2-23-4022/12

Tsiviilasi nr 2-23-4022 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a Tartu Tsiviilasja number 2-23-4022 Tsiviilasi N. B. i hagi A. B. i vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2 342,97 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja N. B. (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja Tartu Linnavalitsus Kostja A. B. (isikukood XXX; viibimiskoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 10.05.2023 RESOLUTSIOON
3. Mõista A. B. ilt N. B. i kasuks välja elatis 20 eurot kuus alates 01.05.2023 kuni A. B. i vanglast vabanemiseni või kuni N. B. i täisealiseks saamiseni.
4. Alates A. B. i vanglast vabanemisest mõista A. B. ilt N. B. i kasuks välja elatis 100 eurot kuus kuni N. B. i täisealiseks saamiseni.
5. Elatis tasuda N. B. i pangaarvele nr XXX. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette.
6. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
7. N. B. esitas 14.03.2023 Tartu Maakohtusse hagi A. B. i vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise miinimumsummas alates 01.03.
8. Hagiavalduse kohaselt võeti Tartu Maakohtu 13.06.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-18063 A. B. ilt ära N. B. hooldusõigus. 10.01.2022 määrati Tartu Linnavalitsus lapse eestkostjaks, laps elab hooldusperes. Kostja töötas Eesti Valglatööstus AS-is ja tema sissetulek oli kuni XXX eurot kuus. Hageja esindaja teatas kohtuistungil lõpliku nõudena, et elatise suuruseks võiks olla 20 eurot kuus, kuni kostja on vanglas. Pärast seda võiks elatis olla 100 eurot kuus. Hageja palus elatise välja mõista alates 01.05.
9. KOSTJA VASTUVÄITED
10. Kostja vaidles vastu elatise suurusele. Kostja selgitas, et viibib vanglas ning ei saa piisavalt teenida miinimumelatise maksmiseks. Alates jaanuarist on kostja XXX asuvas vanglas ja töötu. Tartu Maakohtu 06.04.2021 otsusega kuulutati välja kostja pankrot ning 29.12.2022 otsusega mõisteti kostjalt välja elatis E. B.. Kostja suudab maksta 20 eurot kuus, kuni ta leiab tööd. Kostja selgitas kohtuistungil, et sai eelmisel kuul töötada 6 päeva, aga see oli ka ajutine. Kostja oli nõus nende summadega, mille hageja lõpliku nõudena esitas. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
11. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
12. Kohus loeb rahvastikuregistri kandega tõendatuks, et N. B. on A. B. i laps. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. N. B. on seega õigus nõuda kostjalt elatise tasumist. Tartu Maakohtu 10.01.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-18063 määrati N. B. eestkostjaks Tartu Linnavalitsus.
13. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui nimetatud paragrahvi alusel arvutatud summa. Hageja on lõpliku nõudena soovinud elatise välja mõistmist alates 01.05.2023 ning elatise miinimummäär on 260,33 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja ei ole lapsele elatist maksnud.
14. PKS § 102 lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole võimeline teisele isikule ülalpidamist andma, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Seejuures märgib kohus, et tulenevalt PKS § 102 lg-st 2 ei vabane vanemad sellel põhjusel oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja on vähendanud oma nõuet alla seaduses sätestatud miinimummäära, kuna kostjal on kaks alaealist last ning kostja viibib vanglas. Kostja on selgitanud, et tema võimalused sissetulekut saada ja lastele elatist maksta on väga piiratud. Kohus leiab, et hageja taotlus miinimumist väiksema elatise välja mõistmiseks ei ole lapse huve kahjustav. Elatise maksmise eesmärk on lapse igapäevane ülalpidamine, mitte lapsevanemale elatise võlgnevuse tekitamine. Lapse ülalpidamine on hetkel tagatud sellega, et tema eestkostja on Tartu Linnavalitsus ning laps viibib hooldusperes. Kuna kostjal ei ole praegu võimalik ka parima tahtmise korral teenida miinimumelatise tasumiseks vajalikku summat, võib tegemist olla elatise vähendamiseks mõjuva põhjusega PKS § 102 lg 2 mõttes. Kostjal ei ole praegu võimalik lapsele suuremas summas ülalpidamist anda kui 20 eurot kuus. Poolte soovil määrab kohus, et pärast vabanemist tuleb kostjal tasuda elatiseks 100 eurot kuus.
15. Kohus selgitab, et kui kostja vabaneb vanglast ning tal on võimalik tööle minna ja sissetulekut teenida, saab hageja taotleda elatise suurendamist. Sel juhul lähtub kohus elatise arvestamisel PkS §-st
16. Seejuures tuleb kohtul võtta arvesse, et kostjal on veel üks alaealine laps.
17. Menetluskulud Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 tuleb jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus selgitab, et kohtuotsuse päises olev tsiviilasja hind on menetluslik märge ning ei ole kummalegi poolele tasumiseks kohustuslik. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik