TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-23-1188 14. juuni 2023 Karin Jõk

) § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna asja lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 alusel on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

1. Kaebaja on kuriteo eest süüdi mõistetud ja kannab vanglakaristust. Kaebusest nähtub üheselt mõistetavalt, et kaebaja soovib tema vabastamist vanglast ja väljasaatmist Venemaale. Kaebaja on ka ise sellel eesmärgil tegutsenud - palunud kehtetuks tunnistada oma elamisloa. Kaebaja avalduste põhjal ei ole tema tahe suunatud sellele et jätkata karistuse kandmist Venemaa Föderatsiooni kinnipidamisasutuses (KrMS § 488).
2. Kaebaja väljasaatmine ei ole võimalik enne seda, kui kaebaja on vanglast vabastatud. Politsei- ja Piirivalveametile ei ole VSS ega ühegi muu õigusaktiga antud õigust eemaldada kinnipeetav vanglast ja saata Eestist välja. Vastupidi, välismaalaste seaduse § 43 lg 1 p 5 ja lg 3 kohaselt annab kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmine kinnipeetavale õigusliku aluse Eestis viibimiseks. Kaebaja tahe on sisuliselt suunatud sellele, et kohus vabastaks ta vangistuse kandmisest põhjendusel, et kaebaja kuulub väljasaatmisele ja soovib Eestist lahkuda. See on võimalik kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 4241 lg 1 alusel. See säte ütleb, et karistuse kandmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik võib vangla taotlusel KrMS § 416 lg 1 p 1 ja 2 sätestatud alustel (s.t süüdimõistetu saadetakse riigist välja või võtab kohustuse Eestist lahkuda) vabastada süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest. Kaebaja avalduse lahendamiseks on ette nähtud menetluskord, mille järgi on asja lahendamine maakohtu pädevuses.
3. KrMS § 4241 lg 1 kohaselt tuleb asjakohane taotlus maakohtule esitada vanglal, kuid see ei muuda vaidlust halduskohtu pädevuses olevaks. Riigikohus leidis kohtuasjas 3-3-4-1-16, et kui vangla ei algata kohtumenetlust kinnipeetava vabastamiseks edasise karistuse kandmisest (selles vaidluses süüdimõistetu raske ja parandamatu haiguse tõttu), siis tuleb kinnipeetaval pöörduda maakohtu poole, kes saab kohustada vanglat otsustama esildise esitamise täitmiskohtunikule. 8.

§ 121

lg 3 sätestab, et kui kohus leiab kaebuse tagastamisel, et vaidluse lahendamine kuulub tsiviil-, kriminaal- või väärteoasju lahendava kohtu pädevusse, kuid see kohus on eelnevalt leidnud, et sama vaidluse lahendamine ei kuulu tema pädevusse, määrab vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 711 sätestatud korras. Kohus mõistab seda sätet nii, et kuna asja menetlemisest on keeldunud nii tsiviil-, kriminaalvõi väärteoasju lahendav kohus (maakohus) kui ka halduskohus, siis tuleb asi edastada Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks ning halduskohus ei saa praeguses menetlusstaadiumis enam suunata kaebajat uuesti maakohtu poole pöörduma. Nii on seda normi praktikas ka kohaldatud (vt näiteks erikogu 31.01.2023.a määrus asjas 3-22-2384). 9. Kohtu arusaamisel kujutab asja saatmine Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks endast vaidlustamise erikorda. Kui

§ 121

lg 3 sätestab, et pädevusvaidluse tekkimisel lahendab selle Riigikohus, siis ei saa sama küsimust (seda, kas kaebuse tagastamine halduskohtu pädevuse puudumise tõttu oli õiguspärane) lahendada nii-öelda tavalises määruskaebemenetluses ringkonnakohus.

1. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, kas kaebaja on taotlenud vanglalt materjalide esitamist maakohtule tema edasisest karistuse kandmisest vabastamiseks ning milline on vangla seisukoht. See ei mõjuta aga käesoleva asja lahendamist. Kaebus on praeguseks halduskohtule esitatud, halduskohtu pädevus selle lahendamiseks puudub ja täiendavate asjaolude väljaselgitamine seda ei muuda.
2. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks