KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 7. juuli 2023, Tallinn Haldusasja number 3-22-626 Haldusasi X kaebus Terviseameti kohustam

) § 502 lg 3 p 2). Vastustaja kirjas toodud soovitus on valeinformatsiooni edastamine eesmärgiga vabaneda kaebaja esitatud kaebuse menetlemisest. 8.7. Kaebajal ei ole etteheiteid selles osas, kui vastused hilinevad vastustaja suurenenud töökoormuse tõttu. Vastustaja automaatvastuses teavitati, et seoses suurenenud töökoormuse tõttu võivad vastused kirjalikele päringutele viibida enam kui 30 päeva. Samas ei seatud mingit ülempiiri, mis andis vastustajale õiguse viivitada vastamisega lõputult. Vastustaja ei teavitanud vastamise tähtaja pikendamise põhjustest (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 6), jättes isikud kindlustundeta, et nende pöördumistega tegeletakse. Kaebajale saadetud vastused viibisid enam kui 60 kalendripäeva. 4

-is toodud nõuete täitmise üle, et anna kaebajale õigust tellida tema soovidele vastavat riiklikku järelevalvet ja nõuda, et vastustaja peataks konkreetse arsti litsentsi (kaebaja peab ilmselt silmas arsti registreeringut tervishoiukorralduse infosüsteemis) või teeks avalduse prokuratuurile. 9.

1. Vastustaja pädevuses on kindlaks teha, kas tervishoiuteenuse osutaja on osutatud tervishoiuteenuse nõuetekohaselt dokumenteerinud. Sotsiaalministri 18.09.2008 määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ (määrus nr 56) § 3 lg 3 järgi tuleb tervishoiuteenuse osutajal dokumenteerida kõik asjaolud, mis omavad tervishoiuteenuse eesmärgist tulenevalt tähtsust. Kaebusest nähtuvalt on arst dokumenteerinud asjaolud, mis on tema hinnangul tähtsust omanud. Asjaolu, et arst on patsiendi sümptomeid valesti hinnanud ja selle tulemusel valediagnoosi pannud, ei tähenda, et arst ei oleks osutatud tervishoiuteenust nõuetekohaselt dokumenteerinud. Patsient ei saa nõuda, et arst muudaks dokumendid tagantjärgi patsiendile sobivaks. Tervishoiuteenuse osutamist tõendavaid dokumente on lubatud muuta ainult väga põhjendatud juhtudel (ekslikult sisestatud kuupäev, vaktsiinipartii number, analüüsitulemus jms). Absoluutselt lubamatu on muuta dokumente tagantjärgi selliselt, et patsiendi haiguse ja tervishoiuteenuse osutamise kulg ei ole enam haigusloos piisavalt ja tõepäraselt kajastatud ja jälgitav. Ka valediagnoos ja selle alusel määratud ravi peab olema ravidokumentides korrektselt kajastatud ning uue diagnoosi määramine teise tervishoiuteenuse osutaja poolt ei saa olla aluseks varasemate dokumentide muutmisele. Vastustaja ei saa riikliku järelevalve raames nõuda, et tervishoiuteenuse osutaja muudaks tagantjärgi dokumente ning eemaldaks sealt info, mis on patsiendi hinnangul teda solvav, kuid mis arsti hinnangul on tervishoiuteenuse osutamise seisukohast tähtsust omanud. Seega ei ole kaebaja soovitud tulemust võimalik riikliku järelevalvega saavutada. Riikliku järelevalve menetlus peab olema eesmärgipärane ja menetlust ei algatata, kui on ette teada, et see ei saa viia soovitud tulemuseni. 9.
2. Koroonapandeemiast tingitud hädaolukorra lahendamisega seoses suurenes vastustaja töökoormus väga oluliselt ja vastustaja ei jõudnud kõikidele pöördujatele seaduses ettenähtud aja jooksul vastata. Seetõttu saadeti kõikidele pöördujatele koheselt automaatvastus, milles teavitati, et vastus pöördumisele võib viibida suurenenud töökoormuse tõttu. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, mille kohaselt võib eeldada, et kui kaebajal tekib uuesti vajadus vastustajaga suhelda, siis võib arvata, et varasem väärkäitumine (pöördumistele vastamisega viivitamine) kaebaja suhtes kordub. Dokumendiregistrist nähtuvalt on vastustaja vastanud näiteks kaebaja 22.05.2022 (pühapäev) esitatud kaebusele samal päeval. KOHTU PÕHJENDUSED Tuvastamisnõue
3. Kaebaja heidab vastustajale ette tema avaldustele tähtaegselt vastamata jätmist.
4. MSVS § 6 järgi vastatakse märgukirjale või selgitustaotlusele viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Erilise vajaduse korral lähtuvalt vastamise keerukusest võib vastamise tähtaega pikendada kuni 2 kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest.
5. Kaebaja pöördumistele vastati järgmiselt: 5

