Obsah (5)

§ 18§ 45§ 2§ 50§ 54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse avalikult 29 mai 2023, Tartu kohtumaja teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-22-18453 Tsiviilasi S. S

) §s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku varalise seisundi ja maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta.

1. Kohus küsis võlgnikult kirjalikku seisukohta usaldusisiku aruande kohta, mille võlgnik esitas 03.05.
2. Kohtu põhjendused
3. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta. Üldandmed Rahvastikuregistri andmetel on S. S. sündinud XXX. aastal XXX linnas. Isik on perekonnaseisult vallaline ja tal ei ole järglasi. Rahvastikuregistri andmetel on isikul üldkeskharidus. S. S. selgituste kohaselt on ta saanud põhihariduse XXX (lõpetamise aasta XXX), keskhariduse XXX (lõpetamise aasta XXX) ja vanglas viibides omandanud plaatija (4.tase) kutse XXX (lõpetamise aasta XXX). Isiku väidetel on ta lisaks läbinud Norras ja Soomes erinevaid 1-2 päevaseid ehitusalaseid koolitusi. S. S. on korduvalt kriminaalkorras süüdi mõistetud ja viimase kümne aasta jooksul viibinud märkimisväärselt suure osa ajast ka vangistuses. Usaldusisikule teadaolevalt on isik viibinud alates
4. aastast kinnipidamisasutuses vähemalt järgnevalt: 14.04.2014.-11.02.2016 ja alates 03.07.2019, eeldatav hiliseim vabanemise aeg 03.01.
5. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole S. S. esitanud tuludeklaratsioone. Kolmandate isikute poolt Maksu- ja tolliametile esitatud andmetest nähtub, et S. S. ametlikud sotsiaal- ja tulumaksuga maksustatud tulud on viimasel viiel aastal on olnud äärmiselt tagasihoidlikud. Tartu Maakohtu otsusega 17.01.
6. kriminaalasjas 1-19-9761 on tuvastatud, et S. S. pani perioodil 2017-2019 toime KarS § 184 lg 2¹ sätestatud kuritegusid ja sai ka märkimisväärses summas kriminaalset tulu. Eeltoodut arvestades on alust arvata, et nimetatud perioodil elatas isik ennast pigem kuritegelikust kui ametlikust tulust. Vanglas viibides on isik viimased kaks aastat olnud tööalaselt aktiivne. Vara Puuduvad andmed, et võlgnikule kuuluks realiseerimisväärtust omavat materiaalset vara. S. S. poolt esitatud andmetel töötab ta alates 01.10.2022 tähtajatu töölepinguga PP2 Element OÜ’s ehituse eelarvestaja ametikohal täistööajaga kaugtöö tingimustes alampalga suuruse brutopalgaga (s.o.
7. aastal XXX€/kuus;
8. aastal XXX€/kuus). Kinnipeetava tööhõive andmetest nähtuvalt on isik rakendatud alates 01.04.
9. ka vangla majandustöödel (töökoormuse liik: kerge töökoormus meestele). Käesoleval hetkel puuduvad andmed, mis võimaldaksid prognoosida võlgniku sissetulekute hüppelist suurenemist lähiajal. Kohustused Võlgniku teadaolevad kohustused: 2 Võlausaldaja nimi:
10. Võlausaldaja e-post: Võlasumma: Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise kohustused 14 216,99€ 1.1 Telia Eesti AS info@telia.ee 14 216,99€ Kriminaalasjas sunniraha tasumise kohustus 509,39 € 2.1 Maksu- ja Tolliamet emta@emta.ee Kriminaalasjas konfiskeerimise asendamiseks välja
11. mõistetud summa tasumise kohustus 3.
12. Maksu- ja Tolliamet emta@emta.ee 509,39 €
14. Kohtutäiturite nõuded 4.1 4.2 4.3 4.4 Reet Rosenthal Taive Peedosaar Oksana Kutšmei Janek Pool
15. Muud nõuded 5.1 Omega Invest OÜ 5.2 Swedbank AS 5.3 SEB Pank AS Seotud lahend: 1-14-6512 1-14-6512 448 571,26 € 448 571,26 € 1-19-9761 9 967,80 € reet.rosenthal@taitur.just.ee taive.peedosaar@taitur.just.ee info@tartutaitur.ee menetlus@janekpool.eu 1 552,80 € 138,47 € 324,98 € 7 951,55 € 1 390,28 € mail@okincure.ee info@swedbank.ee paringud@seb.ee 1 353,22 € 36,16 € 0,90 € 2-15-120751 474 655,72 € KOHUSTUSED KOKKU: Kõik loetletud võlakohustused on sissenõutavaks muutunud ja valdav enamus ka sundtäitmises. Lisaks eelnimetatud kohustustele võib usaldusisiku hinnangul võlgnikul olla täitmata ka kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise kohustus Rautakesko AS’i ees summas 9 889,63 €, mis on võlgnikult välja mõistetud Tartu Maakohtu 08.08.2014 otsusega kriminaalasjas 1-14-6512, kuid millise täitmiseks ei ole võlausaldaja kuni käesoleva ajani kohtutäituri poole pöördunud. Kindlalt teadaolevatest ja eeldatavatest võlanõuetest nõuded summas 25 496,90 € (sh. kahju hüvitamise kohustused, millest võlgnikul ei ole pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse raames võimalik vabaneda) S. S. vastu aeguksid pankrotimenetluseta lähema 1 – 3 aasta jooksul. Juhul kui S. S. suhtes kuulutatakse välja pankrot, algaks kõnealuste nõuete aegumistähtaeg pankrotimenetluse lõppemisest arvates uuesti. Eelpool loetletud sissenõutavateks muutunud võlausaldajate nõuetest Telia Eesti AS’i nõue summas 14 216,99 € ja eelduslik Rautakesko AS’i nõue summas 9 889,63 € kui kahju hüvitamise nõuded on sellised, millest ei ole võimalik isikut kohustustest vabastamise menetluse raames vabastada. Muud nõuded summas 460 438,73 € (~ 95 %) on sellised, mille puhul seadusandja ei ole selgesõnalist välistust teinud - st. teoreetiliselt on nendest kohustustest võimalik seega võlgnik kohustustest vabastamise menetluse raames vabastada. Maksejõuetus S. S. puuduvad rahalised vahendid sissenõutavaks muutunud võlakohustuste täitmiseks. Vanglas viibimise ajal on isiku sissetulekud tagasihoidlikud. Isik on avaldanud, et talle makstakse töölepingulise suhte alusel igakuiselt alampalga suuruses brutosummas töötasu. Eeltoodut arvestades võib arvestada, et võlgniku netotulu on igakuiselt ca XXX €/kuus, millest on vanglas viibimise ajal võimalik kinni pidada 50 % ehk ca XXX €. Muud kindlalt prognoositavad ja/või regulaarsed tulud (näit. äritegevusest, renditulud jms) isikul teadaolevalt puuduvad. Samuti puudub isikul realiseerimiskõlbulik materiaalne vara. Usaldusisikule ei ole käesolevaks hetkeks teada asjaolusid, mis viitaks kindlalt võlgniku tulude suurenemisele lähiajal ja tema majandusliku olukorra paranemisele. Kirjeldatud ulatuses ja tempos võlausaldajate nõudeid rahuldades ei suudaks S. S. oma eluajal kõiki teadaolevaid võlakohustusi ilmselt tasuda. Eeltoodut arvestades asub usaldusisik seisukohale, et S. S. ei suuda mõistliku aja jooksul rahuldada kõigi teadaolevate võlausaldajate nõudeid. Võlgnik on usaldusisiku hinnangul püsivalt võimetu täitma oma kohustusi. 3 Täitemenetlusregistri andmetest nähtuvalt on S.S. täitmata võlakohustusi
16. aastast ja isiku suhtes toimuvad sundtäitmised on seni olnud suhteliselt edutud. Võlgnik on omandanud elu jooksul hoiakud, mille tõttu on tal vähemalt seni puudunud eeldused elada stabiilset elu, teenida seaduslikult elatist enesele ning ühtlasi tuua kasu teistele. Võlgnik on pannud toime rohkelt õigusrikkumisi, millega on kaasnenud kahju, rahalise karistuse määramine ja ülisuur riigi rahaline nõue kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks. Kuritegudes süüdimõistmisele järgnenud vabaduskaotuslikud karistused kindlasti ei ole soosinud võlgniku poolt püsiva ja tulusa töö vms. ametliku sissetulekuallika leidmist ning olemasolevate võlakohustustuste mõistliku aja jooksul täitmist. Eeltoodut arvestades peab usaldusisik võlgniku maksejõuetuse tekkimise olulisimaks põhjuseks tema pikaajalist õigusvastast käitumist ja kuritegude sooritamist. Vaatamata sellele, et valdav osa võlgniku varalistest kohustustest on seotud just tema toimepandud kuritegudega, ei ole siiski õige väita, et võlgnik on toime pannud ühtlasi KarS § 384 sätestatud teo. Võlgnikul küll oli võimalik oma tegude kahjulikke tagajärgi ette näha, kuid tõenäoliselt ta lootis kuritegusid toime pannes sellele, et need jäävad avastamata. Kuriteona ei saa käsitada seda, kui kuritegude toimepanemine osutub ka kurjategijale enesele kokkuvõttes nii kahjulikuks, et ta muutub maksejõuetuks. Usaldusisiku hinnangul on S. S. püsiv maksejõuetus kujunenud peamiselt seoses tema poolt kuritegude sooritamisega. Muuhulgas on isik kriminaalasjas 1-14-6512 süüdi mõistetud KarS § 209 lg 2 p 1 (kelmus) ja KarS § 389¹ lg 1 (maksukohustuse varjamine ja tagastusnõude alusetu suurendamine) järgi. Usaldusisik on seisukohal, et võlgniku suhtes läbiviidav pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega ei oleks antud juhtumil kooskõlas seadusandja poolt taotletava eesmärgiga. Riigikohus on oma varasemates lahendites (nt. 23.09.2015 määruse tsiviilasjas 3-2-1-92-15 p-d 9 ja 10) selgitanud, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel tuleb arvestada PankrS § 2 teises lauses sätestatud eesmärki anda füüsilisele isikule võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras; selle eesmärgi saavutamise üle otsustamiseks on vajalik hinnata võlgniku kohustuste struktuuri; pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal. S. S. peamiseks võlausaldajaks on Eesti Vabariik, kelle kasuks on Tartu Maakohtu 17.01.2020 otsusega (jõustunud 04.02.2020) kriminaalasjas 1-19-9761 mõistetud välja kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 500 000 € ja millest on käesoleva ajani võlgniku poolt rahuldamata 448 571,26 € (s.o. ~ 93 % kõikidest S. S. vastu olevatest nõuetest). Kuigi kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamine ei ole erialakirjanduse järgi karistus, ei ole usaldusisiku hinnangul tegemist ka pelgalt tavalise tsiviilõigusliku võlanõudega. Tegemist on kuriteos süüdi mõistetud isiku suhtes kohaldatava karistusõigusliku muu mõjutusvahendiga. Võlgniku pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus kestab üldjuhul 3 aastat pankroti väljakuulutamisest – antud juhul seega
17. aastani. S. S. eeldatav vangistusest vabanemise aeg onXXX.a ehk hiljem kui üldjuhul kestaks kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik on seisukohal, et seaduses sätestatud eesmärgiga ei ole kooskõlas isiku suhtes kolm aastat kestva pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine peamiselt selleks, et pikaaegses vangistuses viibiv võlgnik saaks enne vanglast vabanemist ja enne nõude tavapärast aegumistähtaega vabaneda kriminaalasjas määratud mõjutusvahendist/rahalisest kohustusest. Kinnipidamisasutuses viibimise vältel on võlgnikul võimalik oma kohustusi vähendada vastavalt VangS §-s 44 sätestatule ka pankrotimenetluseta. Lisaks on oluline arvestada, et S. S. muud võlakohustused (sh. kahju tekitamisest tulenevad) aeguksid TsÜS järgi üldistel alustel võlgniku pankrotimenetluseta 2024-
18. aastal. Pankrotimenetluses tehtav kohtulahend oleks aga omakorda täidetav 10 aastat ja see võib võlgniku võlakohustuste (aktuaalsus just nende nõuete puhul, millest kohustustest vabastamise menetluse raames ei saa vabaneda) aegumistähtaegasid praegusega võrreldes hoopis oluliselt pikendada. 4
19. Usaldusisiku aruande kohaselt puudub võlgnikul vara, sh pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku teadaolevate kohustuste suurus on 474 655,72 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on maksejõuetusavalduses taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
20. Kohus, vaadanud S. S. maksejõuetusavalduse läbi, jätab võlgniku maksejõuetusavalduse rahuldamata (

