lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Jüri Vissak Süüdistatav M.P , isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; elukoht: XXX; kõrgharidus; XXX; kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 23.12.2015.a otsusega nr 1-15-10265
järgi 4-kuulise vangistusega
alusel tingimisi 1-aastase katseajaga, lisakaristusena võetud ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. Tõkend – ei ole kohaldatud. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada M.P
lg 2 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1, 2 ja 3 alusel kuulub M.P kohesele ärakandmisele 7 (seitse) päeva vangistust ning 5 (viis) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust jätta M.P suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui M.P ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid. Määrata M.P katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima
lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel määrata M.P-le katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi.
lg 2 p 21 alusel määrata M.P-le katseajaks täiendav kohustus mitte omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
lg 2 p 5 alusel määrata M.P-le katseajaks täiendav kohustus alluda ettenähtud ravile.
lg 2 p 8 alusel määrata M.P-le katseajaks täiendav kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.
MS § 414 lg 2 kohaselt arvestada M.P poolt kohesele ärakandmisele kuuluva karistuse, so 7 (seitsme) päeva vangistuse kandmise aja algust päevast, millal M.P saabub vanglasse vangistust kandma. KrMS § 414 lg 3 alusel kohaldatakse vanglasse mitteilmumisel süüdimõistetu suhtes sundtoomist.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena M.P-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 20. juulil 2018.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse.
lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus vangistuse kandmise kogu ajale ning lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. 2. Menetluskulu: KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista M.P-lt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt: kaitsjatasu 120 eurot; joobe tuvastamise maksumus 14 eurot; sundraha 750 eurot. 2
Kokkuleppe sisu
lg 1 alusel kohtus lisakaristusena M.P-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 6 (kuueks) kuuks.
lg 1, 2 kohaselt määrata, et mõistetud 6 (kuue) kuu pikkusest vangistusest peab M.P ära kandma 7 (seitse) päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa - 5 (viis) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust - ei pöörata täielikult täitmisele, kui M.P ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et M.P on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 21 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et M.P on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;
lg 2 p 5 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et M.P on käitumiskontrolli ajal kohustatud alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.
lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et M.P on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud: riigi õigusabi tasu – kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu suurus on 120 eurot; ekspertiisitasu alkoholikoguse tuvastamiseks veres – 14 eurot; kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 eurot. Vastavalt kokkuleppele tulevad M.P menetluskulud – kokku 884 (kaheksasada kaheksakümmend neli) eurot - ära tasuda osade kaupa 1 (ühe) aasta jooksul, kohustades teda tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt üheteistkümne kuu jooksul hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 73 (seitsekümmend kolm) eurot ja kaheteistkümnendal kuul 81 (kaheksakümmend üks) eurot. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav M.P aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav M.P, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. 4
Kohtu seisukoht menetluskulude osas M.P menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 120 eurot, joobe tuvastamise maksumus 14 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot (alates 1. jaanuarist 2018.a on kuupalga alammäär 500 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. M.P on nõus vabatahtlikult menetluskulu tasuma ning taotles menetluskulu tasumise ajatamist 12 kuuks. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades M.P sissetulekut, käib süüdistatavale ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades M.P varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulu kokku 884 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. / Marju Persidskaja kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.