KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-4861 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Juhan Sarv Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
- septembri 2018 määrus, millega jäeti O.Z-i suhtes tõkendina kohaldatud vahistamine elektroonilise järelevalvega asendamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav O.Z määruskaebus (ik XXX), RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- septembri 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
- Viru Maakohtu menetluses on O.Z-i süüdistusasi KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 ning § 199 lg 2 p 9 järgi ning F. O.Z anti Viru Maakohtu 19.06.2018 määrusega kohtu alla. Tema tõkend – vahistamine – jäeti muutmata.
- 28.06.2018 esitas O.Z maakohtule taotluse asendada tema suhtes tõkendina kohaldatud vahistamine elektroonilise valvega, taotlus jäeti Viru Maakohtu 09.07.2018 määrusega rahuldamata.
- 13.09.2018 esitas O.Z uue taotluse vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega. Maakohtu määrus
- Viru Maakohtu 25.09.2018 määrusega jäeti O.Z-i taotlus tõkendi asendamiseks teistkordselt rahuldamata. Kokkuvõtvalt puudub maakohtul veendumus, et O.Z hoiduks elektroonilise valve all viibides uute kuritegude toimepanemisest. Elektrooniline valve võimaldab küll kontrollida isiku viibimiskohti, kuid ei võimalda tuvastada, mida isik neis kohtades teeb.
- Maakohus märkis, et karistusregistri andmetel on O.Z varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud erinevate varavastaste ja vägivalla kuritegude toimepanemise eest, sealhulgas viimati Viru Maakohtu 24.03.2016 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9, § 121 lg 1 ja § 266 lg 2 p 1 järgi 1 aasta 11 kuu ja 20 päevase vangistusega. O.Z vabanes vanglast 12.09.
- Pärast vangistusest vabanemist pani ta esimese kuriteo toime 24.10.
- O.Z süüdistatakse korduvate varavastaste ja isikuvastaste kuritegude toimepanemises, mis leidsid aset lühikese ajavahemiku jooksul alates 24.10.2017 kuni 22.03.
- Tal puudub ametlik töökoht ja legaalne sissetulek. Uute kuritegude riski suurendavaks teguriks on ka süüdistatava poolt alkoholi kuritarvitamine. Seega puudub maakohtul veendumus, et O.Z hoiduks vabaduses viibides uute kuritegude toimepanemisest. Üheks taotluse esitamise põhjuseks oli ka O.Z-i ema haigus. Ta ei saa väljas käia, vajab järelevalvet. Siinkohal märgib maakohus, et O.Z-i ema oli haige O.Z-i poolt kuritegude toimepanemise ajal ning tema ema haigus ei hoidnud ära O.Z-i poolt uute kuritegude toimepanemist. Seega ema haigus ja tema abistamine ei saa olla O.Z-i õiguskuulekuse garantiiks. Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdistatav O.Z, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja tema suhtes tõkendina kohaldatud vahistamise asendamist elektroonilise järelevalvega.
- O.Z rõhutab esitatud kaebuses jätkuvalt, et tema ema on 80 % ulatuses invaliid, kellel on liikumisega raskusi. Samuti peab ta ema paluma võõraid inimesi, kes käiksid tema eest poes ja viiksid prügi välja. Maakohus leidis, et O.Z asub elektroonilise järelevalve all toime panema uusi kuritegusid. O.Z-i hinnangul ei ole see võimalik, kuna ta on pideva jälgimise all ja tema asukohta ning seisundit teatakse pidevalt. O.Z soovib teada, mis põhjusel ei ole võimalik tema suhtes kohaldada elektroonilist järelevalvet. Kriminaalhooldusametnik kontrollis tema poolt taotluses toodud elukohta ja tema ema oli elektroonilise järelevalvega nõus, mistõttu on kõik tingimused elektroonilise järelevalve kohaldamiseks täidetud. Kes on siis isikud, kes kuuluvad elektroonilise järelevalve alla vabastamisele. Tõkend on asendatud isegi isikutel, keda on 15 korda kriminaalkorras karistatud ning kes on Sillamäelt pärit, s.o palju halvemate näitajatega isikute suhtes on tõkendina kohaldatud vahistamine asendatud elektroonilise valvega. O.Z-i süü ei ole veel tõendamist leidnud, ta on ennast üksnes osaliselt süüdi tunnistanud, kahetseb toime pandut ja märgib, et kandis eelmise karistuse lõpuni ära. Seega saaks tema suhtes kohaldada tingimisi või vähemalt osaliselt tingimisi vangistust. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
- Kriminaalkolleegium, tutvudes kohtutoimiku, maakohtu määruse ja selle peale esitatud kaebusega, on seisukohal, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Maakohus on ammendavalt põhjendanud, miks O.Z-i suhtes kohaldatud tõkendit ei ole võimalik asendada elektroonilise järelevalvega.