§ 60

lg 1 järgi teostab tervishoiuteenuste osutajatele kehtestatud nõuete täitmise üle riiklikku järelevalvet Terviseamet.

ei kohusta vastustajat iga kaebuse peale järelevalvemenetlust algatama. Samuti ei sätesta

patsiendi õigust nõuda vastustajalt tervishoiuteenuse osutaja osas järelevalvemenetluse algatamist. Järelevalvemenetluse algatamine on vastustaja kaalutlusotsus. Samas on kaebajal õigus nõuda, et vastustaja otsustaks järelevalvemenetluse algatamise üle kaalutlusvigadeta, sest haigla ja arsti tegevus saab rikkuda kaebaja õigusi.

1. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 13.02.2019 otsuses asjas nr 3-17-1134, et korrakaitseorganile pandud riikliku järelevalve ülesande täitmisel tuleb silmas pidada järelevalve teostamise ning kontrollitavate õigusnormide eesmärke isikute õiguste ja vabaduste tagamisel. Tervishoiuteenuste puhul on nõutav patsientide kui eeldatavalt tervishoiuteenuse vajadust ja kvaliteeti hinnata mitteoskava isiku kaitsmine riigi poolt. Seetõttu on riik kehtestanud tervishoiuteenuste osutajatele kindlad nõuded ja teostab järelevalvet teenuste osutajate üle. Terviseameti pädevuses on kindlaks teha, kas tervishoiuteenus on nõuetekohaselt dokumenteeritud. Seda ülesannet täites tagab Terviseamet igaühe õigust tervise kaitsele (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28), mistõttu peab Terviseamet järelevalve alustamisel ja lõpetamisel pidama silmas sellest põhiõigusest tulenevaid riigi kohustusi.
2. Vastustaja keeldus järelevalvemenetluse algatamisest põhjendusega, et samas küsimuses on olemas kohtulikult kinnitatud kompromiss kaebaja ja haigla vahel, mistõttu ei saa vastustaja asuda sama küsimust uuesti lahendama. Kohus nõustub kaebajaga selles, et vastustaja ei ole kaebaja esitatud kaebuse sisusse ja eesmärki piisavalt süüvinud ning on teinud järelevalve algatamisest keeldumise otsuse langetamisel kaalumisvea.
3. Vastustaja on õigesti selgitanud, et tema pädevusse ei kuulu osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamine. Tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamise pädevus on tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonil (

§ 502lg 1, lg 2 p 1).

Samuti on patsiendil tervishoiuteenuse osutamise lepingu poolena õigus pöörduda diagnoosi- ja ravivigade korral avaldusega kohtu poole (VÕS § 770 lg 1). Kuna tervishoiuteenuse osutamise leping on võlaõiguslik leping, on tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega, mille lahendamine on maakohtu pädevuses. Praegusel juhul on kaebaja kasutanud võimalust vaidlustada diagnoosi õigsust maakohtus ja on saavutanud tsiviilasjas nr 2-19-18602 diagnoosi muutmise. Kuna diagnoosi põhjendatuse küsimuses on olemas jõustunud kohtulahend menetluse lõpetamise kohta, siis ei saa samas küsimuses enam kohtu poole pöörduda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 432). Jõustunud kohtuotsus (ka kompromissi tõttu menetluse lõpetamise määrus) on menetlusosalistele kohustuslik (TsMS § 457 lg 1). See tähendab, et diagnoosi osas on olemas lõplik lahend ja selles osas ei saa enam uusi vaidlusi algatada, sh menetlust tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonis (

§ 502lg 3 p 2).

