1-18-4861/101

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. november 2019, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-18-4861 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Tõlk Marina Davõdovitš Prokurör Tiina Viru Kaitsja Margus Viira Kohtuasi Viru Vangla materjalid J.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu J.K , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 28.07.2019 ja lõpp 28.07.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 11.11.2019 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta J.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista J.K-lt menetluskuluna riigituludesse 97,20 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Margus Viira poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE502200221014193355 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank) viitenumbriga 99919700006710, selgitusse märkida: „1-18-4861, menetluskulu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord 1 Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 16.10.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. J.K on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 08.02.2019 ja Tartu Ringkonnakohtu 17.04.2019 otsustega KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja karistuseks mõistis kohus talle 7 kuud vangistust ning KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõistis kohus talle 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 kohaselt, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõistis kohus J.K-le liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistas J.K vangistusega 2 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja alates
4. detsember 2017 kuni
5. detsember 2017, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ning mõistis J.K-le lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 6 korda ja vanglas viibib isik kolmandat korda. J.K on korduvalt sooritanud vägivaldseid tegusid ja pannud süstemaatiliselt toime vargusi. Varasemalt on ta toime pannud provotseeritud tapmise ning vägivalla õigusemõistmises osaleja vastu. Soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung J.K taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas karistuse kandmise asjaolusid sõltuvalt kohtuotsuse jõustumisest. Edasi avaldas, et tal on olemas töökoht mööblitsehhis xxxx, mis asub xxxx, kodus on abi vajav ema, kellel rohkem abistajaid pole. Kinnitas, et tahab hakata normaalse inimese kombel elama, ei taha tarvitada alkoholi ega narkootikume ja tahab oma perekonna luua. Saab aru, et kui rikub kriminaalhoolduse reegleid, siis satub vanglasse tagasi, aga seda ta ei taha. Selgitas, et võlgasid on kuskil 14 000 euro ulatuses ja lubas anda vande, et kohus saab teda usaldada. Prokurör Tiina Viru asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Oma seisukohta prokurör põhjendanud pole. Kaitsja Margus Viira oli seisukohal, et J.K on piisavalt juba vangis olnud ja mõistlik oleks ta vabastada kontrollitavasse seisundisse. Vahepeal vabaduses viibides ta uusi kuri- või väärtegusid toime ei pannud, seega saab eeldada, et isik on aru pähe võtnud. Kinnipeetaval on olemas elu- ja töökoht ning distsiplinaarkaristused puuduvad. Kaitsja palus tähelepanuta jätta vangla materjalides märgitud uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse, kuna tulemus ei ole jälgitav, aga samuti ka prokuratuuri arvamuse, kuna see on põhjendamata. Kaitsja palus kinnipeetav karistuse kandmisest enne tähtaega vabastada ja oli seisukohal, et käitumiskontroll ühes sõltuvusainete tarvitamise keeluga mõjub kinnipeetavale hästi. Kohtumääruse põhjendused 2 Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ning tema kaitsja leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et teda on kriminaalkorras karistatud 6-l korral ning korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. J.K käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Seega on käesoleval juhul see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama ema juurde. Tegemist on kinnipeetava emale kuuluva 2-toalise korteriga ja ema on vajalikud nõusolekud andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Isiku lähisuhtevõrgustik on äärmiselt minimaalne, sinna kuulub ainult ema, kellega suhtleb telefoni ja kirja teel. Omavaheliste suhete kohta vangla materjalides informatsioon puudub. Samas ei saa jätta märkimata, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid. Ka vangla iseloomustuses on see asjaolu välja toodud. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate sõprade ning tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Tutvusringkonna vahetamise võimalikkuse kohta andmed puuduvad ja isik vabaneb samasse keskkonda, kus ta oli enne vangistust. Töökoha miinimumpalgaga on kinnipeetavale garanteerinud xxxx OÜ, seega peaks isikule olema tagatud igakuine kindel sissetulek. Samas mõjutavad aga majanduslikku toimetulekut tasumata võlad, mis vangla andmetel on suured ja isiku enda sõnul umbes 14 000 eurot. Kohtu hinnangul on majanduslikust toimetulekust lähtudes uue kuriteo toimepaneku oht reaalne arvestades asjaoluga, et isik on varasemalt varavastaseid kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Ka puudub kinnipeetaval rahalise toimetuleku oskus ja välja on kujunenud kulutamisharjumus. J.K on probleeme sõltuvusainete tarvitamisega, nii alkoholi kui ka narkootikumidega. Teda on eelnevalt korduvalt karistatud Alkoholiseaduse rikkumise eest ning KarS § 262 alusel on olnud korduvaid rikkumisi, ta on alkoholijoobes pannud toime ka vägivaldseid kuritegusid. Isik ise tunnistab alkoholi tarvitamisega seotud probleeme osaliselt, kuid leiab, et alkoholi tarbimine ei sega igapäevast toimetulekut. Eelmise vangistuse ajal oli isikul Viru Vangla andmetel diagnoositud narkosõltuvus ja ta viibis xxxx osakonnas. Enne praegust vangistust on kinnipeetavat väärteo korras karistatud NPALS -i järgi. Ka on 3 kinnipeetav ise tunnistanud, et enne käesolevat vangistust suitsetas kanepit, mida tõendab ka asjaolu, et isik saabus vanglasse karistust kandma olles narkojoobes. Kohus on seisukohal, et sõltuvusainete taastarvitamisest tulenev uue kuriteo toimepanemise risk on reaalne, kuna kohtu hinnangul puudub J.K tõsine soov sõltuvusainetest vabanemiseks. Kohus ei sea kahtluse alla kinnipeetava soovi kaineks eluviisiks. Samas selgub vangla esitatud iseloomustusest, et J.K on ka varem püüdnud vastavast pahest vabaneda, kuid see ei ole andnud tulemusi. Sõltuvusainete tarvitamisel on aga otsene seos toimepandud kuritegudega ja kinnipeetava vägivaldse käitumisega. Vangla iseloomustuse kohaselt arvestab kinnipeetav üksnes oma vajadustega ja eelistab pigem impulsiivset tegutsemist. Isik võib olla vägivaldne. Ta ei oska lahendada oma probleeme sihipäraselt või väldib nendega tegelemist ja asendustegevusena tarvitab alkoholi või narkootikume. J.K on varasemalt olnud kriminaalhooldusel, kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Seega kriminaalhoolduslikud meetmed (tingimisi karistuse kandmine) ei ole kinnipeetavale mõju avaldanud ja seetõttu puudub kohtul veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi seekord täita. Vangla hinnangul on J.K ühiskonnas kõrgohtlik ja oht on kõige tõenäolisem siis, kui ta soovib kellelegi kätte maksta, kui ta on alkoholijoobes, armukadeduse hoos ja/või kui ta on materiaalsetes raskustes. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu) ning käitumine karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist (korduvkaristatus, kuritegude sooritamine katseajal ja riskitegurina varasem sõltuvusainete tarvitamine) ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vanglas ja oma edaspidise käitumisega näitama, et tema normikuulekus on püsiv ning tagasilangusi ei esine. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Anu Ammer Kohtunik 26.11.2019 kohtumäärus 1-18-4861 jõustus 27.12.2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega 4