Obsah (4)

§ 424§ 68§ 74§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. august 2020, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-19-6056 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

§ 424

lg 1 järgi ja teda karistati 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja I.M-ile mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui I.M ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab

§ 75

lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja tema nõusolekul talle § 75 lg 4 alusel pandud kohustust registreerida ennast 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ja läbida hindamine meditsiiniasutusest saadud ajal.

1. Kriminaalhooldusametnik esitas
2. märtsil 2020 maakohtule erakorralise ettekande, taotledes I.M-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna viimane rikkus alkoholitarvitamise keeldu.
3. Tartu Maakohtu
4. juuni
5. a määrusega jäeti rahuldamata erakorralises ettekandes esitatud taotlus I.M-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, sest alkoholi tarvitamise keelu rikkumine
6. märtsil 2020 polnud nõuetekohaselt tuvastatud.
7. Kriminaalhooldusametnik esitas
8. juunil 2020 maakohtule taaskord erakorralise ettekande I.M-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna viimane hoidis
9. mail 2020 kõrvale alkoholi tarvitamise keelu täitmise kontrollimisest.
10. Tartu Maakohtu
11. juuli 2020 määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekande rahuldamata.
12. Erakorralisele ettekandele lisatud kodukülastuse lehe kohaselt soovisid kriminaalhooldusametnikud L. Kasak ja C. Jõesaar
13. mail 2020 kontrollida, kas I.M hoidub alkoholi tarvitamisest. Elukohas viibis I.M-i ema, kelle sõnul oli poeg Otepääl. Ametnikud helistasid I.M-ile, kes ütles, et ta teeb Otepää vallas Raudsepa külas metsatöid. Ametnikele tundus, et isik võib olla alkoholijoobes. I.M väitis, et ta ei tea täpselt, kus ta viibib. Samuti ei osanud ta öelda lähimat kohta, kus ametnikud võiksid temaga kohtuda. Lepiti kokku kohtumine Otepää keskväljakul kell 17.
14. I.M kohtumisele ei ilmunud, samuti ei olnud ta edaspidi telefoni teel kättesaadav.
15. I.M andis kriminaalhooldusaluse seletuses ja kohtuistungil kattuvad seletused enda mitteilmumise põhjuste kohta. Ta oli
16. mail 2020 metsas tööl. Pidi kriminaalhooldajaga kokku saama kell 17.00, kuid talle tuldi järgi alles kell 19.
17. Telefon oli taskust välja kukkunud. Hiljem leidis telefoni üles ja aku oli selle kõrval.
18. Seega on tuvastatud, et I.M ei läinud kriminaalhooldajaga kokku lepitud ajal kohtuma. Kriminaalhooldusseaduse § 261 lg 6 kohaselt on tegemist kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumisega, kui kriminaalhooldusalune keeldub indikaatorvahendiga kontrollist, proovi andmiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde minekust, samuti tervishoiuteenuse osutaja juures proovi andmisest. Sellisel juhul loeb kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse tegevuse

§ 75lg 1 p 3 alusel kontrollinõude rikkumiseks.

9. Juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne

§ 75

lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte (RKKK 3-1-1-61-13 p 9.2 koos edasiste viidetega).

