusse ka teine kaasomanik X, kui hageja või kostja taotleb pärandvara jagamist kinnistu reaalosadeks jagamise teel. Kostja on menetluses läbivalt hageja poolt esitatud nõudele vastu vaielnud, selgitades korduvalt, et hüpoteetiliselt tulevikus tekkivate kinnistute jagamine ei ole õiguslikult võimalik. Maakohus on tuginenud ebaõigele eeldusele, et kostja on kohustatud täitma Tartu Maakohtu

1. aprilli
2. a määrust tsiviilasjas nr 2-20-
3. Tegemist on hageja ja Xi vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega, milles lepiti omavahel kokku kinnistu kaasomandi lõpetamises, kinnistu jagamises kolmeks eraldi kinnistuks ja uute korteriomandite moodustamises. Kostja, kui kinnistu üks ühisomanik, jäi menetlusse kaasamata, kuigi kinnistu kaasomandi reaalosadeks jagamine uute kinnistute moodustamise kaudu ei ole õiguslikult võimalik ilma kõiki kinnistu omanikke menetlusse kaasamata. Tartu Ringkonnakohus rõhutas
4. detsembril 2022 tsiviilasjas nr 2-20-6158 tehtud määruses, et hageja ja Xi vahel sõlmitud kompromissi kinnitamise määrusest ei tulene kostjale õiguslikke tagajärgi. Ringkonnakohus märkis, et hageja ja Xi vahel sõlmitud kompromissi kinnitamise määrus ei mõjuta ega halvenda kostja kui H. Liiva pärija positsiooni kinnisasja 1/2 suuruse kaasomandiosa ühisomanikuna. Seega on õiguslikult välistatud kostja kohustamine tsiviilasjas nr 2-20-6158 kokkulepitud kinnistusraamatukannete muudatuseks nõusoleku andmiseks. Hageja poolt kohtule esitatud eksperthinnangute alusel ei ole võimalik tuvastada pärandvara väärtust. Maakohus tugines põhjendamatult kohtuotsuse tegemisel hageja eksperthinnangutele, mis tõi kaasa ebaõige kohtuotsuse. Hageja poolt tellitud hindamised kajastavad üksnes kinnistu osalist väärtust, need on tellitud mitteolemasoleva kinnistu suurusega 3063 m2 ja 3-toalise korteri väärtuse hindamiseks. Suur osa kinnistust on jäänud üldse hindamata, jättes tähelepanuta, et kuni käesoleva ajani on kinnistu nr XXXXXX üks tervik kogupindalaga 6570 m
5. Lisaks sisaldavad need eksperthinnangud ebaõigeid andmeid, nt majas on vesi ja kanalisatsioon olemas, lisaks pliidile ja ahjule on majas ka õhksoojuspump, mida 6 ekspertarvamuses pole märgitud. Kostja poolt esitatud tõendite kõrvalejätmine on põhjendamatu. Kinnistu turuväärtus on oluliselt suurem, kui maakohtu poolt tuvastatud. Pooled esitasid oma ema (L.-H. Liiv) pärandit puudutavad dokumendid, millest nähtub, et ema testamendi kohaselt pidi hageja kinnistu nr XXXXXX mõttelise osa müügi korral maksma kostjale 25% müügihinnast. Hageja sõlmis Xiga kinnistu reaalosadeks jagamise kokkuleppe, mis on kinnisasja käsutamine sarnaselt müügiga ja seega tuleks pärandavara jagamise hagi menetlemisel arvestada ka kostjale määratud annakuga, mida maakohus teinud ei ole. Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme, mis on kaasa toonud ebaõige kohtuotsuse tegemise. Käesoleval juhul ei saanud asjaolud olla uuele kohtunikule selged, kuna asjas toimunud kohtuistungi helifail oli rikkis ning kohtuistungi protokoll kajastas istungil toimunut üksnes lühidalt ja refereerivalt. Kostja oli
6. juulil 2022 avaldanud kohtule ettepaneku pärandvara jagamiseks, sh reaalosadeks jagamise teel kaasomandi lõpetamiseks ja sel juhul oleks pidanud menetlusse kaasama ka kinnistu kaasomaniku Xi. Sellele asjaolule oleks uus kohtunik pidanud kostja tähelepanu juhtima, kuivõrd asja määramisel uuele kohtunikule ei olnud eelmenetlus veel lõppenud. Selle asemel on uus kohtunik otsustanud tsiviilasja enda kätte saamisel koheselt eelmenetluse lõpetada ja teinud teatavaks kohtuotsuse tegemise aja. Kohus ei ole viidanud kohtuniku taandamise ega tõendite uuesti uurimise võimalusele.
7. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Kostja ei ole vastuhagi esitanud, seega jättis kostja ise oma õigused menetluses kasutamata. Maakohus ei ole kasutanud alternatiivset lahendust kohtuotsuse resolutsiooni p-de 3 ega 4 puhul. Kohus on kasutanud samaliigiliste grammatiliste objektide paralleelset korduvust, mis üksteist sisu poolest täiendavad (täpsustavad). Kohtu poolne täpsustamisvajadus otsuses tulenes asjaolust, kas lugeda lõpetatava ühisomandi objektiks teises tsiviilasjas nr 2-20-6158 vaidluse all olnud hageja ja Xi kaasomandis olevat kinnistut nr XXXXXX veel jagamata olekus või juba kompromissiga lõplikult jagatuna. Alternatiivide puhul tuleb kasutada kas üht või teist alternatiivi, üksteist välistavalt. Praegusel juhul ühisomandit kirjeldavad lauseosad täiendavad teineteist, omavahel üksteist välistamata. Samasugust täpsustavat eesmärki kannavad otsuses ka resolutsiooni p-i 4 kaks lauset, mis ei ole alternatiivid, vaid kehtivad osaotsustustena mõlemad koos. Maakohus on mitmel korral arutanud pooltega menetluse seisu ning on täitnud selgitamiskohustust vajalikul määral. Maakohus ei rikkunud tõendite õige hindamise kohustust. Maakohus põhjendas ammendavalt, miks tuleb võtta arvesse hageja poolt esitatud eksperthinnangut ja miks ei tule arvestada kostja tõenditega. Maakohus ei rikkunud

§ 20

. Maakohus lõpetas õigesti eelmenetluse, kuna pooled olid kõik oma avaldused, väited, vastuväited ja sisulised seisukohad kohtule esitanud ning menetlus oli ennast ammendanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Maakohtupoolse rikkumise tulemusena on jäänud menetluses olulised asjaolud välja selgitamata. Maakohus on asja menetlemisel rikkunud ka selgitamiskohustust ning ringkonnakohtul ei ole võimalik puudusi kõrvaldada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 656 lg 1 p 5).

1. Maakohtus on tsiviilasja menetlenud kohtunik Margit Vutt, kes on kostjat
2. septembri 2022 kirjaga teavitanud sellest, et käesolev tsiviilasi jagatakse mõne teise Tartu Maakohtu kohtuniku 7 menetlusse (II kd, tl 30).
3. novembril 2022 on Tartu Maakohtu kohtunik Hele Kaldma teinud asjas määruse, millega luges eelmenetluse lõppenuks ning määras pooltele tähtaja lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Maakohus leidis, et tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on pooled oma seisukohti kohtule põhjalikult selgitanud, sh esitanud ka tõendid. Maakohus eeldas sellest tulenevalt, et pooled on juba esitanud kõik oma põhilised väited ja vastuväited ning neid kinnitavad tõendid.

§ 20

lg 1 järgi, kui asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale. Kui eelmine kohtukoosseis on kogunud ja uurinud tõendeid, ei pea uus koosseis seda kordama, kui pooled seda ei taotle. Tegemist on kohtuliku arutamise vahetuse põhimõtte väljendusega, mis suulise menetluse puhul peaks üldjuhul tähendama ka seda, et vaid see kohtukoosseis, kes oli asja suulise (seisukohti kokkuvõtva ja lahendi tegemisele eelneva) arutamise juures, teeb asjas lahendi. Praeguses menetluses on toimunud 28. veebruaril 2022 kohtuistung, kus asja arutas kohtunik M. Vutt. Riigikohus on 16. aprilli 2014. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-30-14 p-s 13 selgitanud, et

§ 20

lg 1 mõtteks on, et uus kohtunik peab asja sisulisel läbivaatamisel saama hinnata kõiki asjas esitatud tõendeid ja tuvastada ise kõik asja lahendamiseks vajalikud asjaolud. Asja algusest peale arutamine ei tähenda aga, et uuesti tuleb läbi viia eelmenetlus.

§ 20

lg 1 teise lause järgi ei pea uus kohtunik ka tõendeid uuesti koguma ega uurima, kui pooled seda ei taotle. Kui uus kohtunik leiab, et eelmenetlus on puudulik, mh kui poolte seisukohad ei ole talle arusaadavad või varem ei ole pooltega õiguse kohaldamist ja tõendamiskoormuse jaotust piisavalt arutatud, saab ta eelmenetluse uuendada. Otsuse saab uus kohtunik teha, kui asja on tema arvates arutatud ammendavalt (

§ 435lg 1).

