Kohtu hinnangul on praegusel juhul puudutatud isiku kinnipidamine lubatav nimetatud alusel ning PPA taotlus tuleb rahuldada. 5.
lg 2 punkti 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Selle normi peamine eesmärk on tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamine). Väljaselgitamist vajavad asjaolud seonduvad eelkõige pagulase staatuse aluseks olevate väidete kontrollimisega, nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seonduv jms, mis eeldavad isiklikku osalust ja kättesaadavust. See norm aitab ka ennetada taotleja edasiliikumist teise liikmesriiki, eesmärgiga saada paremaid vastuvõtutingimusi. Sätte keskne eesmärk ei ole tagada taotlust tagasilükkava otsuse täitmist. Sarnaselt esmakordse loa andmisega, võib ka kinnipidamise pikendamine toimuda piiratud informatsiooni tingimustes. Kinnipidamise pikendamiseks peab taotletav eesmärk olema isiku õigustest siiski kaalukam. Mida pikaajalisem on kinnipidamine, seda suurem kaal on isiku õigustel. Seepärast tuleb PPA-l kinnipidamise pikendamise taotlemisel selgitada, milliseid toiminguid on vahepeal asjaolude väljaselgitamiseks tehtud, et kohus saaks kontrollida vajaliku hoolsuse ja kinnipidamisaluse kohaldamise tingimuste täitmist. Kuna vajadus teha menetlustoiminguid ei tingi taotleja kinnipidamiskeskusesse paigutamist, peab kinnipidamiseks esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma põgenemisoht (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5 ja seal viidatud kohtupraktika; Tallinna Ringkonnakohtu 04.08.2022 määrus nr 3-22-903, p 13; Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2023 määrus nr 3-22-1649). 6. Puudutatud isikuga on 16.06.2023 ja 13.07.2023 toimunud rahvusvahelise kaitse menetluse vestlused, kus isik on esitanud suurel hulgal väiteid ja dokumente. PPA-l tuleb dokumendid tõlkida ja läbi töötada ning kontrollida info õigust. PPA on planeerinud peale nimetatud info läbi töötamist ja kontrollimist läbi viia uus vestlus. Kohtuistungil selgitas PPA esindaja, et vastav vestlus võib toimuda kuu või kahe pärast võttes arvesse isiku poolt esitatud dokumentide mahtu ja tõlkimise vajadust. Samuti läheb seejärel tõenäoliselt teatud hulk aega rahvusvahelise kaitse andmise või sellest keeldumise otsuse tegemiseks, sest materjal on väga mahukas. Kohtu hinnangul ei välista
lg 2 punkt 4 isiku kinnipidamist ärakuulamise tagamiseks ning seda eeskätt olukorras, kus isiku ütlused ja tema poolt esitatud mahukad dokumendid vajavad Eesti endale vaenulikuks riigiks kuulutanud Vene Föderatsioonis toime väidetavalt toimuva kriminaalmenetluse asjaolude põhjalikku kontrollimist ja väljaselgitamiseks, kas isikut seal tõepoolest põhjuseta taga kiusatakse. Seega ei saa pidada PPA-d puudutatud isiku taotluse lahendamisel tegevusetuks. Samuti ei saa põhjendamatuks pidada PPA väiteid, et puudutatud isiku kättesaadavus on vajalik. 2 7. Lisaks soovile, et isik oleks asjaolude täpsustamiseks kättesaadav, peab see olema ka vältimatult vajalik ning esinema peab isiku põgenemisoht. Kohtu hinnangul on praegusel juhul täidetud ka need alused, kuna puudutatud isiku käitumine Eestisse saabumisel annab aluse põhjendatud kahtluseks, et kinnipidamiskeskusest vabastades võib ta Eestist lahkuda ning rahvusvahelise kaitse menetluse edukaks läbiviimiseks on vajalik, et isik oleks kättesaadav. Kohus märgib siinkohal täiendavalt, et PPA tugineb põgenemisohu hindamisel ka VSS § 68 punktile 8 – välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Nende asjaolude üle vaidlus puudub. Teiseks on praegusel juhul PPA põhjendatult teinud isiku ütlustest ja tegevusest järelduse, et ta ei pruugi ilma kinnipidamiseta olla kättesaadav edasiseks menetluseks – isik on väljendanud soovi jõuda Itaaliasse ning otsustanud esitada rahvusvahelise kaitse taotluse alles mõnda aega pärast tema kinnipidamist; isiku telefonisuhtlusest (dtl 16 ja 17 I menetlus) ilmneb, et ta on valmistunud Eesti kaudu liikuma edasi muudesse Euroopa riikidesse (Itaalia, Saksamaa jt), kus tal on ka tuttavaid. Isik kinnitas ka kohtuistungil, et ta ise ei valinud Venemaalt põgenemiseks Eestit. Seda pakkusid talle nö. vahendajad. Isik ise on haldusmenetluses väljendanud, et ta soovis minna Itaaliasse ja arvestades ka PPA poolt viidatud mobiiltelefonist leitud infovahetus isiku ja tema põgenemist toetanud organisatsiooni vahel, puudub kohtul kahtlus, et see oli isiku tegelikuks sooviks. Kuigi isik väitis kohtuistungil et ta on Eestis rahul ja ei taha panna oma soru Saksamaal, Austrias, Prantsusmaal ja Itaalias ohtu, ei tähenda see kohtu hinnangul, et põgenemisoht puuduks. Isiku Venemaalt põgenemiseks valmistumine ja selle teostamine ei ole tänapäeval kohtu hinnangul just kõige lihtsamini teostatavad. Nimetatud asjaolud näitavad, et isik on valmis võtma väga suuri riske oma eesmärgi saavutamiseks ja on nii vaimselt kui füüsiliselt võimeline toime tulema põgenemisega seotud suurte väljakutsete ja raskustega. Eelnevat arvestades on põhjendatud PPA kahtlus, et vabaduses viibides võib isik Eestist lahkuda ega ole edasiseks menetluseks, sh tema rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks kättesaadav. Seega on puudutatud isiku kinnipidamine
9. Ehkki praegusel juhul võiks teoreetiliselt tulle kõne alla leebemate järelevalvemeetmetena nt registreerimiskohustusega majutuskeskuses elamine ning passi hoiule võtmine, siis isikust lähtuv põgenemisoht ei õigusta järelevalvemeetmete kohaldamist (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, punkt 18). Kuigi isikul on olemas isikut tõendavad dokumendid (Vene Föderatsiooni sise- ja välispass; dtl 29-42 I menetlus), ei pruugi nende hoiule võtmine (
lg 1 p 4) olla tõhus abinõu, kuna isikule on jagatud soovitusi, et Euroopa riikides saab liigelda ka ilma dokumentideta, kuigi majutusvõimalusi on ilma dokumentideta raske leida. Pole ka ilmnenud, et tal oleks perekondlikke vms sidemeid ning elupaik Eestis, kus elamiseks ja sealt registreerima käimiseks isikut kohustada. Seega poleks piisav abinõu tema kättesaadavuse tagamiseks edaspidises rahvusvahelise kaitse menetluses selliste järelevalvemeetmete kohaldamine nagu elamine kindlaksmääratud kohas või ilmumine määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul sarnaselt PPA-ga veendumus, et
lg-s 1 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed täidaks X puhul eesmärki samaväärselt kinnipidamisega. 3
Kohus märgib, et loa andmisel palutud 4-kuist kinnipidamise tähtaja pikendamist ei saa praegusel juhul, arvestades ka kontrollitavate materjalide mahtu, pidada ebaproportsionaalseks, kuid PPA peab arvestama, et kohus võib pärast vastava tähtaja möödumist menetluse PPA poolsetel põhjustel venima jäämisel ja arvestades isiku senist positiivset koostööd põgenemisega seotud asjaolude selgitamisel, võimalikku täiendavat kinnipidamistähtaja taotlust mitte rahuldada.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.