Obsah (6)

§ 121§ 175§ 179§ 203§ 187§ 37

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ta

) § 121 lg 2 p 2 alusel. 2) Tuvastamisnõue seoses kaebaja 01.06.

1. a vaide JUM-le edastamata jätmisega ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik ja kaebaja saab enda õigusi kaitsta kohtule sisulise vaidluse lahendamiseks kaebuse esitamisega. Kuna vangla tagastas kaebaja 01.06.
2. a vaide õigusvastaselt ja sellest tulenevalt on kaebajal kohustamisnõude osas ehk põhivaidluses kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud, ei ole vangla tegevuse õigusvastasuse üle tuvastamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebus eeltoodud nõude osas tuleb tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel.

3) Kaebus JUM-i kohustamisnõuete osas paigutada kaebaja Viru Vanglast ümber Tartu või Tallinna Vanglasse või alternatiivselt Viru Vangla mõnda teise osakonda tuleb tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Vangla, kus kaebaja karistust kannab, ei ole taotlenud kaebaja ümberpaigutamise menetluse alustamist. Seetõttu ei ole kaebaja Viru Vanglast Tartu või Tallinna Vanglasse ümberpaigutamise menetlust JUM-is algatatud ning JUM ei ole teinud seda puudutavaid otsuseid. Kaebaja saaks vaidlustada JUM-i tegevust olukorras, kus vangla rahuldab kaebaja taotluse tema ümberpaigutamise kohta taotluse esitamiseks, kuid JUM peaks jätma vangla direktori taotluse rahuldamata. Puuduvad alused pidada VangS §-i 19 PS-ga või EIÕK-ga vastuolus olevaks. Kaebaja on saanud pöörduda põhiõiguste tagamise eesmärgil ümberpaigutamise taotlusega vangla direktori poole (RKHKm 02.06.2010, 3-3-1-30-10, p 13) ning kohus saab hinnata kaebaja ümberpaigutamise menetluse alustamise vajadust. Kaebajale ei tulene õigust nõuda JUM-i kohustamist tema ümberpaigutamiseks või vanglale ümberpaigutamise dokumentide edastamiseks ka teistest kaebaja viidatud sätetest. Kaebajal puudub kaebeõigus ka alternatiivse nõude osas. Kaebaja vanglasisese paigutamise otsustamise pädevus on vangla üksuse juhil, kus kinnipeetav viibib, mitte JUM-il. Ka ei ole kaebajal subjektiivset õigust nõuda, et ta peab saama karistust kanda kindlas kohas, s.h kindlas osakonnas. Kuna vanglasisese paigutamise otsustamise õigus on vanglal, arvestades kõikide asjaoludega, mis tagavad vangla ja kinnipeetavate julgeoleku ning vangistuse täideviimise eesmärgi, puudub kaebajal kaebeõigus JUM-i kohustamise nõudes paigutada kaebaja mõnda teise Viru Vangla osakonda. 4) Kohtule on selge kaebuse nõue ja muud kaebusega seonduvad asjaolud, mistõttu puudub vajadus kaebajalt täiendavate selgituste küsimiseks ja selleks eelistungi korraldamiseks. 5) Praeguses kohtuasjas ja haldusasjas nr 3-23-609 on vaidluse all erineval ajal tehtud Viru Vangla erinevad otsused kaebaja ümberpaigutamise taotluse menetluse algatamise kohta. Asjas nr 3-23-609 ei ole kohus kaebuse lubatavuse osas veel seisukohta võtnud. Kaebuste ühine menetlemine ei võimaldaks nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. 6) Kaebaja eraelu kaitseks on põhjendatud asendada

§ 175

lg 3 alusel koosmõjus

§ 179lg-ga 4 avaldatavas kohtulahendis tema nimi tähemärkidega.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. A.T. esitas 30.06.2023 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 14.06.
2. a määruse resolutsiooni p-d 2-4, 9, 10 ja 12 ning teha uus määrus, millega saata asi tagasi vaidlusaluste nõuete osas menetlusse võtmiseks ja taotluse uueks lahendamiseks. Määruskaebuse põhjendused: 1) Määruse resolutsiooni p-s 9 nimetatud taotluse puhul on tegemist hoopis esialgse õiguskaitse taotlusega. Ka jättis kohus ebaõigesti rahuldamata määruse resolutsiooni p-des 10 ja 12 nimetatud taotlused. 2) Kohus tagastas kaebuse ebaõigesti määruse resolutsiooni p-des 2-4 nimetatud nõuete osas. Ebaõige on kohtu seisukoht, et vangla 25.05.
3. a otsus ei ole haldusakt. Kaebuse 3 tagastamine tühistamisnõude osas on vastuolus Riigikohtu määrusega nr 3-3-1-30-10 ja Tartu Ringkonnakohtu 20.10.
4. a määrusega nr 3-21-
5. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on tunnistanud riigisiseses õiguses kehtestatud ümberpaigutamise regulatsiooni EIÕK nõuetega vastuolus olevaks, mistõttu on kohtul kohustus menetluse ajal või peale seda kaaluda ümberpaigutamise regulatsiooni põhiseadusevastaseks tunnistamist. Kohtul tuleb menetleda nõuet JUM-i vastu, sest viimase kohustamine kaebaja ümberpaigutamiseks on tõhusam, kui vangla kohustamine esitada JUM-le dokumendid ja keelduva vastuse korral vaidluste alustamine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha kaebaja määruskaebuse osas Tartu Halduskohtu 14.06.
7. a määruse resolutsiooni p-de 9, 10 ja 12 peale (I) ja seejärel halduskohtu määruse resolutsiooni p-de 2-4 peale (II). I 11.

§ 203

lg 1 kohaselt võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 203

lg 2 sätestab, et määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti.

§ 187

lg 1 kohaselt pärast apellatsioonkaebuse saamist otsustab ringkonnakohus määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise ning lg 2 kohaselt apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

§ 187

lg 3 p 6 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. Seega

§ 203

lg-st 2 koosmõjus § 187 lg-ga 2 ja lg 3 p-ga 6 tuleneb ringkonnakohtu õigus määruskaebus tagastada läbivaatamatult, kui selle esitajal ei ole määruskaebuse esitamise õigust.

1. Ringkonnakohus sedastab, et kuna Tartu Halduskohtu 14.06.
2. a määruse resolutsiooni p-de 9, 10 ja 12 osas halduskohtumenetluse seadustik määruskaebuse esitamist ette ei näe ning vastav kohtumäärus ei takista ka asja edasist menetlust, siis puudub kaebajal õigus esitada halduskohtu 14.06.
3. a määruse resolutsiooni p-de 9, 10 ja 12 peale ringkonnakohtule määruskaebust. Ka halduskohus märkis 14.06.
4. a määruse edasikaebamise korras, et määruse peale võib esitada määruskaebuse resolutsiooni p-de 1-4 peale. Eelnevat arvestades ning lähtudes

§ 203

lg-st 2 koosmõjus § 187 lg-ga 2 ja lg 3 p-ga 6, kuulub kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 14.06.

1. a määruse resolutsiooni p-de 9, 10 ja 12 peale tagastamisele läbivaatamatult. II
2. Tartu Halduskohus tagastas 14.06.
3. a määruse resolutsiooni p-de 2-4 kohaselt kaebaja kaebuse osas, milles kaebaja taotles vangla 25.05.
4. a otsuse tühistamist, vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamist seoses 01.06.
5. a vaide edastamata jätmisega ja JUM-i kohustamist kaebaja ümberpaigutamiseks Tartu või Tallinna Vanglasse või alternatiivselt kaebaja ümberpaigutamiseks Viru Vangla teise osakonda. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 4 lg 4).

Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Halduskohus asus vaidlustatud määruses seisukohale, et vangla 25.05.
2. a otsus ei ole nii kaebaja teise vanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamise taotluse läbi vaatamata jätmise osas kui ka kaebaja vanglasisese paigutamise taotluse läbi vaatamata jätmise osas haldusakt, mille tühistamist saaks

§ 37lg 2 p 1 alusel nõuda.

Menetlustoimingut ei ole võimalik tühistada ja sellisel juhul tuleb kaebus tagastada

§ 121lg 2 p 2 alusel.

Ringkonnakohtu hinnangul kaebaja määruskaebuses viidatud Riigikohtu ja ringkonnakohtu määrustes ei ole kohtud andnud hinnangut eeltooduga analoogsele olukorraga. Kaebaja väide vastuolu kohta on põhjendamatu. 15. Kaebaja väitel tuleb kohtul menetleda nõuet JUM-i vastu, sest viimase kohustamine kaebaja ümberpaigutamiseks on tõhusam. Halduskohus asus vaidlustatud määruses seisukohale, et kaebus JUM-i kohustamise nõuetes paigutada kaebaja Viru Vanglast ümber Tartu või Tallinna Vanglasse või alternatiivselt Viru Vangla mõnda teise osakonda tuleb tagastada

§ 121

lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus selliste nõuete esitamiseks. Kaebaja väide tõhususe kohta ei anna alust asuda halduskohtust erinevale seisukohale.

1. Halduskohus märkis vaidlustatud määruses, et kohtul puuduvad alused pidada VangS §-i 19 PS-ga või EIÕK-ga vastuolevaks olevaks. Kaebaja on saanud pöörduda tema põhiõiguste tagamise eesmärgil ümberpaigutamise taotlusega vangla direktori poole ning kohus saab käesolevas asjas hinnata kaebaja ümberpaigutamise menetluse alustamise vajadust. Kaebaja viide EIK lahendile asjas nr 23226/16 (Nikitin jt vs Eesti) ei lükka eeltoodut ümber.
2. Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.06.
3. a määruse resolutsiooni p-d 2-4 muutmata. 18.

§ 175

lg 3 alusel asendab ringkonnakohus avaldatavas kohtumääruses kaebaja nime initsiaalidega. (allkirjastatud digitaalselt) 5