Kui asjas on peetud asja arutamiseks kohtuistung, tuleb seda siiski vähemasti üldjuhul korrata. Pooltele tuleb kohtuniku asendamisel tagada kindlasti ka võimalus esitada kohtuniku vastu taandusavaldus. Ringkonnakohus leiab, et see, et uus kohtukoosseis ei pea üldjuhul uuesti tõendeid koguma, ei tähenda aga, et kohtukoosseisu vahetumisel ei tule anda pooltele võimalust avaldada seisukohta ja esitada taotlusi varasema kohtukoosseisu poolt kogutud ja uuritud tõendite suhtes. Samuti ei ole pooled praeguses menetluses avaldanud uuele kohtunikule seisukohta eelmenetluse lõpetamise osas. Lahendit tegev kohtukoosseis peab tagama kohtuasja vahetu arutamise, selleks ka vahetult hindama tõendeid. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja menetluses oluliselt rikkunud

§ 20lg-t 1 ja lugenud eelmenetluse praeguses asjas lõppenuks.

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus peab asja uuel menetlemisel andma kostjale võimaluse oma seisukohtade täpsustamiseks ja vajadusel vastuhagi esitamiseks. Hageja on esitanud pärandvara jagamise nõude. Maakohus on kohtustungil andnud tähtaja kostjale
2. aprilliks 2022 vastuhagi esitamiseks, pikendades seda arvestades esindaja volituste lõppemist
3. maini
4. Kohtunik M Vutt jättis
5. juunil 2022 kostja korduva vastamistähtaja pikendamise taotluse rahuldamata, kuid selgitas samas määruses pooltele, et eelmenetlus ei ole lõppenud ja kostjal on jätkuvalt võimalik oma täiendavaid vastuväiteid esitada. Kohtunik H. Kaldma tugines
6. novembril 2022 eelmenetlust lõpetades sellele, et hageja taotles
7. juunil 2022 eelmenetluse lõpetamist ja maakohtu väitel on kostja sellega nõustunud
8. augusti 2022 seisukohas. Kostja on aga
9. augusti 2022 menetlusdokumendis juhtinud kohtu tähelepanu sellele, et talle olulised küsimused on menetluses jäänud tähelepanuta.
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon ei pruugi olla üheselt arusaadav. Tsiviilasjas nr 2-20-6158 on ringkonnakohus rõhutanud, et Ü. Liiv (praeguses menetluses hageja) ja X soovivad kaasomandi lõpetada kinnisasja jagamisega kolmeks eraldiseisvaks kinnistuks, tegemist on kinnisasja käsutamisega. Kinnisasja käsutamiseks on Ü. Liival ja Xil 8 PärS § 148 lg 1 järgi vaja avaldaja (praeguses menetluses kostja) nõusolekut, sest avaldaja on kinnisasja ½ suuruse kaasomandiosa ühisomanik. Ilma avaldaja nõusolekuta Ü. Liiv ja X kinnisasja kolmeks jagada ega selle tarbeks kinnistusraamatu kandeid muuta ei saa. Maakohus on praeguses menetluses sidunud otsuse resolutsiooni tsiviilasjas nr 2-20-6158 tehtud lahendiga. Iseenesest võib olla lubatud alternatiivne tulevikku suunatud võimalus ühise omandi lõpetamiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks olukorras, kus kinnisasja jagamine on tõenäoline. Ebaselgeks jääb ja täitmisel võib probleeme tekitada kohtulahend, millega kohus tuvastab kohustuse anda nõusolek omanikukande kustutamiseks lähtuvalt tsiviilasjast, milles tehtud lahend ei ole kohustatud isikule siduv. Nimetatu võib tekitada ohu, et praeguses menetluses tehtava kohtulahendi resolutsiooni võib ekslikult tõlgendada selliselt, et tsiviilasjas nr 2-20-6158 tehtud lahend kehtib siiski ka kostja suhtes.
11. Ringkonnakohtu arvates on maakohus jätnud olulises osas täitmata eelmenetluse ülesanded, jättes piisavas ulatuses välja selgitamata poolte seisukohad oluliste asjaolude kohta (

§ 392). 11.

Ringkonnakohus jätab

§ 173lg 3 teise lause alusel menetluskulude jaotuse maakohtu otsustada (Riigikohtu 1.

novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-14-11930, p 20). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 9