← Eesti

3-23-428/14

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-428 Haldusasi Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ kaebus riigihanke viitenumbriga 259524 „Häädemeeste valla korraldatud jäätmeveo teenuste hange“ alusdokumentide tühistamiseks osas, milles need näevad ette korraldatud jäätmeveo kohaldamise segapakenditele ja klaaspakenditele Menetlusosalised Kaebaja – Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Kalev Aavik Vastustaja - MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus, lepinguline esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe Kaasatud haldusorgan - Kliimaministeerium, esindaja Kristen Michal Menetlustoiming Menetluse lõpetamine, menetluskulude jaotus RESOLUTSIOON
  2. Lõpetada haldusasja nr 3-23-428 menetlus.
  3. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 7134 eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD
  4. Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (kaebaja) esitas 27.02.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse riigihanke viitenumbriga 259524 „Häädemeeste valla korraldatud jäätmeveo teenuste hange“ alusdokumentide tühistamiseks osas, milles need näevad ette korraldatud jäätmeveo kohaldamise segapakenditele ja klaaspakenditele (eelkõige tehnilise kirjelduse punkt 3.1 alapunktid 6 ja 7; punkti 4.3 alapunktid 6 ja 7; punkt 10; punkt 11; punkti 19.4 alapunktid 2 ja 3; punkti 19.5.1 alapunkt 5 segapakendijäätmeid ja klaaspakendi jäätmeid puudutavas osas; punkti 20.7 alapunktid 5 ja 6; hankelepingu projekti 7.2.6.1 alapunktid 5 ja 6; Vorm 1 „Hinnapakkumus“ ja Vorm 2 „Pakkuja poolt korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete/mahutite osas kasutatava ristsubsideerimise ülevaade“ klaaspakendi jäätmeid ja segapakendijäätmeid puudutavas osas).
  5. Tallinna Halduskohus tagastas 28.02.2023 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
  6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 06.03.2023 määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata ning halduskohtu määruse resolutsiooni muutmata, asendades halduskohtu määruse põhjendused enda määruse põhjendustega.
  7. Kaebaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse ning esialgse õiguskaitse taotluse riigihanke alusdokumentide kehtivuse ja hankemenetluse peatamiseks kuni kohtumenetluse lõpuni.
  8. Riigikohus rahuldas 16.03.2023 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas riigihanke 30 päevaks määruse kättetoimetamisest arvates. Ühtlasi kaasas Riigikohus arvamuse andmiseks Keskkonnaministeeriumi.
  9. Riigikohus rahuldas 11.07.2023 määrusega määruskaebuse, tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2023 määruse ja Tallinna Halduskohtu 28.02.2023 määruse ning saatis kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule.
  10. MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus (vastustaja) esitas 19.07.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse menetluse lõpetamiseks. Taotluse kohaselt tegi vastustaja 12.07.2023 otsuse, millega tunnistas hanke kehtetuks (taotluse lisa 1). Hanke kehtetuks tunnistamine on tingitud Riigikohtu 11.07.2023 määrusest käesolevas haldusasjas, st kaebusest. Seetõttu esineb HKMS § 152 lg 1 ps 4 sätestatud menetluse lõpetamise alus. Kuna Tallinna Halduskohus ei ole veel kaebust menetlusse võtnud, on põhjendatud lõpetada haldusasja menetlus ilma kaebust menetlusse võtmata (vt HKMS § 152 lg 3).
  11. Vastustaja palub Tallinna Halduskohut jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda põhjustel, et: 1) Kaebus on sisuliselt identne haldusasjas nr 3-23-465 esitatud kaebusega (taotluse lisa 2). Samuti, kaebaja argumentatsioon käesolevas haldusasjas ja haldusasjas nr 3-23-465 on kattuv. See asjaolu on oluline, kuna haldusasjas nr 3-23-465 Tallinna Halduskohus mõistis 21.04.2023 kohtuotsusega vastustajalt kaebaja kasuks välja kõik kaebaja menetluskulud, sh 4060 eurot. See tähendab, et kui kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebuse koostamise kulud ja muud õigusabiga seotud kulud, siis see tähendab, et kohus hüvitab kaebajale ühe ja sama õigusabi kaks korda; 2) Riigikohus nõustus kaebaja väidetest (hanke riigihanke alusdokumentide vastuolu JäätS § 31 lõikega 5, § 67 lg 3 p-ga 4 ja 70 lõikega 1 ning KonkS § 18 lõikega 1) vaid ühe argumendiga, st sellega, et hanke riigihanke alusdokumendid on vastuolus JäätS § 31 lõikega
  12. Ülejäänud osas on kaebaja väited ilmselgelt põhjendamatud (vt vastustaja poolt 27.03.2023 Riigikohtule esitatud vastus kaebaja määruskaebusele, p 11). See tähendab, et kaebuse väited hanke riigihanke alusdokumentide õigusvastasusest on valdavas osas põhjendamatud.
  13. Kaebaja andis 20.07.2023 seisukohas kohtule teada, et ei vaidle vastu menetluse lõpetamisele HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 3 alusel. Kaebaja palub HKMS § 108 lg 6 alusel jätta menetluskulud vastustaja kanda.
  14. Kaebaja kinnitusel on vastustaja väited menetluskulude osas teadvalt valed ega anna alust menetluskulude kaebaja kanda jätmisele ega selle mahu vähendamisele: 1) Kaebus on tõesti sarnane haldusasjas nr 3-23-465 esitatud kaebusega, ent see ei tähenda, et kaebaja oleks oma lepingulisele esindajale maksnud sama töö eest kaks korda. Niivõrd, kui nimetatud asjades koostatud menetlusdokumendid kattusid, võimaldas see kaebaja esindajal ajaliselt hilisema menetlusdokumendi koostamisel aega kokku hoida ja selle võrra olid väiksemad ka vastavas asjas tekkinud menetluskulud. Seda selgitas kaebaja juba asjas nr 3-23465 esitatud menetluskulude nimekirjas (seisukoha lisa 3). 2

(4)2) Seega käesolevas asjas kantav menetluskulu ei dubleeri ei tervikuna ega osaliselt haldusasjas nr 3-23-465 kantud menetluskulusid. On objektiivselt võimatu, et haldusasjas nr 3-23-465 kaebuse koostamiseks kulunud 2 tundi hõlmaks nii käesolevas asjas esitatud 15-leheküljelise kui haldusasjas nr 3-23-465 koostatud 14- leheküljelise kaebuse koostamise ajakulu. Käesoleva menetlusdokumendi lisadest nähtuvalt oli kaebuse koostamise ajakulu 12 tundi ja 20 min. Kahe kaebuse koostamiseks kokku kulunud ajamaht 14 tundi ja 20 min on igati mõistlik ja tavapärane ega viita dubleerimisele. 3) Pärast kaebuste esitamist järgnenud menetluskäik oli käesolevas haldusasja ja haldusasja nr 3-23-465 puhul nii erinevad, kui see sedavõrd sarnaste kaebuste puhul üleüldse võimalik on. Seetõttu ei ole ka nendes asjades koostatud hilisemad menetlusdokumendid enam ei identsed ega ka väga sarnased. Samas sisuliste argumentide osas esines jätkuvalt kattuvusi ning see võimaldas kaebaja esindajal ka edaspidi töömahtu teatud ulatuses säästa ja kaebaja kulusid kokku hoida. Kaebaja esindaja poolt käesolevas asjas varem koostatud argumentide või haldusasjas nr 3- 23465 koostatud argumente kasutamine kajastub menetlusdokumentide koostamise ajakulus. Siinkohal piisab paarist näitest: käesolevas asjas 07.06.2023 Riigikohtule esitatud 12leheküljelise määruskaebuse koostamiseks kulutas kaebaja esindaja vaid alla 8 tunni, 23.03.2023 Riigikohtule esitatud 7-leheküljeliste täiendavate seisukohtade koostamiseks aga vaid 4,5 tundi. Vastustaja väited „ühe ja sama õigusabi“ kahekordse hüvitamise kohta on meelevaldsed ja alusetud. 4) Kaebaja menetluskulud mõlemas kõnealuses haldusasjas hõlmavad ka 680 euro ulatuses riigilõivu, mis ei saa mitte kuidagi teineteist dubleerida. 5) Riigikohus lahendas kaebaja kaebeõiguse küsimuse tõesti vaid ühe argumendi alusel, nõustudes kaebajaga, et tema kaebeõigus tuleneb JäätS § 31 lõikest
  1. Kaebaja muude argumentide osas märkis Riigikohus määruse punktis 28 järgmist: Kuna JäätS § 31 lg-st 5 tulenevalt on kaebaja õigusi riivatud, pole vaja praeguses menetlusetapis analüüsida, kas hanke alusdokumendid piiravad vaidlustatud osas ka kaebaja muid subjektiivseid õigusi. Määruskaebuse väiteid, mis puudutavad vaidlustatud riigihanke alusdokumentide õiguspärasust, tuleb hinnata asja sisulise läbivaatamise käigus. 6) Seega on meelevaldsed ja alusetud vastustaja väited selle kohta, et kaebaja ülejäänud väited olid ilmselgelt põhjendamatud. Lisaks on need vastustaja väited ka täiesti asjassepuutumatud, sest kaebuse täieliku rahuldamise või kaebuse mõjul kaevatud haldusakti tühistamise puhul ei mõjuta menetluskulude jaotust asjaolu, kui mitme kaebaja argumendi mõjul kaebus rahuldati ja/või haldusakt tühistati. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega haldusasja menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lg 3 kohaselt lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata, kui sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist.
  3. Käesolevas asjas on vastustaja 12.07.2023 otsusega tunnistanud vaidlusaluse hanke kehtetuks ja otsustanud viia läbi korrigeeritud tingimustel uue hankemenetluse Häädemeeste valla osas korraldatud jäätmeveo teenuste osutaja leidmisel. Vastustaja taotleb menetluse lõpetamist HKMS § 152 lg 1 p 4 või lg 3 alusel.
  4. Kaebaja ei vaidle oma 20.07.2023 seisukohas menetluse lõpetamisele vastu.
  5. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus haldusasjas nr 3-23-428 menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel kaebust menetlusse võtmata. 3
(4)
  1. HKMS § 108 lg 6 järgi kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.
  2. Käesoleval juhul puudub poolte vahel vaidlus selles, et hanke kehtetuks tunnistamine on tingitud kaebuse esitamisest. Hanke kehtetuks tunnistamise otsus on tehtud enne kaebuse menetlusse võtmist. Poolte vahel on erimeelsus kaebaja menetluskulude suuruse põhjendatuse osas.
  3. Kohus leiab, et kaebaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks õigusabi puudutavas osas on põhjendatud. Kohus nõustub kaebajaga, et menetlused haldusasjas 3-23-465 ja käesolevas asjas on olnud erinevad. Kaebused võisid küll tõepoolest olla sarnased, kuid edasine menetlus on olnud täiesti erinev. Praeguses asjas on kaebuse koostamine toimunud ajaliselt varem, kui haldusasjas nr 3-23-465, mistõttu on mõistetav, et käesolevas asjas oli kaebuse koostamine mõnevõrra ajamahukam ning kaebuse koostamise ajakulu haldusasjas nr 3-23-465 oli seetõttu väiksem. Käesolevas asjas läbis määruskaebuse menetlus kolm kohtuastet ning vaidluse sisu edasises menetluses keskendus õigusküsimustele, mis ei olnud vaidluse objektiks haldusasjas nr 3-23-
  4. Tegemist oli tavapärasest keerukama õigusliku vaidlusega, milles kohtud on olnud erinevatel seisukohtade. Sellises olukorras menetlusdokumentide koostamine on usutavalt mõneti ajamahukam. Seetõttu ei anna menetluskulude vähendamiseks alust ka vastustaja väide, mille kohaselt nõustus Riigikohus kaebaja väidetega vaid osaliselt. Seega leiab kohus, et kaebaja taotlus õigusabi kulude hüvitamiseks summas 6474 (koos käibemaksuga) on põhjendatud.
  5. Kaebaja taotleb lisaks, et kohus mõistaks vastustajalt välja kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotlustelt tasutud riigilõivu. Kohus märgib, et koos kaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotluse jättis halduskohus rahuldamata ning ringkonnakohus ei tühistanud halduskohtu määrust nimetatud osas. Riigikohus rahuldas kaebaja poolt riigikohtu menetluses esitatud esialgse õiguskaitse taotluse 16.03.2023 määrusega. Seega kuulub vastustajalt kaebaja kasuks välja mõistmisele kaebuselt tasutud riigilõiv summas 640 eurot ja Riigikohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv summas 20 eurot.
  6. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 7134 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.