← Eesti

1-21-4044/37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. mai 2022 Kohtuasja number 1-21-4044 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kohtuasi R.H (isikukood XXX) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  2. märtsi 2022 määrus Määruskaebuse esitaja R.H esindaja Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, pooled abiprokurör Alina Paadik Asja läbivaatamise viis Viru Ringkonnaprokuratuuri kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  3. märtsi 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  4. Viru Maakohtu
  5. septembri 2021 otsusega tunnistati R.H süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3, § 213 lg 2 p 1 ning § 215 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati 3 aasta ning 1 kuu pikkuse vangistusega. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati seda vangistust 2 aasta ja 20 päevani. Karistuse kandmise aja algust arvati
  6. märtsist 2021 ning karistusaeg lõppeb
  7. märtsil
  9. Viru Vangla esitas
  10. märtsil 2022 Viru Maakohtule materjalid R.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  11. Viru Vangla ega prokuratuur R.H vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
  12. Viru Maakohus jättis
  13. märtsi 2022 määrusega R.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
  14. Kuigi mõningad asjaolud toetavad R.H ennetähtaegset vabastamist, esineb siiski mitmeid ohte, mis seavad tema edasise õiguskuulekuse kahtluse alla ja seetõttu pole teda võimalik vabastada.
  15. R.H on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kuigi nende aluseks olevad rikkumised ei ole rasked, viitab distsiplinaarkaristuste olemasolu siiski R.H jätkuvale normikuulekuse defitsiidile. Kui isik ei suuda vanglas kõiki nõudeid korrektselt järgida, tõusetub paratamatult kahtlus, kas ta suudab seda teha vabaduses.
  16. R.H on neli kriminaalkaristust, mis näitab, et varem ei ole ta karistustest vajalikke järeldusi teinud. Muu hulgas on ta varem olnud kriminaalhooldusel, kuid selle ajal pani toime uue kuriteo, ei täitnud kontrollnõudeid ega teinud üldkasulikku tööd. Vangistust kannab R.H neljandat korda. Teda on karistatud varguse, kehalise väärkohtlemise, arvutikelmuse, omavolilise sissetungi ja asja omavolilise kasutamise eest. Kuritegusid võib ta panna toime majandusliku kasu saamise eesmärgil, aga ka näiteks oskamatusest oma probleeme rahumeelselt lahendada.
  17. Vabaduses on R.H olemas kindel elukoht oma täditütre ja selle alaealise lapse juures. Täditütar on valmis R.H materiaalselt toetama. Suur R.H kuritegeliku käitumise risk seondubki tema majandusliku toimetulekuga. On kiiduväärt, et R.H täidab vanglas töökohustust. Vanglas tööharjumuse tekitamine ja selle kinnistamine pikema aja jooksul on R.H puhul ülioluline, kuna mõjutab otseselt tema majandusliku olukorda ja toimetulekuoskust. Tunnustada tuleb sedagi, et R.H on valmis minema vabaduses tööle ja tal on garanteeritud töökoht. Siiski tuleb arvestada, et R.H on ligikaudu 4000 eurot võlgu, mis raskendavad tema toimetulekut. Samuti puudub R.H pikaajaline töökogemus- ja harjumus: ametlikult on ta varem olnud tööl vaid ühe päeva. Seetõttu ei ole kohus veendunud, et R.H suudab pakutavat töökohta vabaduses hoida.
  18. Murekohaks on ka alkohol. Vangla iseloomustuses on osutatud R.H alkoholilembusele ja alkoholiprobleeme jaatas ta isegi. Väärib tunnustamist, et R.H on aktiivselt kasutanud talle pakutud võimalust sõltuvusprobleemiga tegelemiseks: ta on läbinud vanglas sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mille tagasiside on positiivne. Ka kohtuistungil lubas R.H, et tegeleb oma sõltuvusprobleemiga. Siiski ei saa R.H varasemat elukäiku arvestades pidada ülemäära tõenäoliseks, et ta vabaduses suudab või ka tahab pingutamist jätkata. Varem pole R.H proovinud oma probleemile kardinaalseid lahendusi leida. Talle juba anti vangistuse üldkasuliku tööga asendamisel võimalus oma elus uus lehekülg pöörata. Seda võimalust ta aga ei kasutanud ja vangistus pöörati täitmisele. Ka ei mõjutanud R.H hilisem reaalne vanglakaristus. R.H suhtub alkoholi tarvitamisest loobumisse kergemeelselt, öeldes, et kõrvaldab probleemi kodeerimisega. Jääb mulje, nagu peaks ta kodeerimist n-ö maagiliseks vahendiks, mis probleemid lahendab. Nii see ei ole: kodeerimine ei takista alkoholi tarvitamist. Ennekõike on ikkagi oluline inimese enda soov alkoholist loobuda. Väljakujunenud sõltuvusest vabanemine on raske – seda tõenäoliselt ka pärast pikaajalist vangistust. R.H vangistusperiood on kestnud veidi üle aasta ja tema sõltuvusprobleem võib olla liiga tõsine, et see pelgalt võrdlemisi lühikese teoreetilise programmi läbimisega täiel määral taanduks. Tõsi, ametliku töökoha olemasolu võiks mõningal määral R.H alkoholi tarvitamise osas distsiplineerida, kuna mõtestatud tegevusega hõivatuse tõttu jääks tal alkoholi tarvitamiseks vähem aega. Siiski ei maanda see piisavalt riski alkoholi tarvitamisega jätkamiseks väljaspool tööaega. Abi ei saa loota ka alkoholi tarvitamise keelust.
