KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 08.08.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-1377 Haldusasi X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 08.06.2023

) § 235 lg 1, § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 19.06.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse seonduvalt Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 08.06.2023 pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise otsusega nr 15.3-3.4/651-
2. Kaebaja taotleb otsuse tühistamist. Lisaks palub ta tühistada PPA 08.06.2023 otsus, millega tunnistati kehtetuks välismaalase pass nr XXXXXXXXXX. PPA tegevus 08.06.2023 otsuse tegemisel ja kättetoimetamisel ajal, kui kaebaja oli välismaal, oli õigusvastane.
3. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada PPA 08.06.2023 otsuse nr 15.3-3.4/651-1 täitmine kuni haldusasjas kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumiseni, kohustada PPA-d võimaldama kaebajal siseneda Eestisse ja siin viibida kuni asjas kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumiseni ning taastada kaebaja välismaalase passi nr XXXXXXXXXX kehtivus kuni asjas kohtuotsuse või menetlust 3-23-1377 lõpetava määruse jõustumiseni. Alternatiivselt palus kaebaja anda endale tagasipöördumise luba. Kaebaja on sündinud Kasahstanis, ta on rahvuselt ukrainlane ja määratlemata kodakondsusega isik. X saabus esmakordselt Eestisse
4. a-l ning on Eestis omanud elamisõigust alates
5. a-st. Kaebajale anti PPA 05.11.1999 otsusega alaline elamisluba, mis muutus Eesti Vabariigi pikaajalise elaniku elamisloaks nr YYYYYYYYYYYY. Kaebaja viibis 08.06.2023 Venemaal ning sai sel päeval e-postile PPA 08.06.2023 otsuse tunnistada kehtetuks tema pikaajalise elaniku elamisluba. Sama otsusega tunnistas PPA kehtetuks kaebaja välismaalase passi nr XXXXXXXXXX. Kaebaja ei ole Venemaa Föderatsiooni (VF) kodanik, tema sidemed VF-ga on formaalsed (vene keel ja mõned tuttavad, kes elavad seal). Kaebaja on kogu oma elu elanud Eestis ja olnud Eesti ühiskonna liige. Kaebaja läks Venemaale paariks päevaks, et külastada oma haiget sõpra. Kaebajal oli kaasas väike kohver isiklike asjadega, raha ja ravimid vaid neljaks päevaks. Kaebajale helistati ja teatati, et tema pass ja elamisluba on tühistatud ning Eestisse ta tagasi ei saa. Kaebaja on 62aastane, omab töövõimetust ja kroonilisi haigusi. Kaebaja ei saa tagasi oma koju isegi selleks, et võtta kaasa oma isiklikud asjad, laste ja lapselaste pildid, ravimid. Vastustaja korraldas otsuse kättetoimetamist nii, et ei võimaldanud kaebajal teha korraldusi oma vara osas. PPA ei võimaldanud kaebajal vaidlustada otsust Eestis viibides. Kaebajale ei antud võimalust kasutada arstiabi ning ta jäeti abitusse seisundisse, kuna kõik ravimid jäid kaebajal Eestisse. Kaebaja oli sunnitud otsima abi võõras riigis, leidma endale lepingulise esindaja, ravimid ning elementaarsed tarbeesemed. Kaebaja elas Eestis elukaaslase Y-ga. Pere elab alates
6. a-st Tallinnas aadressil XXX. Abikaasadel on lapsed ja lapselapsed. Nendel on ühine majapidamine. Kaebajal ei ole Venemaal elamisluba ning tal puudub kehtiv isikut tõendav dokument. Seetõttu puudub tal võimalus töötada, üürida korterit või saada toetusi. Аbikaasa Y peab korraldama oma sissetuleku ja elu nii, et tagada perekonna elu mõlemas riigis. See on koormav nii emotsionaalselt kui ka rahaliselt. Ka abikaasal on püsiv töövõimetus. Kaebus ei ole perspektiivitu ja kaebajale tekkivaid kahjulikke tagajärgi ei ole võimalik kõrvaldada muul mõistlikul viisil, kui lubada esialgse õiguskaitse kohaldamisega siseneda kaebajal Eestisse vähemalt kuni kohtumenetluse lõpuni. Kaebaja viibimine Eestis kohtumenetluse käigus ei saa ohustada riigi julgeolekut.
7. PPA vaidles taotlusele vastu. Kaebaja ei ole põhjendatud, millised kahjulikud tagajärjed kaasnevad sellega, kui kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust ei rahuldata. Kaebaja lahkus Eestist enne, kui PPA otsuse tegi. Seega ei olnud PPA-l võimalik talle otsust muul ajal kätte toimetada. Kaebaja pikaajalise elaniku elamisluba tunnistati kehtetuks, kuna kaebaja kujutab endast ohtu riigi julgeolekule. PPA pole seotud kaebaja Eestist lahkumisega. PPA ei ole jätnud kaebajat ilma arstiabist ega ravimite võtmise võimalusest. Kaebaja lahkus Eestist Venemaale vabatahtlikult ning seega vastutas ise ravimite kaasavõtmise ja Eestis eemal viibides võimaliku vajaliku arstiabi saamise eest. Kui kaebaja on töövõimetu, siis ei saa ta Eestis tööd teha ning järelikult peab ka Eestis viibides teda üleval pidama tema abikaasa. Seega ei sõltu kaebaja majanduslik toimetulek sellest, kas ta saab kohtumenetluse ajal Eestis viibida. Maksu- ja Tolliameti andmetel töötas kaebaja kuni Eestis lahkumiseni X OÜ-s. Kaebaja abielu Y-ga on lahutatud 16.10.
8. Kaebajal on vastavalt VF seadustele õigus viisavabalt Venemaa Föderatsiooni siseneda. Arvestades kaebaja aastatepikkust tegevust, peaks ta Eestis seadusliku viibimisaluse kehtetuks tunnistamise järel olema motiveeritud Venemaa Föderatsiooni lahkuma ja seal pikemaajalist viibimisalust taotlema. Venemaal asuvad ka kaebaja lähimad mõttekaaslased ja toetajad Z, S ja 2

§ 249lg 1 tähenduses.

Pöördumatute tagajärgede ja sellega seonduvate kahjulike tagajärgedena ei saa mõista teatava asjaajamise lisandumist. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendanud ka seetõttu, et kaebuse eduväljavaated on kohtu hinnangul pigem väikesed. Vaidlustatud haldusaktis on kaebajast lähtuvat ohtu põhjalikult kirjeldatud ning ilma sisulist menetlust läbimata ei ole alust asuda seisukohale, et PPA vaidlustatud otsus ei ole õiguspärane. Kaebajal pole vältimatut vajadust kohtumenetluse kestel riigis viibida, sest kaebaja õigusi saavad kaitsta esindajad. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. X esitas Tallinna Halduskohtu 27.06.2023 määruse peale määruskaebuse, milles palub teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebus ei ole perspektiivitu. Kohtumenetluse vältel valitsev õiguslik, rahaline ja emotsionaalne ebakindlus võib põhjustada selliseid ületamatuid raskusi, mis seavad ohtu isikut, tema elu, tervist, vaimset seisundit, perekonnaelu ning sotsiaalseid sidemeid. Kaebajal on pere. Kaebaja elab koos elukaaslasega, neil on ühine eelarve ja ühised majanduslikud ning sotsiaalsed huvid. Kaebaja perekond on majanduslikes raskustes. Kaebaja ei saa Venemaal tööd teha, sest tal puuduvad selleks vajalikud load. Kaebaja tervis ei ole korras, tal on tuvastatud puue. Kaebaja on südameoperatsiooni järjekorras. PPA väide, et kaebaja lahkus Eestist vabatahtlikult, moonutab tegelikke asjaolusid. Kaebaja sõitis Eestist haige sõbra külastamiseks ära vaid neljaks päevaks. Kaebaja plaanis tulla tagasi ja jätkata oma elu Eestis. Kaebajal on südamerike ning raske psühholoogiline trauma. Halduskohus pole nende asjaoludega arvestanud. Perekonnaelu on puutumatu ning perekonnaliikmetel peab olema võimalus elada koos ühes riigis. Perekonnaliikmeid ei tohi üksteisest eraldada. Kaebajal ei ole kehtivat isikut tõendavat dokumenti. Ta ei saa Venemaal töötada ega saada arstiabi. Raha ülekandmine Venemaale pole võimalik. Kaebajal tuleb lubada siseneda Eestisse ja viibida siin kuni kohtulahendi jõustumiseni. Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 p 5 järgi võib välismaalasele tuleneda seadusest, kohtulahendist või haldusaktist õigus või kohustus Eestis viibida. Kui ohuna käsitletakse kaebaja sõnavõtte ja avaldusi, siis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel võib kaebaja hinnangul piirata kaebajale interneti kasutamist ja ajakirjanikega suhtlemist.
2. PPA palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning jäi varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Vastustaja on kohtule 26.06.2023 esitatud vastuses käsitanud kaebaja tervise ja perekonnaeluga seonduvat. Halduskohus on määruses märkinud, et nõustub üldjoontes vastustaja seisukohtadega ega korda neid. Seetõttu on etteheide, et halduskohus pole nende asjaoludega arvestanud, asjakohatu. Kaebaja väited majanduslike raskuste ja töövõimetuse kohta on vastuolulised, sest kaebaja töötas X OÜ-s. Koos esialgse õiguskaitse taotlusega esitatud tervisetõendist ei nähtu, et kaebajale oleks määratud puue või et tema terviseseisund oleks selline, mis tingiks esialgse õiguskaitse kohaldamise. Tervisetõendist nähtub, et kaebajale on
3. aastal määratud ravimeid. See aga ei kinnita, et kaebajal on jätkuvalt vajalik ravimite võtmine. Seega on tõendamata kaebaja väide, et tal pole Venemaal võimalik vajalikke ravimeid saada. PPA ei nõustu kaebaja etteheitega, et ta visati riigist välja, sest kaebaja lahkus riigist ise. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus võtab

§ 207lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203lg 1, § 252 lg 7), 3

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. 8. Määruskaebus jääb rahuldamata. Arvestades kaebaja pikaajalist Eestis elamist, on tal kahtlemata esialgse õiguskaitse vajadus, sest enne kohtumenetluse lõppu Eestisse tagasi pöördumise võimatus võib kaasa tuua pöördumatuid tagajärgi. Kuid lisaks esialgse õiguskaitse vajadusele tuleb hinnata ka avalikku huvi ja kaebuse perspektiivi (

§ 249lg 3).

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et arvestades PPA 08.06.2023 otsuses kajastatud asjaolusid, on kaebuse perspektiiv pigem väike. Kaebaja pikaajalise elaniku elamisluba on kehtetuks tunnistatud VMS § 241 lg 1 p 2 alusel põhjusel, et ta kujutab endast ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Otsuses kajastatu ei tekita põhjendatud kahtlust, et vastustaja selline järeldus võiks olla meelevaldne. Täpsemad asjaolud tuleb välja selgitada asja sisulisel lahendamisel. Hetkel teadaoleva teabe põhjal on kaebaja kohtumenetluse ajal Eestis viibimine tõsises vastuolus Eesti Vabariigi huvidega. Kaebajal on sõbrad Venemaal. Samuti on tal täisealised lapsed ning Eestis elukaaslane. Seega on kaebajal eelduslikult olemas vajalik tugivõrgustik, et korraldada tema viibimine kohtumenetluse ajal väljaspool Eesti Vabariiki, ning pole põhjust eeldada, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib kaebaja elu sattuda ohtu. Kohtumenetluses saab kaebaja osaleda esindaja kaudu ning kohtuistungil videosilla vahendusel. 9. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9).

Kaebaja on määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 20 eurot. Kaebajal on õigus RLS § 15 alusel taotleda enam tasutud riigilõivu tagastamist. (allkirjastatud digitaalselt) 4