Kuigi kompromisslepingust nähtuvalt muudeti kaebaja diagnoosi alates 19.11.2020, ei ole enam võimalik vaidlustada ka varasemat diagnoosi, sest tegemist on sama vaidluse esemega. Kõik kaebaja püüded saavutada oma tervisedokumentides varasema diagnoosikande kustutamine või muutmine on põhjendamatud ja need tuleb jätta tähelepanuta. 23. Kaebaja väitis, et ta on kandnud kahju valeravi tõttu. Ka see vaidlus on tsiviilõiguslik ja tuleb lahendada maakohtus (VÕS §-d 770-771), sest väidetav kahju on tekitatud võlaõigusliku lepingu täitmise käigus. Vastustaja ei ole vaidluste lahendamise organ. Tema pädevusse ei kuulu ravivigade ega nendega põhjustatud kahju üle otsustamine. Samuti ei ole vastustaja kaebaja esindaja, kes peaks kaebaja asemel tema asju ajama. Kaebaja saab oma asjade ajamiseks võtta endale advokaadi või muu õigusteadmistega esindaja, kes kvalifitseerub esindajale esitatavatele nõuetele. Kui kaebajal puuduvad majanduslikud võimalused advokaadi 7

§ 42ja selle alusel vastu võetud määrus nr 56.

Tegemist on tervishoiuteenuse osutajale

-iga kehtestatud nõuetega, mille täitmise üle teostab järelevalvet vastustaja (

§ 60lg 1).

Seega on vastustajal pädevus kaebaja sellist kaebust läbi vaadata ja õigus selle alusel järelevalvemenetlust algatada. Samuti nõustub kohus kaebaja seisukohaga, et tegemist ei ole sama vaidluse esemega, mis lahendati tsiviilasja nr 2-19-18602 raames. Seega ei ole tsiviilasjas tehtud lahendile viitamine järelevalvemenetluse algatamisest keeldumise põhjusena asjakohane. 25. Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimine on tervishoiuteenuse osutajale seatud oluline kohustus.

§ 42

lisati seadusesse 01.09.2008 jõustunud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja seonduvate seaduste muutmise seadusega, mille eelnõu 146 SE seletuskirja10 kohaselt on

§ 42

näol sisuliselt tegemist VÕS §-s 769 viidatud nõuetekohasust sisustava sättega ning dokumenteerimiskohustuse eesmärgiks on patsiendile osutatud teenuse kohta sellise info talletamine, mis on vajalik nii patsiendi õiguste teostamiseks kui ka näiteks ravikvaliteedi kontrolliks, arveldamiseks, arstiteaduse üldise taseme tõstmiseks jne (lk 26). Dokumenteerimine peab võimaldama aru saada, mis on tegelikult raviteenuse osutamise käigus toimunud. Kui tervishoiuteenuse osutamise kulg on kirja pandud, siis saavad sellest lähtuda ka teised tervishoiuteenuse osutajad, kellelt patsient võib vajada eriarstiabi, teisest arvamust vms. Lisaks on dokumenteerimine vajalik teenuse osutamise nõuetekohasuse hindamiseks. Kuna teenuse nõuetekohasust hinnatakse muu hulgas dokumenteeritud teabe põhjal ja dokumenteerimise nõuetekohasusest sõltub, kas tervishoiuteenuse osutaja vastutuse (VÕS § 770) aluseks oleva asjaolu tõendamise kohustus on teenuse osutajal või patsiendil (VÕS § 770 lg 3), on dokumenteerimisnõudel nii teenuse osutajat kui teenuse saajat kaitsev funktsioon (Tallinna Ringkonnakohtu 13.02.2019 otsus asjas nr 3-17-1134).

1. Praegusel juhul ei ole vastustaja järelevalvemenetluse algatamise otsustamisel kaalunud kaebaja viidatud dokumenteerimisnõuete võimalikke rikkumisi ja sellest tulenevat kaebaja õiguste võimalikku rikkumist. Vastustaja ei saa enne menetluse algatamist olla veendunud, et tõendeid rikkumise kohta ei ole enam võimalik koguda. Kaebaja avaldas valmidust ise tõendid esitada. Lisaks saaks koguda infosüsteemide logisid ning võtta haiglalt ja arstilt seletused. Tegemist on veaga, mis saab mõjutada kaalumise tulemust. Kohus ei saa olla veendunud, et vastustaja oleks jätnud järelevalvemenetluse algatamata ka juhul, kui ta oleks pööranud tähelepanu dokumenteerimiskohustuse võimalikele rikkumistele.
2. HKMS § 158 lg 3 järgi kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kuna järelevalvemenetluse algatamise otsustamine on vastustaja 10 Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/7ce9f65d-c96a-f8a1-83cb164337ca5e11/tervishoiuteenuste-korraldamise-seaduse-ja-seonduvate-seaduste-muutmise-seadus. 8

§ 502lg 2 p 3).

