1-17-11753/2

(16230102757)Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi sekretär Thea Tikenberg Kriminaalasi I.S süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Andrus Ööbik Süüdistatav I.S – isikukood XXX, elukohta xxxx asukoht: kannab karistust Vanglas, Eesti Vabariigi kodakondsus, põhiharidus, emakeel eesti keel, töökoht puudub, varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada I.S KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 kuud. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel lugeda käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks 11.04.2017.a Harju Maakohtu otsusega nr 1-17-379 mõistetud raskema karistusega 2 aastat vangistust ning kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks lugeda 2 aastat vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 14.06.2017.a. I.S suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista I.S-ilt KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 120 eurot riigituludesse. Kohustada I.S tasuma väljamõistetud kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 10 eurot. Kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumber edastatakse I.S-ile posti teel Tallinna Vanglasse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Välja mõista I.S-ilt kannatanu Mustamäe Linnaosa Valitsuse (konto nr EE311010220061053015 SEB Pank) kasuks 48 eurot. Välja mõista I.S-ilt kannatanu AS Olerex XXXXXXXXXXXXXX Swedbank) kasuks 4.20 eurot. (konto nr Asitõendid - CD-plaat ja DVD-plaat (asuvad pakituna ümbrikus kriminaalasja materjalide juures) jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Esitatud süüdistus Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse I.S´t selles, et tema, grupis koos Rain Kleega 05.06.2016, täpselt tuvastamata kellaajal, Tallinnas, Xxxxasuvast korterist võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Rain Meriloole kuuluva lauaarvuti Asus (koos laadija ja hiirega), maksumusega 659 eurot ja teleri Samsung (koos puldiga), maksumusega 170 eurot, tekitades Rain Meriloole varalist kahju kokku 819 euro suuruses summas. Samuti tema, 03.11.2016 kella 17.47 ajal Tallinnas, Ehitajate tee 82 asuvast Mustamäe Avatud Noortekeskuse seinalt, võttis selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil tulekustuti maksumusega 48 eurot. Samuti tema, 12.03.2017 kella 14.40 ajal Tallinnas, Sõpruse pst 261 asuvast AS Olerexi Sõpruse tanklast võttis selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil stressipalli kamasutra maksumusega 4.20 eurot. Sellise tahtliku tegevusega pani I.S toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt, süstemaatiliselt, mis on KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Menetlus käik ja kohtuots use põ hjend us ed Süüdistatav I.S , süüdistatava kaitsja ja abiprokuröri vahel 14.12.2017.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb abiprokurör I.S süüdi tunnistamist ja karistamist KarS 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises eest vangistusega 4 kuud. KarS § 65 lg1 ja § 64 lg1 alusel lugeda mõistetud kergem karistus, s.o. 4 kuud vangistust, kaetuks 11.04.2017 Harju Maakohtu otsusega määratud raskema karistusega, s.o. 2 aastat vangistust ning lõplikuks liitkaristuseks lugeda 2 (kaks) aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 14.06.
3. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendid - CD plaat ja DVD-plaat, mis asuvad pakituna ümbrikus kriminaalasja materjalide juures - jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt alljärgnevalt: KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 120 eurot riigituludesse. Käesolevas kriminaalasjas tuvastatu kohaselt on I.S tegu toime pandud enne Harju Maakohtu 11.04.2017.a poolt I.S suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemist. 11.04.2017.a kohtuotsusega on süüdistatavalt välja mõistetud menetluskuluna sundraha I astme kuriteo eest 1175 eurot. Seega on tegemist liitkaristuse mõistmisega KarS § 65 lg 1 alusel. Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-24-11 asunud seisukohale, et sellisel juhul ei tule sundraha teist korda isikult välja mõista. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et Ingmar Sillaste menetluskulu, s.o KrMS § 179 lg 1 p 2 sundraha II astme kuriteo eest 750 eurot ei kuulu süüdistatavalt väljamõistmisele, kuivõrd karistus mõistetakse KarS § 65 lg 1 alusel kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
4. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetava menetluskulu suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuluga mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik