Obsah (8)

§ 407§ 444§ 163§ 172§ 138§ 218§ 174§ 177

Tsiviilasi nr 2-22-131471 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Donald Kiidjärv Otsuse tegemise aeg ja koht 15. märts 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-131471 Tsiv

) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse 2/4 tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ja selles osas teha otsus

§ 444lg 3 alusel põhjendava osata.

Ülejäänud osas teeb kohus põhjendatud otsuse hagi osalise rahuldamata jätmise kohta.

1. Kostjalt tuleb mõista tagaseljaotsusega hageja kasuks välja põhivõlg 3779,77 eurot, intress 930,29 eurot, sissenõudmiskulu 10 eurot ja viivis 322,43 eurot, samuti viivis tasumata põhivõlalt 0,06% päevas alates 01.12.2022 kuni põhivõla tasumiseni (sh 238,13 eurot alates 01.12.2022 kuni otsuse tegemiseni 15.03.2023).
2. Hageja palub mõista kostjalt lepingu kehtivuse ajal tekkinud sissenõudmiskuluna välja 28.07.2022 ülesütlemisavalduse eest 20 eurot ja 02.08.2022 nõude loovutamise teatise eest 5 eurot. Kohus leiab, et nimetatud nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Isegi kui ülesütlemise avaldust käsitada meeldetuletuskirjana, ei saaks VÕS § 1132 lg 1 I lauses sätestatud piirangut arvestades nõuda selle eest hüvitist rohkem kui 5 eurot. VÕS § 1132 lg 1 I lause näeb ette, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Samas on kohus seisukohal, et ülesütlemise avaldus ei ole meeldetuletuskiri, mille eest oleks õigus nõuda hüvitist. Meeldetuletuskiri on tarbijale kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis saadetud teade, mille ainuke eesmärk VÕS-i regulatsiooni kontekstis on võlgnikule meelde tuletada oma kohustust eelnev võlg ära maksta (vt ka Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K Sein. Tallinn 2016, lk 580). Nõude loovutamise teatis saadeti kostjale pärast lepingu lõppemist. VÕS § 1132 lg 3 I lause kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Nõude loovutamise teatis saadeti kostjale varem kui seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemist. Lisaks ei ole nõudest loovutamise teatise puhul tegemist teatega, mille ainuke eesmärk VÕS-i regulatsiooni kontekstis on võlgnikule meelde tuletada kohustust võlg ära maksta. Seega ei ole hagejal õigust nõuda selle eest hüvitist. Hageja viitab seoses lepingu lõppemise järgsete sissenõudmiskuludega kliendilepingu p-le 10.4, mis kordab VÕS § 1132 lg-s 2 sätestatut. Hagiavalduses ei ole esitatud asjaolusid ega arvestust, millest nähtuksid muid lepingu lõppemise järgseid sissenõudmiskulusid. 6.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 99,6% kostja kanda ja 0,4% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. Menetluskulude jaotamisel arvestab kohus hagi rahuldamise ulatust (hagihind 5895,26 eurot, hagihind rahuldatud osa arvestades 5870,26 eurot) ning asjaolu, et hagi osaline rahuldamata jätmine ei ole seotud kostja vastuväitega. 7. Hageja palub mõista kostjalt menetluskuluna välja riigilõivu 595 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulu 480 eurot (4 t * 120 eurot/t, sh käibemaks). Riigilõiv 595 eurot on hagihinda ning riigilõivuseaduse § 59 lg-t 1 ja lisa 1 arvestades põhjendatud.

§ 172

lg 9 III lause ja § 4842 alusel tuleb määrata hageja menetluskulude katteks maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. 3/4

§ 138lg 1, § 144 p 1 alusel on menetluskulu menetlusosalise esindaja kulud.

Hagejat esindas

§ 218lg 1 p-le 2 vastav lepinguline esindaja.

Esindaja tunnitasu 120 eurot (100 eurot, millele lisandub käibemaks) on põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja palub hüvitada ka käibemaksu, kuid ei ole esitanud selleks vajalikke kinnitusi.

§ 174

lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega ei tule hagejale käibemaksu hüvitada. Ajakulu peab kohus põhjendatuks 1,5 t ulatuses. Asi ei olnud õiguslikult keerukas ega asjaolude poolest mahukas, tegemist on n-ö tüüphagiga, mille põhitekst on välja töötatud korduvaks kasutamiseks ning õiguslikud põhjendused suures osas trafaretsed. Samuti tuli hagejal nõue ja selle arvestus välja selgitada juba maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel. Eeltoodut arvestades on lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu kokku 150 eurot (1,5 t * 100 eurot (käibemaksuta)). Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 761,94 eurot (99,6% 765 eurost (595 + 20 + 150)).

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4/4