Samuti puudub vastustajal

-i järgi õigus tervishoiutöötaja registreeringut peatada tervishoiutöötaja ebapädevuse tõttu. Isiku registreerimiseks tervishoiukorralduse infosüsteemis piisab sellest, kui isik on tasunud registreerimistaotluse läbivaatamise eest riigilõivu ning tema kvalifikatsiooni andmed on kantud Eesti hariduse infosüsteemi või ta esitab vastustajale kvalifikatsiooni tõendava dokumendi ärakirja (

§ 28lg-d 1 ja 4).

Järelikult puudub vastustajal õigus keelduda kandmast psühhiaatri kvalifikatsiooni omavat isikut tervishoiukorralduse infosüsteemi või tema kohta tehtud kannet sealt kustutada. Registreeringu kustutamiseks esineb alus, kui tervishoiutöötaja sureb (

§ 32

). Registreeringu saab peatada, kui tervishoiutöötaja jätab vastustaja ettekirjutuse täitmata (

§ 321

lg 1) või kui tervishoiutöötajale on kohtuotsusega kohaldatud kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis või infosüsteemis märgitud kutse- või erialal tegutsemise keeldu (

§ 321lg 2).

Tervishoiutöötajale saab kutse- või erialal tegutsemise keeldu seada vaid kohus süüteomenetluse käigus lisakaristusena (karistusseadustiku § 49). Vastustaja ei ole süüteomenetluse läbiviija ega saa arstile kutsetegevuse keeldu seada. Samuti puudub vastustajal õigus nõuda arsti lahkumist konkreetsest raviasutusest või nõuda tervishoiuteenuse osutajalt tema töötajate vallandamist. Kaebaja õigused on piisavalt kaitstud seeläbi, et ta ei ole kohustatud pöörduma terviseprobleemidega konkreetse tervishoiuteenuse osutaja või arsti poole, vaid võib soovi korral nii tervishoiuteenuse osutajat kui ka arsti vahetada.

1. Kaebajal puudub õigus nõuda, et vastustaja algataks arsti või haigla suhtes süüteomenetluse või pöörduks süüteomenetluse algatamise avaldusega uurimisorgani poole. Vastustaja ei ole süütegude menetlemiseks pädev organ. Samuti ei ole vastustaja kaebaja esindaja, kelle ülesandeks oleks kaebaja nimel menetlusi algatada. Kui kaebaja leiab, et arst või haigla on pannud tema suhtes toime süüteo, saab ta ise avaldusega uurimisorgani poole pöörduda (KrMS § 195 lg 1). Uurimisorganil on endal kohustus asja lahendamiseks vajalikud asjaolud tuvastada. Vajadusel saab uurimisorgan küsida vastustajalt täiendavat teavet või arvamust. Süüteomenetluse algatamise eelduseks ei ole vastustaja poolt läbi viidud järelevalvemenetlus. Seda, kas kaebaja välja toodud rikkumised on käsitletavad süütegudena ja kas need annavad aluse süüteomenetluse algatamiseks, otsustavad uurimisorganid. Nende otsuste õiguspärasust hindab ringkonnakohus (KrMS § 208).
2. Kaebaja tugines vastustajale esitatud kaebuses ka sellele, et arsti koostatud ravidokumendid sisaldavad kaebaja ja tema lähedaste kohta valeväiteid. Kaebaja peab valedeks nii faktiväiteid (kaebaja poolt arstiga kohtumise käigus öeldu, koduse puhtuse hoidmine, kaebaja ema kohta välja toodu, kaebaja venna poolt arstiga kontakti võtmise aasta jms) kui ka arsti poolt tervishoiuteenuse osutamise käigus kirjeldatud kaebaja käitumist, temal esinenud sümptomeid, meeleolusid ja mõttehäireid (sh religioosseid veendumusi). Halduskohus leiab, et maakohus on ekslikult suunanud kaebajat selles küsimuses vastustaja poole pöörduma. Vastustaja pädevusse kuulub selle kontrollimine, kas tervishoiuteenuse osutaja on järginud temal lasuvat 9