Obsah (9)

§ 21§ 19§ 18§ 43§ 45§ 8§ 27§ 47§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 13. juulil 2023. a kell 9.30, Tallinn, Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-1309

§ 21

lg 1 alusel võlgade ümberkujundamise menetluses võimaldatakse võlgnikule rahaliste kohustuste (edaspidi isiklikud võlad) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine ei välista teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Võlgnik sooviks on välja toodud kolme võlgnevuse osas saavutada põhisummade tasumine 3-5 aasta jooksul, võlgnik soovib, et viiviste ja muude kõrvalkulude nõuded tühistatakse, võlgnik on nõus tasuma kohtutäituri põhitasu pooles ulatuses sarnaselt võlgade aegumise menetlusele, võlgnik soovib tema suhtes toimuvate täitemenetluste lõpetamist.

1. Harju Maakohus on 22.09.2022 määrusega jätnud võlgniku avalduse käiguta. 03.10.202 on võlgnik kohtule edastanud puudused.
2. Harju Maakohus on 20.10.2022 pankrotihalduriks/usaldusisikuks Ott Lepmets. määrustega nimetanud ajutiseks
3. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik töötu. Tema sissetulek koosneb töövõimetuspensionist. Võlgniku sissetuleku suuruseks on 710 eurot kuus. Võlgnik on abielus, tema abikaasa on töötu. Võlgniku suhtes on käimas kolm täitemenetlust, mille nõuete suurus on kokku 5450.60 eurot. Võlgnik on esitanud avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Võlgnik ei ole taotlenud ühegi teise maksejõuetusmenetluse algatamist. Usaldusisik ei pea võlgade ümberkujundamise taotlust põhjendatuks, kuivõrd võlgnik on faktiliselt maksejõuetu. Usaldusisik esitab varanimekirja käesoleva dokumendi lisas 1 ning esitab järgnevalt selle kokkuvõtte . Võlgnik on töötu. Võlgniku sissetulekuks on 710 eurot, mis koosneb Soomest ja 3 2-22-13671 Eestist saadavast töövõimetustoetusest. Võlgniku abikaasa sissetulek oli avalduse esitamise hetkel 710 eurot, kuid võlgnik on esile toonud, et abikaasa on töölt ära tulnud, hetkel töötu ning tema uus eeldatav sissetulek on võlgniku väidete kohaselt 60 % eurot ehk ligikaudu 426 eurot. Võlgnik on võlgnevuses kolme võlausaldaja suhtes sissenõutavaks muutunud nõudega, mis tulenevad kohtuotsustest ja mille suhtes on käimas kolm täitemenetlust. Sissenõutavaks muutunud kohustuste summa (sisaldab täitemenetluse kulusid) on 5450.60 eurot. Usaldusisik tegi KPK hallatava oksjonikeskkonna kaudu päringud riiklikele registritele (liiklusregister, kinnistusraamat, relvaregister, väärtpaberite keskdepositoorium,). Usaldusisik ei tuvastanud, et võlgnikul või tema abikaasal oleks relvi, sõidukeid, äriühingu osalusi või kinnisvara. Võlgnik on maksejõuetusavalduse vormis nimetatud igakuiste väljaminekutena 990 eurot. Võlgnik saab eeldatavalt
4. a jaanuaris lapse, millega võib oodata väljaminekute suurenemist. Usaldusisik on teinud päringu EMTA-le ning saanud vastuseks, et võlgnik ei ole viimasel kolmel aastal tuludeklaratsioone esitanud, seega ei ole neid võimalik käesolevale dokumendile lisada. Usaldusisik on esitanud päringud üheteistkümnele suuremale Eestis tegutsevale krediidiasutusele. Võlgnikul on arvelduskonto ainult AS-is SEB Pank. Kontol on 0.53 senti. Võlgniku kontoväljavõtetelt ei nähtu suuremahulisi tehinguid. Võlgnik on peamiselt teinud kulutusi toidupoodides ja restoranides. Võlgniku kontole ja kontolt on tehtud väiksemaid makseid (harva rohkem kui 100 eurot) kolmandatele isikutele ja kolmandatelt isikutelt. Kontolt nähtub, et lähedasele isikule Yle (abikaasa) on võlgnik teinud väljamakseid summas 210 eurot. Usaldusisik on küsinud võlgnikult infot lähikondsetega tehtud tehingute kohta, kuid võlgnik ei ole küsimusele konkreetselt vastanud. Usaldusisik leiab, et võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud võlgniku vastutustundetu käitumine oma kohustuste suhtes. Kõigi võlgniku vastu alustatud täitemenetluste aluseks olevad nõuded on tehtud tagaseljaotsustena. Võlgnik on võtnud kiirlaene, samas kui võlgniku sissetulekud on tema poolt maksejõuetusavalduse vormis märgitu kohaselt olnud ebastabiilsed ja pigem madalad. Usaldusisikul on keeruline hinnata otsuste aluseks olevate laenude põhjendatust, kuid käesoleval hetkel ei ole see enam ka oluline. Laenud ise ei pruukinud maksejõuetust põhjustada. Ei saa välistada, et võlgnikul oli võimalus esitada nõuetele edukalt vastuväiteid või sõlmida võlausaldajatega kompromisse, seejuures ajatada makseid juba enne kohtumenetluse algatamist. Võlgnik on kohtumenetlusi ignoreerinud, mistõttu puudub käesoleval hetkel võimalus neid vaidlustada. Võlgnik ei ole usaldusisikule teada andnud, et ta ei ühe või teise nõudega ei nõustu. Teisalt tuleb arvestada, et võlgnikul on psüühiline häire, mis võis takistada või pärssida korralikku finantskäitumist. Ehkki võlgnik on käitunud kohustuste täitmisel hooletult, ei saa olukorras näha PankrS § 28 lg 2 tähenduses kuritegu või rasket juhtimisviga. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuivõrd võlgnikul puudub realiseeritav vara, ja püsiv sissetulek, samas kui võlgnikul on ligi 5450.60 euro suurune võlg. Asjakohased 4 2-22-13671 täitemenetlused on algatatud juba
5. a kevadel. Täidetavate nõuete algsumma oli 6260,02 eurot ja sellest on umbes pooleteise aasta jooksul tasutud 809.42 eurot ehk ligikaudu 13%. Seega on võlgnik maksejõuetu juba pikaajaliselt.