§ 18

lg 2 p 4).

§ 45

lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib

§ 45

lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2

lg 4).

§ 45

lg 3 p 1 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või KarS §-s 214, 217², 381 või 381¹ nimetatud kuriteo toimepanemises. 8. Kohus leiab, et antud juhul ei ole alust algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. Võlgnik on süüdi mõistetud KarS § 209 lg 2 p 1 ja KarS § 389¹ lg 1 järgi. Lisaks on kohus seisukohal, et võlgniku suhtes läbiviidav pankrotimenetlus ei saavutaks seadusandja poolt taotletavat eesmärki.

§ 50

lg 2 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe muu hulgas õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Võlgnikul on kindlalt teadaolevaid kohustusi kokku 474 655,72 eurot, millele eelduslikult lisandub kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise kohustus Rautakesko AS’i ees summas 9 889,63 €. Võlgniku kohustustest 14 216,99 eurot on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus (eelduslikult lisandub 9 889,63 eurot), 509,39 eurot kriminaalasja menetluskulu nõue Eesti Vabariigi ees, kriminaalasjas konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud summa tasumise kohustus 448 571,26 eurot ning 9 642,82 eurot kohtutäiturite nõuded. Võlgniku kohustused koosnevad 99,64 % ulatuses kriminaalasjaga seonduvatest nõuetest ning nende sissenõudmisega kaasnevatest täitekuludest. Muude nõuete suuruseks on üksnes 1715,26 eurot ehk 0,36 % kogunõudest. Eeltoodust nähtuvalt on võlgniku maksejõuetuse tekkimise olulisimaks põhjuseks tema õigusvastane käitumine ning suutmatus tasuda seetõttu kuriteoga tekitatud kahju ning toimepandud süütegude menetlemisega tekkinud menetluskulusid. Seega on võlgnik ise oma käitumisega tekitanud olukorra, kus tal on tekkinud kohustused õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise, kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise, kriminaalmenetluse ja täitemenetluste kulude tasumise kohustuste näol. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei ole pankrotimenetluse eesmärgiga kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustustest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud või kriminaalasjas määratud mõjutusvahendist tulenevad kohustused enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal. Kohus selgitab, et kinnipidamisasutuses viibimise vältel on võlgnikul võimalik oma kohustusi vähendada vastavalt VangS §-s 44 sätestatule ka pankrotimenetluseta. Lisaks on oluline arvestada, et muud võlakohustused (sh. kahju tekitamisest tulenevad) aeguksid TsÜS järgi üldistel alustel võlgniku pankrotimenetluseta 2024-2026. aastal. Pankrotimenetluses tehtav kohtulahend oleks aga omakorda täidetav 10 aastat ja see võib võlgniku võlakohustuste (aktuaalsus just nende nõuete puhul, millest kohustustest vabastamise menetluse raames ei saa vabaneda) aegumistähtaegasid praegusega võrreldes hoopis oluliselt pikendada. 5 Kuivõrd kohus kuulutab pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse, aga antud juhul ei ole võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine põhjendatud, jätab kohus võlgniku maksejõuetusavalduse rahuldamata. Usaldusisiku tasu 9.

§ 54

lg-te 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja

§ 45lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks.

Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisik peab kohtule esitama tööaja arvestuse andmed. Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 21 pooltundi. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 725 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aega (21 pooltundi) tuleb Küllike Mittle tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 693 eurot, millele lisandub käibemaks 138,60 eurot, kokku 831,60 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb võlgnikule anda menetlusabi ja usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest.

§ 54

lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 6