- Käesolevaks ajaks on O.Z-i kriminaalasi süüdistusaktiga kohtusse saadetud ning O.Z anti Viru Maakohtu 19.06.2018 määrusega kohtu alla. Seega ei ole käesolevalt võimalik rääkida enam pelgalt kahtlustuse põhjendatusest, vaid O.Z süüdistatakse KarS §-de 121 lg 2 p 2 ja 3 ning 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.
- Arvestades O.Z-i isikut, tema varasemat elukäiku ja süüdistuses toodud asjaolusid, on kriminaalkolleegium sarnaselt maakohtuga seisukohal, et vabaduses viibides võib O.Z jätkata uute kuritegude toimepanemist ning tema suhtes on jätkuvalt vajalik kohaldada tõkendina 2 vahistamist. Määruskaebuses toodud põhjendused ei veena kriminaalkolleegiumit, et elektrooniline valve oleks piisav meede, mis aitaks ära hoida O.Z-i poolt uute kuritegude toimepanemise.
- Nimelt on O.Z alust KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi süüdistada selles, et isiklike suhete pinnalt tekkinud tüli käigus tiris O.Z oma endist elukaaslast juustest ning lõi teda rusikaga vastu pead ja nina piirkonda. Samuti süüdistatakse teda selles, et alkoholijoobes olles üritas lüüa teist kannatanut noaga keha piirkonda, mis ebaõnnestus, kuna kannatanu tõrjus löögi oma parema käega, mille tagajärjel sai kätte lõikehaava. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdistatakse O.Z kokkuvõtvalt selles, et pani perioodil 21.01.2018 – 15.03.2018 toime 29 erinevat alkohoolsete jookide vargust. Vaadates O.Z-i karistusregistri väljavõtet (omab kuut kehtivat kriminaalkaristust), nähtub sellest, et isikut ongi valdavalt karistatud vara – ja isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest, muuhulgas on O.Z toime pannud ka provotseeritud tapmise. Seega, isegi kui elektrooniline järelevalve hoiaks ära O.Z-i poolt varavastaste kuritegude toimepanemise, ei maandaks see isikuvastaste kuritegude toimepanemise riski, mida saaks toime panna ka kodustes tingimustes viibides. Siinkohal leiab kriminaalkolleegium sedagi, et isikuvastaste kuritegude toimepanemise oht on aga O.Z-i puhul suur, sest tegemist on isikuga, kes ei oska konfliktsituatsioonides rahumeelselt käituda, vaid asub neid vägivalda kasutades lahendama. Sellest tulenevalt võivad ohustatud olla ka O.Z-i lähedased.
- Maakohus on õigustatult välja toonud ka sellegi, et O.Z vabanes kinnipidamiskohast karistuse kandmiselt 12.09.2017 (muuhulgas kandis karistust sarnaste kuritegude toimepanemise eest, milles teda käesolevalt süüdistatakse) ning pani süüdistuse kohaselt uued süüteod toime juba 24.10.2017, s.o kuu pärast kinnipidamiskohast vabanemist. Seega saab öelda, et O.Z-i puhul on tegemist keskmisest retsidiivsema isikuga, kelle suhtes ei ole varasemalt mõistetud kriminaalkaristused soovitud mõju avaldanud, sest teda süüdistatakse uute kuritegude toimepanemises, millist riski on käesolevalt võimalik maandada üksnes läbi vahistamise kohaldamise.
- Mis puudutab aga O.Z-i ema rasket tervislikku seisundit, siis siinkohal leiab kriminaalkolleegium, et tegemist ei saa olla taolise erandliku asjaoluga, mistõttu tuleks O.Z vahi alt vabastada. Kui O.Z-i ema tervislik seisund tõepoolest tagaks süüdistatava õiguskuulekuse, siis ei oleks süüdistatav käesolevalt ka järjekordselt olukorras, kus tema suhtes on uus kriminaalasi jõudnud kohtumenetluse staadiumi.
- Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et elektrooniline järelevalve ei hoiaks ära O.Z-i poolt uute kuritegude toimepanemist, mistõttu on tema vahi all pidamine jätkuvalt vajalik. O.Z-i suhtes puuduvad sellised asjaolud, mis tema vahi all pidamise välistaksid. O.Z viibib vahi all alates 22.03.
- Kuivõrd käesolevaks ajaks on süüdistatav kohtu alla antud ning on määratud ka kohtuistungite ajad, siis ei ole võimalik ka öelda, et kriminaalasjas oleksid aset leidnud põhjendamatud viivitused. Seega ei kaalu käesoleval juhul ka O.Z-i vabaduspõhiõiguse riived üle tema vahi all pidamist.
- Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 25.09.2018 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Mati Kartau Maarika Kuusk 3 Juhan Sarv
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.