← Eesti

2-23-5698/11

Obsah (6)§ 633§ 187§ 410§ 414§ 422§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht 23.05.2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-5698 Tsiviilasi A. P. hagi K. P. vastu abielu

§ 633lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hageja nõuded ja põhjendused ning kostja seisukohad

  1. A. P. esitas 14.04.2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse K. P. XXX sõlmitud abielu lahutamiseks. Kostjal on alkoholisõltuvus, kaasnev vaimne ja füüsiline vägivald. Poolte abielulised suhted on lõppenud XXX. Lahutada perekonnaseisuasutuses pole võimalik, kuna kostja ei tule kohale, keeldub lahutusest. Pooltel on 4 alaealist last, kes elavad hagejaga. Pärast lahutust soovib perekonnanime XXX.
  2. K. P. esitas kohtule kirjaliku vastuse hagile 22.05.
  3. Kostja vaidles hagiavalduses toodud asjaoludele vastu. Abielulised suhted ei lõppenud
  4. aastal, kostja on tagaselja oma kodust välja kirjutatud. Hageja on nõudnud kostjalt lahutuseks allkirja, millega kostja ei ole nõustunud, kostjat on ähvardatud. Kostjal pole probleeme alkoholiga, samuti pole ta vägivaldne ning tegelikkus on vastupidine. Hageja väide, et kostja keeldub abielulahutusest, vastab osaliselt tõele, kuna kostja soovib saada võimalust normaalselt hagejaga läbi arutada, mitte alluda hageja survele ja teha kõik otsused hageja soovi järgi. Kostja on esitanud järgmised taotlused: 1) enne abielulahutuse vormistamist saata hageja meditsiinilise ekspertiisi saamiseks kontrolli ja vajadusel ravile, kuna hageja ei ole antud ajahetkes kostja arvates adekvaatne ja vajab meditsiinilist abi; 2) perelepitaja abi, et saaks sõlmida hagejaga vajalikud kokkulepped-varajagamine; 3) kohtu abi, et kostjal oleks võimalik normaalselt endisest kodust välja kolida ja oma isiklikud asjad kätte saada; 4) kohtu abi, et korralda kuni laste hooldusõiguse otsuse määramiseni lastega kokkusaamise võimaldamist; 5) hagejale lähenemiskeelu taotlus kostja uue elukoha piires.
  5. Kohus pidas asjas 22.05.2023 istungi, kuhu ilmus üksnes hageja. Hageja jäi hagi juurde ning vaidles kõigile kostja taotlustele vastu. Kohtuotsuse põhjendused
  6. Tulenevalt

§ 410

kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Hageja taotles asja lahendamist sisuliselt ning kohus on vastava taotluse rahuldanud vastavalt

§ 414lg 1 sätestatule.

Asjaolud sisulise otsuse tegemiseks on kohtu hinnangul piisavalt välja selgitatud.

§ 414lg 2 toodud sisulise lahendamise välistused puuduvad.

2. Kostjale toimetati kohtukutse kätte 17.04.2023, seega oli kostja teadlik 22.05.2023 kl 13.30 määratud kohtuistungist. 22.05.2023 kl 13.22 saatis kostja kohtule e-kirja, milles avaldas järgmist: „Kuna auto otsustas täna koostöö lõpetada ei saa ma kohtusse ilmuda, põhjuseks oli tänane elektrikatkestus ootamatult, kuna autol on vana aku mis vajab igapäevaselt laadimist enne käivitamist viimasel ajal, väga vabandan et nii hilja teavitan, see tuli ootamatult praegu“. Kostja ei ole esitanud mõjuvat põhjust istungile ilmumata jätmiseks

§ 422lg 1 ja § 414 lg 2 p 2 mõttes. Kostja e-kirjast nähtub, et ta teadis autoakuga seonduvatest 2

(3)probleemidest juba varasemalt, seega oli tal võimalik laadida akut ning teha muid ettevalmistusi, et määratud ajaks istungile jõuda.
  1. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lõike 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Nähtuvalt rahvastikuregistri andmetest on poolte abielu sõlmitud XXX. Hageja on kohtule avaldanud, et kooselu ja abielulised suhted on lõppenud
  2. aasta veebruaris ning neid ei ole võimalik taastada. Poolte suuliselt ja kirjalikult esiletoodud asjaoludest ja seisukohtadest järeldab kohus, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning PKS § 67 eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei soovi ega pea mõistlikuks leppimiseks tähtaja andmist. Pooled on eelnevalt läbinud nõustamisi, mis ei ole viinud leppimiseni. Kohus ei pea mõistlikuks anda pooltele leppimisaega.
  3. Seonduvalt kostja taotlustega selgitab kohus järgmist. Kohtul puudub igasugune alus arvata, et hagejal võiks olla piiratud teovõime, sh et ta oleks tsiviilkohtumenetlusteovõimetu. Perelepitaja poole on pooltel võimalik pöörduda vabatahtlikult. Väited võimaliku hagejapoolse takistamise kohta kostjal asju kätte saada, samuti lähenemiskeelu taotlus on konkreetsemalt sisustamata ning võimalikud probleemid on lahendatavad väljaspool abielulahutuse menetlust. Juhul kui pooled ei suuda kokku leppida laste hooldusõiguse ja suhtlusega seonduvad küsimustes, samuti võimaliku ühisvara jagamises, või muudes lahutusest tulenevates küsimustes, on neil õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks vastava avaldusega kohtu poole. Käesolevas asjas lahendab kohus üksnes abielulahutuse vaidluse. Kohus jätab kõik kostja taotlused rahuldamata, kuivõrd taotlused ei ole põhjendatud ning nende võimalik rahuldamine ei aitaks kaasa konkreetse vaidluse lahendamisele. Kohtul pole tekkinud kahtlust, et PKS § 67 eeldused on täidetud ning abielu tuleb lahutada.
  4. Hageja soovib pärast lahutust kanda oma endist perekonnanime XXX. Kohus rahuldab taotluse nimeseaduse § 11 lg 1 ning lg 2 p 1 alusel. 6.

§ 164lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.