Obsah (4)

§ 371§ 173§ 168§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roman Levin Määruse tegemise aeg ja koht 25. juuli 2023. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-8990 Tsiviilasi O. R. hagi Ü. R. vastu elatise väljamõistm

) 372 lõikest 1 tulenevalt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et O. R. menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohus jääb 29.06.

1. a avaldatud seisukoha juurde, et lapse ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal ning eelduslikult võrdses osas. Kohtupraktika kohaselt olukorras kus alaealine laps elab vanemate kokkuleppe või kohtulahendi alusel olulise osa ajast kummagi vanema juures, on lapsel vahelduv elukoht ning sellisel juhul peavad mõlemad vanemad eelduslikult last vahetult ülal ajal, mil laps elab kummagi vanema juures, kattes ka lapse põhivajadused. Kohustatud vanemalt välja mõistetavat elatist tuleb vähendada proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Seega, kui laps on suurusjärguna võrdse aja nii ema kui isa ülalpidamisel, puudub vajadus elatise väljamõistmiseks. Lapsel on vahelduv elukoht ja laps on selle vanema vahetul ülalpidamisel, kelle juures ta parasjagu viibib. Arvestades hagis toodut, mille kohaselt veedab hageja kostjaga kuus 14 päeva, ja hageja nõuet mõista kostjalt välja seadusjärgne elatis alates 01.01.
2. a, oleks elatiskalkulaatori järgi kostjal kohustus tasuda elatist
3. aasta jaanuaris 15,05 eurot, veebruaris ja märtsis 14,38 eurot ning alates aprillist 17,36 eurot. Hagist nähtub, et kui kostja on elatist tasunud, on ta seda teinud suuremas ulatuses (septembrist maini 150 eurot kuus ning juunist augustini 50 eurot kuus) ega ole hagejat ülalpidamiseta jätnud ja andnud põhjust hagi esitamiseks.
4. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja on hagi esitamisele eelnenud ajal täitnud hageja ülalpidamiskohustust nii vahetult kui raha maksmise näol, mistõttu ei ole põhjendatud hagi esitamine põhjusel, et kostja ei anna hagejale ülalpidamist. Eeltoodu tõttu jätab kohus O. R. hagi menetlusse võtmata. 6.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. Kohus jätab

§ 168lg 1 kohaselt menetluskulud hageja kanda.

Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, puuduvad ka menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. 7.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin