3-23-1188/11

RIIGIKOHUS ERIKOGU KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-1188 Määruse kuupäev

1. august 2023 Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Velmar Brett, Ivo Pilving, Juhan Sarv ja Nele Siitam Kohtuasi Vladimir Markovi Föderatsiooni Menetluse alus Riigikohtus Tartu Halduskohtu
2. juuni
3. a määrus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus kaebus tema väljasaatmiseks Vene RESOLUTSIOON
4. Tühistada Viru Maakohtu
5. mai
6. a määrus asjas nr 2-23-
8. Saata Vladimir Markovi avaldus lahendamiseks Viru Maakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Viru Maakohus tunnistas
10. jaanuari
11. a otsusega kriminaalasjas nr 1-22-252 Vene kodaniku Vladimir Markovi kokkuleppemenetluses süüdi karistusseadustiku § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 ning § 200 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi ning mõistis talle liitkaristuseks viis aastat ja kuus kuud vangistust. Karistuse kandmise algust arvestatakse alates
12. novembrist
13. Kohtuotsus on jõustunud ja isik kannab vangistust Viru Vanglas.
14. V. Markov esitas Viru Maakohtule avalduse, milles soovis enda väljasaatmist Vene Föderatsiooni. Ta märkis, et tema elamisluba on kehtetuks tunnistatud ning advokaat selgitas talle, et tema väljasaatmine on võimalik kohtu loal ka ilma tingimisi enne tähtaega vabastamist ära ootamata. Viru Maakohus registreeris avalduse tsiviilasjana nr 2-23-7473 ja keeldus
15. mai
16. a määrusega seda menetlusse võtmast. Maakohus selgitas, et väljasaatmisega seonduvad vaidlused on avalik-õiguslikud ja nende lahendamine on halduskohtu pädevuses.
17. Seepeale esitas V. Markov Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb vangistuse kandmise asemel enda Venemaale väljasaatmist. Tartu Halduskohus tagastas
18. juuni
19. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel pädevuse puudumise tõttu ja saatis asja Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks. Halduskohus märkis, et kaebaja vabastamine põhjusel, et ta kuulub Eestis väljasaatmisele ja soovib Eestist lahkuda, on võimalik 3-23-1188 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 4241 lg 1 järgi. Selle sätte kohaselt tuleb taotlus maakohtule esitada vanglal, kuid arvestades Riigikohtu seisukohti asjas nr 3-3-4-1-16, ei muuda see vaidlust halduskohtu pädevuses olevaks. ERIKOGU SEISUKOHT
20. KrMS § 416 lg 1 kohaselt võib täitmiskohtunik prokuratuuri taotlusel oma määrusega loobuda tähtajalise vangistuse täitmisele pööramisest, kui süüdimõistetu antakse välisriigile välja või saadetakse välja (p 1) või kui välismaalasest süüdimõistetu, keda on teise astme kuriteo eest karistatud vangistusega, on endale võtnud kohustuse lahkuda Eesti Vabariigist vastuvõtvasse riiki koos sissesõidukeeluga viieks kuni kümneks aastaks ning tal on Politsei- ja Piirivalveameti hinnangul võimalik vastuvõtvasse riiki tagasi pöörduda (p 2). KrMS § 4241 lg 1 kohaselt võib karistuse kandmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik vangla taotlusel KrMS § 416 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud alustel ning § 416 lg-s 2 sätestatut arvesse võttes oma määrusega vabastada süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest.
21. Kaebajat on karistatud mh esimese astme kuriteo eest ja tema karistus (vangistus) on täitmisele pööratud. Seega on täitmiskohtunikul võimalik otsustada kaebaja karistuse kandmisest vabastamise ja riigist väljasaatmise üle KrMS § 416 lg 1 p 1, lg 2 ja § 4241 lg 1 alusel siis, kui vangla tema vabastamist taotleb. Praegusel juhul ei selgu asja materjalidest, kas vangla on taotluse täitmiskohtunikule esitamisest keeldunud. Küll saab järeldada, et vangla pole taotlust täitmiskohtunikule esitanud. Seega tuleb kaebaja taotlust mõista kohustamisnõudena vangla kohustamiseks maakohtu täitmiskohtunikule taotluse esitamiseks kaebaja edasisest karistuse kandmisest vabastamiseks.
22. Analoogiliselt KrMS § 4241 lg-ga 1 nõuab vangla esildist süüdimõistetu ennetähtaegse karistuse kandmisest vabastamise tema haiguse tõttu, mis on reguleeritud KrMS § 425 lg-s
23. Nimetatud sätte kohta on Riigikohtu erikogu
24. juuni
25. a määruses asjas nr 3-3-4-1-16 selgitanud, et olukorras, kus vangla keeldub tegemast täitmiskohtunikule esildist kinnipeetava vabastamiseks, on kohustamisnõude lahendamine KrMS § 431 lg 1 alusel täitmiskohtuniku ehk maakohtu pädevuses. Erikogu märkis määruse p-s 13 järgmist: „Kui halduskohus hindaks maakohtule esildise esitamisest keeldumise õiguspärasust ja lahendaks kohustamisnõude, sekkuks ta vähemalt kaudselt kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamisse, sh võib esineda vajadus hinnata karistuse kandmisest vabastamise perspektiivikust. Erinevates kohtutes toimuv menetlus ei oleks otstarbekas ega aitaks vaidluse kiirele lahendamisele kaasa. Eeltoodust tulenevalt on erikogu hinnangul selles kohtuasjas esitatud kohustamisnõude lahendamine KrMS § 431 lg 1 alusel maakohtu pädevuses.“
26. Eeltoodud seisukohad on asjakohased ka praegusel juhul. Seega on asjas esitatud kohustamisnõude läbivaatamiseks pädev maakohus. HKMS § 121 lg 3 kohaselt määrab Riigikohus vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu TsMS §‑s 711 sätestatud korras. TsMS § 711 lg 3 näeb ette, et pädeva kohtu määramisel tühistab Riigikohtu erikogu kohtu määruse, milles pädevaks tunnistatud kohus leidis, et asi ei kuulu tema pädevusse, ja saadab asja lahendamiseks tühistatud määruse teinud kohtule. Erikogu tühistab Viru Maakohtu
27. mai
28. a määruse asjas nr 2-23-7473 ja saadab avalduse lahendamiseks Viru Maakohtule. Erikogu rõhutab, et Viru Maakohus ei saa avaldust lahendada tsiviilasjana, vaid see tuleb lahendada kriminaalasjas nr 1-22-252 esitatud avaldusena. (allkirjastatud digitaalselt) 2