1. Maakohtule esitatud registriandmete kohaselt töötab I.M OÜ-s Villiman, ettevõtte registrijärgne aadress on Otepää vallas. Kohus lükkas kohtuistungi edasi ja kutsus tunnistajana 2 välja selle ettevõtte juhatuse liikme, kes I.M-i sõnade kohaselt pidi talle sellel päeval metsa järele tulema.
2. Poolte nõusolekul kuulati Villiman OÜ juhataja V.L. üle telefoni teel. Maakohtul ei jäänud kahtlusi tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. V.L. rääkis I.M-iga seotud probleemidest ning oli pigem kriitiline. Tunnistajale ei meenunud selle päeva sündmuste üksikasjad, kuid ta kinnitas, et ta viis I.M-i Raudsepa külla metsatöid tegema ning enda sõnul läks talle õhtul kella 19-20 ajal järgi. Üldjoontes kinnitas ta I.M-i sõnu. Lahendamata jäi küsimus, kas I.M oleks olnud võimalik teiste, eemal töötanud isikute kaudu kriminaalhooldajale helistada. See eeldanuks seda, et teised isikud olid piisavalt lähedal ning neil oli kriminaalhooldaja numbri leidmiseks interneti kasutamise võimalus ja oskus. I.M nutitelefoni ei ole ja arvestatava tõenäosusega ei oleks ta võimeline seda kasutama. Kokku lepitud ajaks kohtumisele minemine ei oleks nii või teisiti võimalikuks osutunud. Istungisekretär leppis tunnistajaga kokku kohtuistungi aja ja ta lubas ilmuda. Kohtuistungi alguseks V.L. kohal ei olnud ja esialgu ei vastanud ka telefonile. Selle kogemuse pinnalt loeb maakohus eluliselt täiesti usutavaks, et V.L. võis I.M-ile teada anda järele tulemise kellaaja ja minna mitu tundi hiljem. Omavahel nad telefoni teel ei suhelnud ja metsatööde tegemisel ei ole kellaajal ka sellist määravat tähendust. V.L. ei olnud teadlik sellest, et I.M oli kriminaalhooldajaga kohtumise kokku leppinud.
3. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et I.M oli kohustuse rikkumiseks mõjuv põhjus ja kahtlused tuleb KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendada I.M-i kasuks. Määruskaebus
4. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramist.
5. Määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtuga selles, et I.M oli kohustuse rikkumiseks mõjuv põhjus.
6. Maakohus on määruses liigselt keskendunud sellele, mida I.M-i tööandja V.L. tegi või tegemata jättis. Vähem tähtsust on omandatud sellele, mida kriminaalhooldusalune ise oleks saanud teha, et vältida erakorralise ettekande aluseks olevat rikkumist. Kuigi J. Roolane tööandja V.L. tõdes kohtuistungil, et oli süüdi selles, et ta I.M-ile õigel ajal järele ei läinud ja et võib-olla ei saanud I.M tõesti tema pärast kriminaalhooldajaga kokku lepitud kohtumisele minna, tuleb siiski arvestada ka sellega, mida kriminaalhooldusalune ise oleks saanud taolise olukorra vältimiseks teha või mida ta oleks saanud teha siis, kui selgus, et ta kokkusaamisele ei jõua. Märkimist vajab asjaolu, et I.M leppis kriminaalhooldajaga kokkusaamise kokku täpselt samaks ajaks, kui tööandja pidi talle väidetavalt järele tulema. On vastutustundetu leppida ametiisikuga kohtumiseks aeg kokku, olles seejuures teadlik, et selleks ajaks kokku lepitud kohta ei jõuta. Kuigi käesolevalt ei ole teada täpset asukohta, kus I.M
7. mail 2020 tööd tegi, kulub Google Maps’i andmetel Raudsepa külast Otepää keskväljakule jõudmiseks autoga vähemalt 11 minutit. Kuivõrd I.M tegi oma sõnade kohaselt metsatöid, võib eeldada, et metsast keskväljakule jõudmiseks oleks kulunud rohkem aega. Isegi kui tööandja tuli I.M-ile järgi kokku lepitud ajast mõned tunnid hiljem, ei ole põhjendatud asetada kohustuse täitmata jätmise süüd kellelegi teisele kui kriminaalhooldusalusele endale. Olles leppinud kriminaalhooldajaga kokku kohtumise aja, lasus I.M kohustus teha endast kõik olenev, et teavitada sellest ka tööandjat ning paluda tal varem töökohta järele tulla. 3 Kui tööandjale selline variant ei oleks sobinud, oleks I.M saanud kriminaalhooldajaga uuesti kontakteeruda ja leppida kokku hilisema kohtumise aeg.
8. Tartu Vangla jaoks ei ole eluliselt usutav I.M-i väide selle kohta, et tema telefon kadus metsas ära ja ta leidis selle hiljem üles selliselt, et aku oli telefoni kõrval ning et seetõttu ei saanud ta kriminaalhooldajaga ühendust võtta. I.M oleks telefoni kadumise fakti saanud kindlaks teha ka varem, asudes ise aktiivselt kriminaalhooldaja ja tööandajaga ühendust võtma. Telefoni väidetava kadumise avastamise järgselt oleks I.M saanud paluda abi teistelt metsas viibinud isikutelt. Kriminaalhooldaja on erakorralises ettekandes selgitanud, et I.M-i väited telefoni kaotamise kohta ning selle kohta, et telefonist oli aku välja kukkunud, ei ole eluliselt usutavad seetõttu, et I.M-ile hiljem helistades telefon kutsus (välja lülitatud telefoni puhul telefon ei kutsu, vaid teavitab helistajat sellest, et telefon on kas välja lülitatud või asub väljaspool võrgu teeninduspiirkonda). I.M-i väiteid telefoni kadumise ning kriminaalhooldusametnikuga kontakteerumise võimatuse kohta kummutab ka I.M-i varasem käitumine kriminaalhoolduse ajal. Kriminaalhooldusametnik on erakorralises ettekandes selgitanud, et ka varasemalt on I.M, saades teada, et kriminaalhooldusametnik soovib kontrollida, kas kriminaalhooldusalune täidab talle kohtu poolt pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi, vältinud kriminaalhooldaja edaspidiseid kõnesid ning on kas telefoni välja lülitanud või unustanud ametnikule tagasi helistada. Taoline käitumismuster viitab I.M-i teadlikule tegevusele, kus ta võimalikust alkoholi tarvitamise keelu kontrollimisest teada saades muudab ennast kriminaalhooldajale kättesaamatuks. Käesoleval juhul ei saa pidada vähemtähtsaks kriminaalhooldaja poolt erakorralises ettekandes viidatud asjaolu, et I.M oleks võinud ise pärast telefoni üles leidmist saata juhtumi osas ametnikule sõnumi või helistada ametnikule kasvõi järgmisel päeval tagasi. Kriminaalhooldusalusel enesele lasub kohustus tagada, et ta oleks kriminaalhooldusametnikule kontrolli teostamiseks kättesaadav ja ootamatute asjaolude ilmnemisel otsiks ise aktiivselt võimalusi ametnikuga kontakteerumiseks, et püüda aset leidnud olukorda selgitada. I.M seda aga ei teinud.
9. Tartu Vangla hinnangul on maakohus määruses analüüsinud üksnes
10. mail 2020 aset leidnud intsidenti, kuid ei ole seda hinnanud kogumis erakorralises ettekandes toodud teiste asjaoludega.

§ 74

lg 4 kohaldamisel on kohtul meetmete valikul lai kaalutlusõigus ning seda kohaldades peab kohus hindama süüdlase käitumist katseajal tervikuna, mitte ainult ühe käitumiskontrolli tingimuse täitmise suhtes eraldi (vt RKÜKo nr 3-1-1-18-12). Maakohus ei ole võtnud arvesse, et

1. mail 2020 aset leidnu näol ei olnud tegemist I.M-i esmase kontrollnõuete rikkumisega. Varasemalt on kriminaalhooldusametnik koostanud I.M-ile kaks kirjalikku hoiatust. Esimene hoiatus koostati seetõttu, et
2. novembril 2019 kella 13.58 ajal tuvastati I.M joove 0,715 mg/l kohta. I.M rikkus seeläbi temale kohtu poolt pandud alkoholi tarvitamise keeldu. Teise hoiatuse koostamise tingis see, et
3. detsembril 2019, kui kriminaalhooldusametnikud soovisid kontrollida, kas I.M hoidub alkoholi tarvitamisest, ei õnnestunud ametnikel I.M-iga kohtuda. I.M avaldas ametnikule telefoni teel, et on tädi juures, kuid hiljem väitis, et on hoopis Otepää kalmistul. I.M keeldus minemast kriminaalhoolduse Valga esindusse ning hilisemalt ei olnud ta kriminaalhooldusametnikule enam telefoni teel kättesaadav, kuigi lubas seda olla. Ka
4. detsembril 2019 oli I.M-i telefon välja lülitatud.
5. Kuivõrd I.M on Tartu Maakohtu
6. oktoobri 2019 kohtuotsusega tunnistatud süüdi

§ 424

lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, on alkoholi tarvitamine I.M-i kuritegeliku käitumise põhjusteguriks. See, et I.M on alates kriminaalhoolduse algusest 4 rikkunud temale pandud alkoholi tarvitamise keeldu ning on hoidnud kõrvale alkoholi tarvitamise keelu kontrollide läbiviimisest, näitab, et isik allub halvasti karistuse eripreventiivsele mõjule. Alkoholi tarvitamise keelu seadmise eesmärgiks on takistada süüdimõistetul panemast toime kohtuotsuse aluseks olevaid süütegusid või nendega sarnaseid süütegusid. Kuivõrd alkoholi tarvitamine on I.M-i kuritegeliku käitumise põhjusteguriks, ja kuivõrd I.M on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu, hoides kõrvale kontrolli teostamisest, ei ole käitumiskontroll maandanud peamist riski, mis peaks takistama I.M uusi samalaadseid süütegusid toime panemast. Asjaolu, et I.M ei ole käesolevaks hetkeks asunud joobeseisundis mootorsõidukit juhtima, ei ole määrav, sest riskifaktor, mis teo toimepanemise tingis, on jätkuvalt olemas

1. Kuivõrd I.M-i käitumine ei ole peale tema osas kahe erakorralise ettekande koostamist muutunud ja I.M-i suhtumine kriminaalhooldusesse on olnud seni ükskõikne ja üleolev, ei aitaks Tartu Vangla hinnangul ühegi täiendava kohustuse määramine või katseaja pikendamine katseaja läbimisele kaasa. Seetõttu peab Tartu Vangla jätkuvalt põhjendatuks I.M-ile määratud karistuse täitmisele pööramist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. Erinevalt maakohtust leiab kriminaalkolleegium, et I.M on erakorralises ettekandes toodud rikkumise pannud toime teadlikult ja tahtlikult ning arvestades viimase senist kriminaalhoolduse kulgu tuleb tema kandmata karistus igal juhul täitmisele pöörata.
3. I.M-i kriminaalhooldus algas
4. oktoobril
5. Esmakohtumine temaga toimus
6. oktoobril 2019, mil viimasele selgitati kriminaalhoolduse olemust ja temale määratud kohustusi, sealjuures alkoholikeelust kinnipidamise kohustust ja selle rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Toodut kinnitas I.M-i oma allkirjaga. Esimene erakorraline ettekanne esitati I.M-i suhtes
7. märtsil 2020, kui kriminaalhooldusametnik tuvastas
8. märtsil 2020 Võru linnas asuva kaupluse ees, et I.M-i on alkoholi tarvitanud. Kuna ametnikul ei olnud indikaatorvahendit kaasas, tuvastati joove välisel vaatlusel, s.o I.M-i suust tuli alkoholilõhna, tal olid ajatajuhäired (ei mäletanud, mis päev täna on), tema tasakaal ja koordinatsioon olid väga häiritud (isik toetus vastu poe seina). Samuti oli tema käitumine ründav, kuna ta karjus kaasas oleva sõbra peale ja vehkis kätega. Viimaks tunnistas ka I.M-i ise, et ta on alkoholi tarvitanud. Maakohus jättis erakorralises ettekandes toodud taotluse pöörata I.M-i karistus täitmisele, rahuldamata, kuna maakohtu hinnangul ei olnud I.M-i joove õiguspäraselt tuvastatud.
9. I.M-i oli kohustatud osalema programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames „Esmase hindamise teenusel“, kuid I.M otsustas pärast
10. detsembril 2019 toimunud esmast kohtumist programmis osalemise katkestada, leides, et on suuteline iseseisvalt katseaja kestel alkoholist hoiduma.
11. I.M-i suhtes on kriminaalhooldusperioodi kestel tehtud kaks kirjalikku hoiatust. Esimene neist
12. novembril 2019, mil ametnik tuvastas I.M joobe suurusega 0,715 mg/l kohta. I.M-i tunnistas ka ise, et oli alkoholi tarvitanud. Teise kirjaliku hoiatuse sai I.M-i
13. detsembril 2019, mil viimane rikkus kohustust alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile, kuna viimane ei avaldanud ametnikule oma täpset asukohta alkoholitarvitamise kontrolli teostamiseks ja ei ilmunud ka kokku lepitud ajaks kriminaalhooldusosakonda. Telefonivestluse põhjal oli kriminaalhooldusametnikul alust arvata, et I.M-i on alkoholi tarvitanud, kuna tema jutt oli segane. 5
14. Käesolev erakorraline ettekanne esitati põhjusel, et I.M-i rikkus taaskord

§ 75lg 1 p-s 3 toodud kohustust alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile.

Nimelt soovisid kriminaalhooldusametnikud

1. mail 2020 kella 15.45 paiku kontrollida I.M-i poolt alkoholikeelust kinnipidamist. Kuna viimane enda elukohas ei viibinud, suheldi temaga telefoni teel. Selgus, et I.M on Otepää vallas, Raudsepa külas ja teeb seal metsatöid. Oma täpset asukohta I.M-i ametnikele öelda ei suutnud. Kuna taustaks oli kuulda ka teiste inimeste hääli, palus ametnik I.M vestelda mõne lähedal asuva isikuga, et nende kaasabil I.M-i täpne asukoht välja selgitada. Sellest aga I.M-i huvitatud ei olnud, ärritudes ja väites, et ametnik segab tema töö tegemist. Kuna I.M-i jutt oli segane ja vestluses olid pikad mõttepausid, kahtlustas ametnik, et I.M-i on alkoholijoobes. Sellest tulenevalt lepiti kokku kohtumine Otepää keskväljakul kell 17.
2. Seega teadis I.M täpselt, et ametnikud soovivad kontrollida tema alkoholikeelust kinnipidamist. I.M-i ei olnud hiljem aga enam ametnikele kättesaadav, telefon küll kutsus, kuid sellele ei vastatud.
3. Maakohus leidis, et I.M-i ei pannud eeltoodud rikkumist toime tahtlikult, missuguse seisukohaga ringkonnakohus ei nõustu. Sisuliselt on maakohus jätnud kõrvale I.M-i kohustuse alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile ja teha endast kõik võimaliku, et olla ametnikule kättesaadav ning omistanud vastutuse viimase tööandjale, kirjeldades, mida I.M-i tööandja oleks saanud teha, et ettekandes toodud rikkumist ei oleks juhtunud. Maakohtu põhjendused sellest, et võib-olla tõepoolest kukkus I.M-i telefon taskust välja ja et kuna I.M-i tööandja ei ilmunud kohtuistungile ning esialgu ei vastanud telefonile, mistõttu võis ta ka I.M-ile järele tulemise kellaajaks nimetada mitu tundi hilisema, on elukauged.
4. Suure tõenäosusega oli I.M-i sel päeval alkoholijoobes ja üritas n-ö „iga hinna eest“ vältida ametnikuga kokku sattumist. Selleks väitis ta telefonis ametnikule, et ta ei tea enda täpset asukohta ja jättis ka ilmumata kokkusaamisele Otepää keskväljakul. Juhul kui tõepoolest vastaks tõele, et tema tööandja hilines, mistõttu ta ei jõudnud ametnikega kokkusaamisele, oleks I.M-i saanud sellest ametnike telefoni teel teavitada (ja seda kasvõi järgmisel päeval). Jutt sellest, et tema telefon kukkus maha selliselt, et sellest eemaldus ka aku, ei ole tõsiseltvõetav. Erakorralisest ettekandest nähtub, et telefon kutsus, aga sellele lihtsalt ei vastatud. Õige on ka kaebuses toodud, et vastutustundetu on leppida ametnikega kokkusaamine samaks kellaajaks, mil talle alles tööandja poolt väidetavalt oleks järele tuldud. Kokkuvõtvalt üritaski I.M iga hinna eest sel päeval vältida ametnikega kokkusaamist, mida isik õigustab tagant järele erinevate mitte tõsiselt võetavate vabandustega, mistõttu on I.M-i poolt toime pandud rikkumine tahtlik.
5. Ka tervikuna on J. Rolaani kriminaalhooldus ebaõnnestunud. Ringkonnakohtu hinnangul on I.M isik, kes ei ole seniseks veel jätkuvalt aru saanud kriminaalhoolduse olemusest ja asjaolust, et kohtu poolt määratud käitumiskontrolli tingimused on täitmiseks kohustuslikud. Suure tõenäosusega on I.M tegelikkuses läbivalt terve kriminaalhoolduse alkoholi tarvitanud. Märkimisväärne on, et I.M jättis eelmise aasta detsembris pooleli ka programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames „Esmase hindamise teenuse“, leides, et ta suudab iseseisvalt alkoholist hoiduda, kuid sellest hoolimata on käesoleva aasta sees korduvalt alkoholi tarvitanud. Seega on kriminaalkolleegiumi hinnangul I.M-i motiveerituses ka tegelikkuses alkoholist hoiduda põhjust kahelda.
6. Samuti on tema poolt alkoholikeelu eiramine, millest tingituna ta suure tõenäosusega rikkus ka kohustust alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile, oma olemuselt raske vääratus. Nimelt tuleb selles osas tähele panna, et esineb asjaolusid, mis kõnealuse kohustuse korrektse järgimise süüdimõistetu poolt iseäranis oluliseks tegid: I.M kannab karistust mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Seega on I.M-i poolt alkoholi tarvitamise ja tema kuritegeliku käitumise vahel otsene seos. Taolises olukorras ning seaduskuulekalt jätkata soovides, oleks I.M 6 pidanud temale määratud kohustusse, ja eelkõige tarvitamiskeeldu, suhtuma ülima tõsiduse ja hoolega. Seda ta aga ei teinud, s.o esmase rikkumise pani I.M toime juba sisuliselt kuu pärast esmakohtumist ametnikuga. Rääkimata muudest toime pandud rikkumistest, mis on suure tõenäosusega tingitud sellest, et I.M oli alkoholijoobes ja eiras kriminaalhooldusametniku poolt antud korraldusi. Taolised üleastumised süüdimõistetu vabadusse jäämisel tõenäoliselt ka jätkuksid, mistõttu tuleb I.M-i kandmata karistus pöörata täitmisele.
7. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 4, tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
8. juuli 2020 määruse ja rahuldab määruskaebuse. (allkiri) Aarne Sarjas (allkiri) (allkiri) Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 7