  19. Vangla on pannud R.H individuaalsesse täitmiskavasse põhjendatult sotsiaalprogrammi „Pere- ja paarisuhtevägivalla vähendamine“ läbimise. See on planeeritud
  20. aasta II kvartalisse. Viimati pani R.H toime kehalise väärkohtlemise muu hulgas oma ema suhtes. See kinnitab R.H vägivaldset käitumist oma lähedaste pereliikmetega ja 2

(4)puudulikku probleemide lahendamise oskust. Kohtu hinnangul ei ole põhjust R.H vabastada enne, kui ta läbib viidatud programmi – see on üks osa karistuse eesmärkide täitmisest. Määruskaebus
  1. Maakohtu määruse peale esitas R.H määruskaebuse, milles märgib lühidalt järgmist. Ta on vanglas mõistnud, et peab loobuma alkoholist ja minema tööle. Ennetähtaegne vabastamine ühes sellega kaasneva järelevalvega motiveeriks ja distsiplineeriks teda. Lisaks suri vangistuse ajal kaks temale olulist inimest – see pani teda elu üle järele mõtlema. Ta sai aru, mis pani teda varem kuritegelikult käituma – vastutustunde puudumine. Lisaks on rolli mänginud alkohol. Alkoholita on ta paljudest teistest inimestest palju adekvaatsem ja seetõttu soovib end alkoholi vastu kodeerida. Ta soovib ennetähtaegse vabastamisega võimalust, et näidata lähedastele, et ta ei ole lootusetu ning on muutunud. Praegu veel lähedased usuvad temasse ja toetavad teda. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus R.H vabastamata jättes kaalutlusviga. Kuna maakohus põhjendas igati piisavalt ja asjakohaselt, miks ei saa R.H ennetähtaegselt vabastada ning ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, ei korda kohtukolleegium juhinduvalt KrMS § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1 neid põhjendusi üle. Määruskaebuse argumentidele vastab ringkonnakohus järgmist.
  4. R.H rõhub määruskaebuses sellele, et soovib end alkoholi tarvitamise kui riskiteguri vastu kodeerida. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus igati põhjendatult, et kodeerimine iseenesest veel alkoholi tarvitamist ei välista. Nagu maakohtule, nii jääb ka ringkonnakohtule mulje, et R.H loodab liigselt kodeerimise kui välise mõjutaja peale. Nimelt pole nn kodeerimise mõjusust teaduslikult tõestatud. Mõni inimene on tõesti pärast vastavat protseduuri alkoholi tarvitamisest hoidunud, mõni aga mitte. Ei saa välistada, et tegelikku mõju kodeerimisel ei ole ja osade inimeste alkoholi mitte tarbimine on seletatav pigem nn platseebo-efektiga. R.H puhul jääb küsitavaks, kas tal ikkagi on soovi ja tahtejõudu alkoholist täielikult loobuda. Kuigi ennetähtaegse vabastamise menetluse käigus on R.H oma alkoholiprobleeme tunnistanud, on ta neid vangla iseloomustuse kohaselt vanglas olles siiski ka eitanud. Seetõttu on mõningane kahtlus, kas praegune probleemi tunnistamine on siiras või on selle eesmärk vaid mõjutada ennetähtaegse vabastamise ostustust positiivses suunas. Ka „Eluviisitreeningu“ läbimisest ei saa teha kuigivõrd tõsiseid järeldusi: pelk võrdlemisi lühikese teoreetilise programmi läbimine ei pruugi R.H alkoholiprobleemi tõsidust arvestades olla piisav.
  5. Teiseks rõhub R.H sellele, et on vanglas mõelnud oma elu üle järele ja soovib tõestada oma lähedastele, et on muutunud. Paraku jäävad need väited paljasõnaliseks. Juba varem on R.H saanud korduvalt võimalusi oma käitumist muuta, kuid ei ole seda teinud.
  6. aastal asendati temale mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. Seda kohtu usaldust R.H kuritarvitas, kuna pani üldkasuliku töö tegemise ajal toime hulganisti kuritegusid ning lisaks rikkus ka üldkasuliku tööga kaasnevaid kontrollnõudeid. Seetõttu pöörati temale mõistetud vangistus täitmisele. Ka järgmise kohtuotsusega
  7. aastal saadeti ta vangistust kandma. Vaid mõned kuud pärast vangistuse kandmiselt vabanemist jätkas R.H kuritegude toimepanemist ja neid pani ta jällegi toime väga palju. Seetõttu saadeti ta
  8. aastal taas vanglasse. Ka selle vangistuse kandmiselt vabanemise järgselt ei suutnud R.H jätkata oma elu õiguskuulekalt, vaid pani 3
(4)juba mõne kuu möödudes toime uued kuriteod. Selliselt käitunud isiku puhul ei ole alust uskuda lubadusi, et järjekordne vangistus on mõjutanud teda edaspidi teisiti käituma. On kõigiti võimalik, et vaatamata praegustele plaanidele käituda edaspidi muu hulgas lähedaste nimel õiguskuulekalt, ei suuda R.H seda teha. Nimelt on ta varemgi ennetähtaegse vabastamise arutamisel rõhunud lähedastele ja oma muutunud mõttemaailmale, kuid on sellest hoolimata jätkanud juba harjumuspärast, s.o kuritegelikku eluviisi.
  1. Kindlust ei tekita ka ennetähtaegse vabastamisega kaasnev katseaeg ühes käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustustega. On kõigiti võimalik, et R.H rikub käitumiskontrolli nõudeid, nagu ta tegi ka varem üldkasuliku töö tegemise ajal. Seda võimalust suurendab asjaolu, et ka vanglas ei ole R.H suutnud järgida kodukorda.
  2. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
  3. märtsi 2022 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.