§ 19

lg 1 kohaselt algatab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Kohtupraktika kohaselt on võlgade ümberkujundamise eesmärk ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele ja menetluse üldpõhimõtte kohaselt ei tohiks makseraskustesse sattunud isiku võlausaldajad võlgade ümberkujundamise menetluses sattuda oluliselt halvemasse olukorda võrreldes sellega, milles nad oleksid, kui võlgniku olemasolev vara võõrandataks pankrotimenetluses. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust võlgade ümberkujundamiseks, kuivõrd asjaoludest ei nähtu, et võlgniku maksejõuetus oleks ajutine. Võlgniku lapse sünniga võib pidada ebatõenäoliseks võlgniku vara suurenemist. Võlgniku abikaasale makstud summad võivad olla pankrotimenetluses tagasivõidetavad. Samuti on võlgniku abikaasa maksejõuline. Pankrotimenetluse käigus on võimalik ühisvara jagada. Samuti oleks ka kohustustest vabastamise perioodi jooksul võimalus saada võlgnikult kätte tema potentsiaalne tulevane sissetulek. Nõnda oleksid võlausaldajad pankrotimenetluse korral rohkem kaitstud. Usaldusisik rõhutab, et võlgnik ei ole nõudnud pankrotimenetluse algatamist. Võlgnik on usaldusisikuga peetud kirjavahetuses üles näidanud muret selle vastu, et on algatatud pankrotimenetlus. Usaldusisik järeldab, et võlgnik ei soovi pankrotimenetlust. Usaldusisik ei tuvastanud tagasivõidetava vara olemasolu, v.a abikaasale üle kantud 210 eurot, mille täpne sisu ja eesmärk ei ole usaldusisikule siiski teada. 22.11.2022 on võlgnik kohtule esitanud vara- ja võlanimekirja. 15.03.2023 on võlgnik muutnud maksejõuetusavaldust ja palunud oma pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse alustamist. 16.03.2023 on kohus teinud liitmise määruse ning liitnud tsiviilasja nr 2-23-4123 käesoleva tsiviilasjaga. II Kohtumääruse põhjendused 4. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi

) § 1 lg s sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses. 5 2-22-13671

§ 18

lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik.

§ 43

sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 45

lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib

§ 45

lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

1. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus ja võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb rahuldada.
2. Võlgniku teadaolevaks varaks on raha arvelduskontodel 0.53 eurot. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töövõimetuspension 710 eurot. Liiklusregistri, kinnistusraamatu, relvaregistri, väärtpaberite keskdepositooriumi andmetel ei ole võlgnikul või tema abikaasal relvi, sõidukeid, äriühingu osalusi või kinnisvara. Võlgnikul on abielus, tal on üks laps, xx.xx.xxx sündinud poeg. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 5450.60 euro ulatuses. Võlgniku vara suhtes on algatatud 3 täitemenetlust. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub oluline vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja viia läbi pankrotimenetlust. Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt katta võlgniku kohustusi Võlgniku täitmata kohustused on oluliselt suuremad kui võlgniku igakuine sissetulek. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et võlgnikul puudub vara, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning võlgnik tunnistab enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
3. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Usaldusisik ei tuvastanud tagasivõidetava vara olemasolu, v.a abikaasale üle kantud 210 eurot, mille täpne sisu ja eesmärk ei ole usaldusisikule siiski teada. 6 2-22-13671
4. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus.

§ 8

lg 3 sätestab, et võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kulud. Võlausaldajate kulud võlgade ümberkujundamise menetluses ja kohustustest vabastamise menetluses jäävad nende endi kanda. Võlgniku pankrotimenetlusega seotud kulud kantakse vastavalt pankrotiseaduses sätestatule. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. 9. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks.

§ 27

lg 4 sätestab, et võlgnik peab

§ 27

lõikes 3 sätestatud juhul pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks olema avaldanud tahet maksejõuetusavalduses või andnud eelnevalt nõusoleku, välja arvatud, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, kes on taotlenud võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgnik on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks, kuid oma avalduses võlgnik ei kinnita, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning ta kohustub täitma

§ 47

nimetatud kohustusi.

§ 47

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 45

lg 2 sätestab, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohtu hinnangul ei esine

§ 47

ja 49 lg 5 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot

§ 45

lg 1 alusel välja kuulutada ja samaaegselt algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. 10. Kohus selgitab võlgnikule, et

§ 47

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 50

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

1. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku seletuse kohaselt on maksejõuetuse põhjuseks tema tervislik seisud ja pikaaegne töötus. Usaldusisiku ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseid analüüsinud. . 7 2-22-13671 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana.
2. Kohus selgitab Xle, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Xl tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.
3. Võlgnik taotleb, et kohus määraks tema usaldusisikuks Erkki Evart´i, kes omab magistrikraadiga võrdsustatud õigusteaduse haridust ja kellel on pikaajalised kogemused kohtumenetluses ja ettevõtluses. Kohus leiab, et kuna võlgnik on taotlenud usaldusisikuks määrata isik, kes Kohtutäiturite- ja Pankrotihaldurite Koja andmetel vastavat kvalifikatsiooni ei oma (https://kpkoda.ee/usaldusisikud/usaldusisikud-otsing/), siis tuleb võlgniku taotlus rahuldamata jätta. Ott Lepmets on andnud nõusoleku enda nimetamiseks X pankrotihalduriks/usaldusisikuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 8