Obsah (5)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15 . märts 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-6056 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi

§ 424

lg 1 järgi 6-kuulise vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusaja hulka 2 eelvangistuses viibitud päeva ning märgiti, et G.D tuleb ära kanda veel 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Tuginedes

§ 74

lg-tele 1 ja 3, jäeti vangistus 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga tingimisi t äitmisele pööramata, kui G. D ei pane katseajal toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p-des 1- 6 sätestatud kontrollnõudeid, ei tarvita alkoholi, registreerib end riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbib programmi raames esmase hindamise teenuse. Kohtuotsus jõustus 22.10.

2. Tartu Ringkonnakohtu 17.08.
3. a määrusega rahuldati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorraline ettekanne ning G. D -le Tartu Maakohtu 04.10.
4. a otsusega 1 mõistetud karistus 5 kuud ja 28 päeva vangistust pöörati täitmisele . Määrus jõustus 28.09.2020, G. D asus karistust kandma 19.10.2020 ja karistuse tähtaeg saabub 16.04.
6. Tartu Vangla esitas 17.02.2021 Tartu Maakohtule G. D vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalid, s.o kinnipeetava isikliku toimiku ja kinnipeetava iseloomustuse, mis sisaldab muu hulgas kriminaalhooldaja arvamust. Vangla toetab G .D tingimisi ennetähtaegset vabastamist . Kokkuvõtlikult märgitakse kinnipeetava iseloomustuses järgmist. 3.
7. G . D on kriminaalkorras karistatud 4 korda (kehtivaid karistusi on 1) ja ta kannab vanglas karistust
8. korda. Varem on G. D karistatud korduvalt joobes juhtimise ja valeandmete esitamise eest ning praegu kannab ta karistust samuti joobes juhtimise eest. Varasemate kuritegude soodusteguriteks on halb probleemide lahendamise oskus, sõltuvusprobleemid ja impulsiivsus ning viimase kuriteo soodusteguritena lisandusid mõjutatavus, kuritegelikud hoiakud ja oma tegude tagajärgedele mittemõtlemine. Kuritegude laad on jäänud samaks. 3.
9. Vanglas on G. D olnud ametnikega suheldes viisakas ja teda pole distsiplinaarkorras karistatud. Lühikese karistusaja tõttu pole individuaalset täitmiskava koostatud. G .D on ohtlik avalikkusele. Oht seisneb selles, et ta võib alkoholijoobes olles ohustada kaasliiklejaid ja põhjustada liiklusohtlikke olukordi. Oht on kõige suurem siis, kui G.D tarvitab alkoholi ja lävib kriminaalse mõtteviisiga isikutega, kes võivad teda mõjutada. Samuti esineb oht juhul, kui G.D satub riskiolukorda ega suuda probleeme õiguskuulekalt lahendada. 3.
10. Suhetest ja elustiilist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest G.D suhtlusringkonda kuulub kriminaalkorras karistatud isikuid ning paljud sõbrad kipuvad alkoholiga liialdama. G.D ei pea vajalikuks nendega suhtlemisest loobuda ja leiab, et suudab ise alkoholist hoiduda. Kriminaalhooldusametnik ka htleb viimati märgitus, sest kriminaalhoolduse ajal tunnistas G.D, et kui sõbrad kutsusid teda alkoholi jooma, siis ta läks. Seega on G .D mõjutatav. Pikaajaline alkoholi tarvitamine ja kriminaalne minevik viitavad riskeerivale ja hoolimatule elustiilile. G .D on käitunud liikluses riskeerivalt, juhtinud korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis ja ohustanud kogu ühiskonda. 3.
11. Alkoholist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest G. D ei tunnista alkoholiprobleemi. Kriminaalhooldusametnik kaardistas G.D alkoholi tarvitamise harjumise Audit-testi abil, mille tulemusel selgus, et tal võib olla alkoholisõltuvus ning selline tarvitamine kahjustab nii vaimset kui ka füüsilist tervist. Vaatamata eeltoodule leiab G. D , et tuleb ise toime ja suudab alkoholist hoiduda. G. D tarvitas alkoholi enamasti koos sõpradega, juues viina ja kanget õlut. Samuti on tema elus olnud perioode, mil ta jõi mitu nädalat järjest. G . D ei soovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, sest ei taha lisakohustusi ja arvab, et suudab ise alkoholi tarvitamisest hoiduda. Kriminaalhooldusametniku hinnangul võib nimetatud motivatsioon olla paljasõnaline, sest G. D ei täitnud kriminaalhoolduse nõudeid korrektselt. 3.
12. Mõtlemisest ja käitumisest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest korduv joobes juhtimine viitab impulsiivsele käitumisele . G. D ei mõtle oma tegude tagajärgedele , ei mõista vajalikul määral, et joobes juht ohustab ennast ja teisi liiklejaid, ega oska probleeme eesmärgipäraselt lahendada. Ta lahendab probleeme alkoholi tarvitamisega, joobnuna kipub käituma riskeerivalt ega suuda alati leida probleemidele alternatiivseid lahendusi. G.D pole valmis kuritegusid kriitiliselt analüüsima. Kuigi G .D nimetab pikemaajalise eesmärgina alkoholist hoidumist, on see kaheldav, sest tal on olnud korduvalt alkoholi tarvitamise pärast probleeme ja ta on oma käitumise muutmisele suunatud sammud pooleli jätnud. 2 3.
13. Hoiakutest tulenev ad risk ja ohtlikkus, sest korduvad kriminaalkaristused viitavad sellele, et G. D pole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist muutnud. G. D on jätkanud samaliigiliste ühiskonnaohtlike kuritegude toimepanemist ning leiab, et ta ei ohusta joobes juhtimisega otseselt kedagi, sest on kindla käega juht ja vahemaad olid lühikesed. Seega väljendab G.D sõnades kuritegelikke hoiakuid. Ta on olnud kriminaalhooldusel ühe korra ning pani toime rikkum isi, mistõttu pöörati mõistetud karistus täitmisele. G . D käitumine kriminaalhoolduse ajal näitab, et ta ei soovi alluda käitumiskontrolli reeglitele ega täita kohtu pandud kohustusi. Kuna vanglas ei saa alkoholi tarvitada, on keeruline hinnata G . D motivatsiooni vabaduses. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest võib olla paljasõnaline, sest varem on P.L-i puhul piirdutud leebemate karistustega ja antud võimalusi käitumist muuta, kuid ta pole neid võimalusi kasutanud. 3.
14. Seoses G .D eluaseme, hariduse, töö, majandusliku toimetuleku, tervise ja emotsionaalse seisundiga riske ja ohtlikkust pole. G . D lähivõrgustikku kuulub ema, kellega G .D elas enne vangistust ja kelle juurde naaseb tõenäoliselt ka vanglast vabanemisel. Kuigi G. Di soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda ega avaldanud oma vabanemisjärgset elukohta, peab ema loomulikuks, et poeg naaseb tema juurde elama. Vanglas viibimise ajal suhtles G.D emaga telefonitsi ja ema käis vanglas kokkusaamistel. G .D on ka tädi, keda ta käis enne vangistust aitamas, ning poolvend, endine elukaaslane ja täisealine poeg, kellega on head suhted. G. D on osaline töövõime, ta töötas vabaduses viibides aeg-ajalt, tuli majanduslikult toime ja vajadusel toetas teda ema. Pärast vanglast vabanemist on G.D võimalik end Töötukassas arvele võtta või leida endale iseseisvalt töökoht. G . D pole tasumata nõudeid ja ta tasus menetluskulud tähtaegselt. Vabanemisfondis on 553,29 eurot. G. D ei tarvita narkootikume. 3.
15. Juhul, kui kohus otsustab G. D vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata J. Roolanele katseaeg ja allutada ta

§ 76lg 5 alusel käitumiskontrollile mitte lühemaks ajaks kui 6 kuud.

Samuti panna G. D -le

§ 75

lg 2 pde 2 ja 7 alusel katseajaks täiendavad kohustused mitte tarvitada alkoholi ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud ja/või alkoholi tarvitavate isikutega.

1. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Toomas Koitmäe teatas KrMS § 432 lg 33 alusel kohtule, et ei soovi G . D tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest osa võtta , ja edastas kirjaliku seisukoha, milles toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Kokkuvõtlikult nõustub prokurör Tartu Vangla arvamusega.
2. Kohtuistungil ütles G . D, et ei soovi vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ja kannab mõistetud karistuse ära nagu ette nähtud. Vanglas viibimise ajal pole G.D-le pakutud kursustel osalemise ega töötamise võimalust. Kriminaalhooldaja on aastaga G.D närvid ära söönud, mistõttu võtab viimane tablette. Samuti on kriminaalhooldaja kinnipeetava iseloomustuses liialdanud, sest G .D ei joo üldse õlut, vaid võtab puhast viina. G.D on kriminaalhooldaja vastu kohtus käinud ja võitnud. G .D hinnangul polnud tal vabaduses alkoholi tarvitamisega probleeme. Kui ta teadis, et on vaja sõita, ei võtnud alkoholi. Kui ta mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest süüdi tunnistati, siis ei trehvanud, sest pärast oli vaja auto koju viia ja polnud palju sõita. G.D arvates on olnud vanglast kasu , sest ta on vähemalt süüa saanud ega hakka vabaduses enam suitsetama. A lkoholiga on sama jutt. Väga vähesed on täielikult

klased, kuid G. D võtab edaspidi mõne pitsi või saunas võtab mõne õlu. Seda ei juhtu, et hakkab lausjooma ja joob nädal aega järjest. Autoga kindlasti purjus peaga enam ei sõida, sest varem olid karistused leebemad. G. D soovib olla karistusaja lõpuni vanglas ja vabaneda 16.04. Kohtu seisukoht 3 6. G. D kannab vangistust teise astme kuriteo (

§ 424

lg 1 ) toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. G .D on talle Tartu Maakohtu 04.10.2019. a otsusega karistuseks mõistetud 6 -kuulisest vangistusest käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks ära kandnud peaaegu 5 kuud. Seega on täidetud

§ 76

lg 1 p- s 2 sätestatud formaalne eeldus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 7.

§ 76

lg 5 teise lause järgi määratakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses ja katseajaks allutatakse süüdimõistetu

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Nimetatud käitumiskontrolli saab süüdimõistetu suhtes kohaldada juhul, kui tal on kindel elukoht. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt saab J. Roolan vabanemisel asuda elama Võru linnas Koreli 22 -49 asuvas emale kuuluvas korteris. Seega on võimalik G.D allutada käitumiskontrollile. 8. Vaatamata eeltoodud formaalsete nõuete täidetusele, pole kohtu arvates praegusel juhul täidetud süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise sisulised eeldused.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Riigikohus on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea esinema erandlikke asjaolusid ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Nimetatud eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajär gede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Kuriteo asjaoludena tuleb kõnealuses tähenduses mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad tema retsidiivsusriski mõjutada, kusjuures aja jooksul kuriteo asjaolude tähtsus väheneb (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.10.2020. a määrus asjas nr 1-09-3703, p 9). 9. G. D tunnistati Tartu Maakohtu 04.10.2019. a otsusega

§ 424

lg 1 järgi süüdi selles, et ta juhtis 07.04.2019 alkoholijoobes olles mootorsõidukit, ning Tartu Ringkonnakohtu 17.08.

1. a määrusega pöö rati G. D-le karistuseks mõistetud vangistus täitmisele, sest G.D tarvitas katseajal vaatamata vastavale keelule üks kord alkoholi ja hoidus seejärel kaks korda alkoholi tarvitamise keelu täitmise kontrollimisest kõrvale. Samuti katkestas G. D programmis „Kainem ja tervem Eesti“ osalemise, leides, et suudab iseseisvalt alkoholi tarvitamisest hoiduda. Ringkonnakohtu hinnangul ebaõnnestus G.D kriminaalhooldus tervikuna.
2. Käesoleva määruse tegemise ajaks on G.D viibinud vanglas peaaegu 5 kuud. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on G .D olnud vanglas ametnikega suheldes viisakas ja teda pole 4 distsiplinaarkorras karistatud. Lühikese karistusaja tõttu pole individuaalset täitmiskava koostatud. Kohus märgib, et eelnevas t tulenevalt on G. D end vangistuses nõuetekohaselt üleval pidanud. Kuna lühikese karistusaja tõttu ei koostatud individuaalset täitmiskava, pole võimalik talle uute kuritegude toimepanemise riski maandavates tegevustes mitte osalemist ette heita.
3. Samuti nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et G.D on pärast vanglast vabanemist võimalik naasta ema juurde elama ja võtta end Töötukassas arvele või otsida iseseisvalt töökoht. G. D tugivõrgustiku moodustavad ema, tädi, poolvend, endine elukaaslane ja täisealine poeg, kellega on head suhted. G. D tuli vabaduses viibides majanduslikult toime ja tal pole tasumata nõudeid. Arvestades eeltoodut, möönab kohus, et G.D elutingimused vabaduses on head ja tal on tugivõrgustik, kelle poole vajadusel pöörduda.
4. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise vastu räägib eeskätt G .D suhtumine. Nimelt märkis G.D kohtuistungil alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise kohta, et sel korral „ei trehvanud“, sest auto oli vaja koju viia ja polnud palju sõita . G . D ei sõida enam autoga purjus peaga, sest varem olid karistused leebemad. Pidades silmas eelnevat, nõustub kohus kinnipeetava iseloomustuses märgituga, et G .D ei mõtle piisavalt oma tegude tagajärgedele ega mõista vajalikul määral, et mootorsõiduki alkoholjoobes juhtimine ohustab nii juhti kui ka teisi liiklejaid. Seega pole kuigi kindel, et G.D ei asu tema hinnangul õigustatud olukorras (nt juhul, kui on vaja sõita lühikest maad) taas alkoholijoobes mootorsõidukit juhtima.
5. Lisaks sätestab

§ 76

lg 5, et vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamisel määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane

§ -s 75 sätestatud käitumiskontrollile. G. D on käesoleva määruse tegemise aja seisuga kandmata 1 kuu vangistust, kuid

§ 76

lg 5 kohaselt tuleks ta ennetähtaegsel vabastamisel allutada käitumiskontrollile vähemalt 6 kuuks, s.o ärakandmata karistusajast kauemaks. G. D avaldas kohtuistungil, et ei soovi vanglast ennetähtaegselt vabaneda ega kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid täita. Kohus märgib, et kriminaalhoolduse vältimatu eeldus on süüdimõistetu valmisolek täita käitumiskontrolli nõudeid ja teha kriminaalhooldajaga koostööd. G.D puhul pole see eeldus täidetud. Ta rikkus Tartu Maakohtu 04.10.

1. a otsusega määratud katseaja tingimusi korduvalt kuni Tartu Ringkonnakohtu 17.08.
2. a määrusega pöörati karistuseks mõistetud vangistus täitmisele ning kinnitas vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks korraldatud kohtuistungil jätkuvalt, et ei soovi kriminaalhoolduse nõudeid täita ega teha kriminaalhooldajaga koostööd. Arvestades viimati märgitut, pole ringkonnakohtu määruse aluseks olnud asjaolud J. Roolane vanglas viibimise ajal muutunud. Ringkonnakohtu hinnangul ebaõnnestus G. D kriminaalhooldus tervikuna ja maakohtul pole alust arvata, et vangistusest ennetähtaegsel vabastamisel kujuneb kriminaalhooldus edukaks.
3. Eeltoodud põhjustel jätab kohus G.D talle Tartu Maakohtu 04.10.
4. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5