Obsah (12)

§ 263§ 74§ 75§ 78§ 87§ 73§ 121§ 21§ 16§ 56§ 57§ 58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2023, Tartu Kriminaalasja number 1-23-732 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretärid Kärt Käära ja

§ 263lg 1 p 1 järgi üldmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marja

Liina Talimaa Timo Lihu isikukood: 50112232735; elukoht: XXX; XXX; emakeel: XXX; XXX kodanik kriminaalkorras karistamata tõkendit pole kohaldatud Süüdistatav Kaitsja Alaealine süüdistatav vandeadvokaat Mart Sikut (määratud kaitsja) A. R. isikukood: XXX; elukoht: XXX; haridus (kohtuistungi toimumise ajal): XXX; õpib (kohtuistungi toimumise ajal) XXX; emakeel: XXX; XXX kodanik kriminaalkorras karistamata tõkendit pole kohaldatud Alaealise süüdistatava XXX L. M. seaduslik esindaja Alaealise kaitsja süüdistatava vandeadvokaat Raul Tosmann (määratud kaitsja) RESOLUTSIOON Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-de 306, § 311, § 312 ja § 313 alusel kohus otsustas: 1. Tunnistada süüdi Timo Lihu

§ 263lg 1 p 1 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust.

1 2.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Timo Lihu ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Timo Lihu peab: 2.

1. elama aadressil XXX; 2.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 2.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Timo Lihu käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida ära süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süüteod. 4.

§ 78p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 29.

juunist 2023, välja arvatud

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. 5. Tunnistada süüdi A. R.

§ 263lg 1 p 1 järgi.

6.

§ 87lg 1 p 6 ja lg 4 alusel kohaldada A.

R. alaealise mõjutusvahendit ning allutada A. R.

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile 1 aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest. 7. Käitumiskontrolli ajal on A. R. kohustatud järgima

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

A. R. peab: 7.

1. elama aadressil XXX; 7.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 7.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 7.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 7.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 7.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 8.

§ 75lg 2 p 8 alusel kohustada A.

R. käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida ära süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süüteod.

1. Rahuldada osaliselt kannatanu V. V. (isikukood: XXX) tsiviilhagi ning mõista Timo Lihult, A. R. ja tsiviilkostjalt L. M. solidaarselt V. V. kasuks välja 1000 eurot mittevaralise kahju katteks ja 1090 eurot varalise kahju katteks. 2
2. Mõista Timo Lihult, A. R. ja tsiviilkostjalt L. M. solidaarselt V. V. kasuks välja edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt (summas 2090 eurot) alates kohtuotsuse tegemisest (s.o
3. juunist 2023) kuni põhinõude täitmiseni.
4. KrMS § 180 lg 1, § 182 lg 3, § 175 lg 1 p-de 1, 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Timo Lihult Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena 1382,85 eurot.
5. KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel jätta riigi kanda Timo Lihu menetluskulud 1382,85 eurot.
6. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Timo Lihul tasuda menetluskulud kokku 1382,85 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel 11 kuul tuleb kuu viimaseks kuupäevaks tasuda 115,23 eurot ja viimasel
7. kuul tuleb kuu viimaseks kuupäevaks tasuda 115,32 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
8. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
9. KrMS § 180 lg 1, § 182 lg 3 ning § 175 lg 1 p-de 1 ja 4 alusel mõista A. R. Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena 798,06 eurot.
10. KrMS § 188 alusel panna A. R. menetluskulude 798,06 euro hüvitamine tema seaduslikule esindajale L. M.
11. KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel jätta riigi kanda A. R. menetluskulud 798,06 eurot.
12. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb tasuda A. R. menetluskulud kokku 798,06 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel 11 kuul tuleb kuu viimaseks kuupäevaks tasuda 66,50 eurot ja viimasel
13. kuul tuleb kuu viimaseks kuupäevaks tasuda 66,56 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
14. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
15. Jätta rahuldamata kannatanu V. V. taotlus valitud esindajale makstud tasu hüvitamiseks.
16. Jätta riigi kanda kannatanu V. V. määratud esindaja tasu ja kulud 649,20 eurot.
17. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde 1 CD-R-plaat L. M. poolt edastatud videofailiga ja 2 DVD-R-plaati, millest ühel on XXX linna turvakaamerate salvestised ning teisel WhatsApp videofail. Edasikaebamise kord 3 Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtumenetluse poolel on õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus ja esialgne tsiviilhagi
18. Timo Lihu ja A. R. süüdistatakse

§ 263

lg 1 p 1 järgi selles, et nad rikkusid kahekesi grupis XXX kella 22:17 paiku XXX linnas XXX juures (s.o avalikus kohas) avalikus kohas käitumise üldnõudeid. T. Lihu tungis kallale V. V. ja lõi talle 1 korra rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel kukkus kannatanu maha. Seejärel lõi A. R. V. V. 1 korra rusikaga peapiirkonda ning T. Lihu lõi maaslamavale kannatanule korduvalt rusikaga pea- ja kehapiirkonda ja jalaga peapiirkonda. Oma tegevusega tekitasid T. Lihu ja A. R. V. V. füüsilist valu ja tervisekahjustuse, samuti häirisid nad läheduses viibinud eeluurimisel tuvastamata isiku rahu ja turvatunnet. T. Lihu ja A. R. rikkusid korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 p-s 1 sätestatud keeldu käituda avalikus kohas teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. Seega panid T. Lihu ja A. R. toime

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga.

1. Kannatanu V. V. lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo esitas kriminaalasjas tsiviilhagi, milles nõutakse T. Lihult, A. R. ja viimase seaduslikult esindajalt L. M. solidaarselt T. Lihu ja A. R. tekitatud mittevaralise ja varalise kahju hüvitamist. Mittevaraline kahju seisneb peksu tagajärjel V. V. tekkinud ärevushäiretes ja hirmus, raskuses suhelda sõprade ja tuttavatega ning häbi- ja hirmutundes peksuvideo avalikustamise ees. Mittevaralise kahju hüvitis on 3000 eurot. Varaline kahju seisneb selles, et V. V. on vaja käia vähemalt 12 kuud teraapias, mis maksab 1200 eurot. Lisaks tuleb T. Lihult, A. R. ja L. M. solidaarselt mõista välja kannatanu menetluskulud (s.o lepingulise esindaja tasu) 1800 eurot. Kohtumenetluse poolte seisukohad
2. Prokurör jäi kohtuvaidlustes süüdistuse juurde ning taotles T. Lihu ja A. R. süüditunnistamist

§ 263lg 1 p 1 järgi.

T. Lihule palus prokurör mõista karistuseks 6 kuud vangistust, mis jätta

§ 74alusel täitmisele pööramata, kui T.

Lihu ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab

§ 75

lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust osaleda kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis. A. R. vabastada

§ 87

alusel karistusest ja kohaldada talle alaealise mõjutusvahendit, allutades ta 1 aastaks käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli ajal kohustada A. R. osalema sotsiaalprogrammis ja

§ 87lg 1 p 10 alusel kohustada teda pöörduma psühholoogi vastuvõtule.

Kannatanu tsiviilhagi rahuldada osaliselt ning mõista tema kasuks välja hüvitis mittevaralise kahju eest 1000 eurot ja varalise kahju eest 1200 eurot. Mõista süüdistatavatelt välja menetluskulud, määrates nende tasumine ositi 1 aasta jooksul. Asitõenditeks olevad CD-plaadid jätta kriminaaltoimiku juurde.

1. Kannatanu V. V. määratud esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv esitas kohtumenetluses täiendatud tsiviilhagi, lisades, et kuriteoga tekitati kannatanule tervisekahjustusi, mis pole praeguseni kadunud ̶ V. V. on endiselt emotsionaalselt traumeeritud, tugevalt endasse tõmbunud ning kaotanud usu iseendasse ja ümbritsevasse. Tahe tegutsemiseks on madal, koolis 4 käib harva. Et juhtunut igapäevaellu integreerida, on V. V. saanud psühhoteraapilist abi, ning selle jätkumine on vajalik edaspidigi, et traumast taastuda ja taastada psühhosotsiaalne tasakaal. Siiani on Ohvriabi tasunud V. V. psühholoogilise nõustamise eest 585 eurot ja kasutada on jäänud veel 110 eurot. Psühhoterapeut E. R. arvamuse kohaselt vajab V. V. psühholoogilist nõustamist veel 10 tunni ulatuses maksumusega 1200 eurot. Mittevaralise kahju mõistlik hüvitis on 3000 eurot.
2. Süüdistatavad T. Lihu ja A. R. kinnitasid kohtuistungil, et said süüdistusest ja tsiviilhagist aru ning tunnistasid end süüdi, kuid ei nõustunud hagi suurusega. Süüdistatavad avaldasid kahetsust ja vabandasid kannatanu ees. Tsiviilkostja L. M. kinnitas samuti, et sai tsiviilhagist aru, kuid ei nõustund selle suurusega.
3. T. Lihu kaitsja Mart Sikut nõustus prokuröriga, et T. Lihu süü on tõendatud ja kuritegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 263lg 1 p 1 järgi.

Karistust kergendav asjaolu on puhtsüdamlik kahetsus. Konflikti algatas kannatanu provotseeriv video A. R. suunas, kus kannatanu ropendas ja mis laeti internetti üles, ning T. Lihu läks (olgugi, et valel viisil) oma heale sõbrale appi asju klaarima. Karistuseks tuleks mõista 3-kuuline vangistus, mis jätta

§ 73alusel 1-aastase katseajaga täitmisele pööramata.

Mittevaralise kahjuna mõista solidaarselt välja 600 eurot ja varalise kahju hüvitise nõue jätta rahuldamata, sest V. V. psühhoteraapia kulu pole tõendatud. 7. A. R. kaitsja Raul Tosmann leidis samuti, et A. R. süü on tõendatud ja kuritegu on õigesti kvalifitseeritud. Kannatanu V. V. video on demonstratiivselt väljakutsuv ning V. V. solvas sellega A. R. ja alandas tema väärikust avalikkuse ees. A. R., kel on alaealisena vähe elukogemust, reageeris üle ja on alates kahtlustatavana ülekuulamisest oma süüd tunnistanud. Prokurör taotleb põhjendatult A. R. karistusest vabastamist, samuti vajab A. R. psühholoogilist nõustamist. Mittevaralise kahjuna mõista solidaarselt välja 600 eurot ja varalise kahju hüvitise nõue jätta rahuldamata, sest V. V. psühhoteraapia kulu pole tõendatud. Kohtu seisukoht Süüdistus

§ 263lg 1 p 1 järgi 8.

Praeguses asjas ei vaidle pooled süü tõendatuse ega kuriteo kvalifikatsiooni üle ja ka kohtu arvates on süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud istungil uuritud tõenditega tõendatud ning T. Lihu ja A. R. tegevus tuleb kvalifitseerida

§ 263lg 1 p 1 järgi.

Nimelt nähtub kannatanu V. V. ütlustest, et ta kõndis XXX. a juunikuus õhtupoole kella 22:00 ajal koos oma sõprade R. ja R. E. XXX tänavatel ning nägi, kuidas paar inimest neid jälitasid. Mõni minut hiljem lisandus rohkem jälitajaid ning lõpuks tulid autoga ka T. Lihu ja A. R.. V. V. oli sõbralt kuulnud A. R. nime, kuid T. Lihu ta varem ei teadnud. T. Lihu ja A. R. hakkasid V. V. ning R. ja R. E. järgi kõndima ning V. V. mõtles, et kui neil on mingi asi, siis ta pigem ei jookse ära, vaid lahendab selle sõnaliselt. V. V. pööras ümber ning kõndis T. Lihule ja A. R. vastu. Siis küsis T. Lihu V. V. nime ning kui ta oma nime ütles, oli ta järgmisel momendil pikali maas ja pilti polnud. T. Lihu küsis V. V. nime, sest V. V. tegi eelmisel päeval naljavideo, kus ta mainis A. R. nime. V. V. usub, et ta kukkus sellepärast maha, et teda löödi vastu nägu ja ta kaotas teadvuse. V. V. arvab, et teda lõid nii T. Lihu kui ka A. R.. Ta ei oska öelda, kui kauaks tal teadvus kadus või mis täpselt edasi juhtus, kui ta teadvusele tuli, sest pärast seda oli ajataju väga ähmane, kõik oli tema jaoks hägune, ta ei saanud aru, mis tegelikult toimus, ega mäleta täpselt. Peksmise ajal tundis V. V. valu kehas, ribides ja kõhus ning pärast peksmist pikka aega ka peas. Samuti oli pärast peksmist V. V. pea tagant lahti, teda liimiti haiglas kinni ja tal oli peapõrutus päris pikalt. V. V. mõtles alguses, et kõik on korras ja lihtsalt peast tilgub veri, kuid kui ta jõudis sõbra juurde, läks peavalu hullemaks ja V. V. läks koos sõbra emaga kiirabisse. Juhtunu mõjutas V. 5 V. häirivalt ja ebamugavalt. Peksmisest postitati videosid ning T. Lihu ja A. R. olid V. V. peksmise üle uhked. Videod levisid igal pool internetis ning see tekitas ebamugavust ja halba tunnet. V. V. on käinud psühholoogi juures ja saanud abi. Füüsiline tervis on kohtuistungi ajaks (s.o 09.05.2023) korras. Liimikoht on ikka tunda andnud, aga on parem. Videos seisnes nali seisnes, et nad poseerisid gängina ja V. V. tegi neid videos järgi. V. V. ei levitanud seda videot, kuid tema sõber filmis ja saatis video paarile sõbrale või ei tea, tema sõpradele. Üks neist, kellele video oli nähtav, laadis selle alla ja nähtavasti jagas ka teistele. V. V. sõbrad, kes elasid XXX tundsid neid, nad pidid imiteerima välismaa gänge ning siis tegi V. V. paari sõbraga neid järgi. V. V. mõtles, et teeb nalja nende üle või koos nendega.

1. Kohus märgib, et kannatanu eelrefereeritud ütlustega langevad kokku tunnistajate R. ja R. E. kohtueelses menetluses antud ütlused, XXX Konsumi turvakaamera XXX. a videosalvestis, WhatsApp XXX. a videofail, PPA XXX. a vaatlusprotokollid ning SA XXX Haigla väljastatud ravidokumendid. Nii kirjeldasid tunnistajad sarnaselt kannatanuga, kuidas nad liikusid XXX pärast kl 22:00 kolmekesi XXX linnas ringi, kui neil hakati järgi käima. XXX kohviku lähedal jõudis nende juurde auto, kust väljusid T. Lihu ja A. R.. V. V. oli paar päeva varem teinud video, milles ta tegi väidetavalt nalja XXX gängi üle, öeldes fuck XXX (XXX on selle gängi nimi) ja tehes gängi käemärki järele kuidagi. See video läks vist avalikult üles. Pärast seda, kui V. V. ütles T. Lihule, et tema esinejanimi on XXX, lõi T. Lihu täie jõuga rusikaga V. V. vastu oimukohta ja V. V. kukkus maha. R. ja R. E. hoidsid eemale, sest nad ei tahtnud pihta saada ega tänavakakluses osaleda. T. Lihu ja A. R. lõid V. V. jalaga näkku ja veel oli lööke, mille tagajärjel kukkus V. V. kuklaga vastu asfalti. R. ja R. E. arvavad, et need tüübid tulid selle selle video pärast kallale. V. V. oli pea verine, R. ja R. E. sidusid pea kinni ning kõndisid kolmekesi R. ja R. E. XXX juurde. Hiljem pöördus V. V. EMO-sse. Samuti saadeti R. ja R. E. video, kus A. R. seisis XXX teatri ees, öeldes kus su E. on, tehes sama gängi märki ning solvates R. ja R. E. (tl 61 pöördel ja 63 pöördel). R. E. ütlustest tuleneb seegi, et löömise ajal tulid kuskilt eemalt vanem mees ja vanem naine, kes nägid kaklust, ning mees karjus: mis te lõhute seal. Nad olid pannud oma auto sõidutee äärde ja tahtsid autosse minna. Mehe ütlemise peale lasid poisid V. V. lahti ja läksid XXX tn poole (tl 63 pöördel).
2. XXX Konsumi turvakaamera salvestiselt ja PPA XXX. a vaatlusprotokollist nähtub samuti, et V. V. ning R. ja R. E. jalutavad XXX kl 22:17 XXX linnas tänaval ning neile kõnnivad vastu T. Lihu ja A. R.. Peaaegu kohe, kui ollakse jõudnud kohakuti, lööb T. Lihu V. V. 1 korra näkku, mispeale kukub V. V. asfaldile. Seejärel lööb A. R. V. V. 1 korra rusikaga pea piirkonda ning astub R. ja R. E. suunas. Samal ajal lööb T. Lihu maas lamavat V. V. korduvalt vastu pead ja keha, tõmbab V. V. kätest püsti ning lööb teda veelkord jalaga näo piirkonda. Siis lahkuvad T. Lihu ja A. R. sündmuskohalt (tl 68-74). Teise asitõendi – XXX. a videofaili nimega „WhatsApp Video XXX“ – vaatlemisel ilmneb, et V. V. on asfaldil pikali maas, T. Lihu ja A. R. seisvad tema kohal ning T. Lihu lööb V. V. 1 korra jalaga näkku. Siis vaatavad T. Lihu ja A. R. eemalt läheneva meesterahva suunas, kes vilistab ja hõikab: „Õu, ära lõhu, ära lõhu niimoodi!“, ning lahkuvad V. V. juurest. Videol on kirjed „XXX“ ja „XXX“ (tl 78-81). SA XXX Haigla haigusjuhu ja epikriisi järgi pöördus V. V. XXX kl 01:43 erakorralise meditsiini osakonda, kus tal fikseeriti kuklas lahtine 0,5cm haav. Haavaservad lähendati liimiga, V. V. anti soovitusi, kuidas traumajärgset käituda, ja lubati koju (tl 85 ja 87-88). V. V. seadusliku esindaja K. V. sõnul olid V. V. pärast juhtunut ka verevalumid ja lõua all tekkis mingi tükk või muhk.
3. Nagu öeldud, tunnistasid ka süüdistatavad A. R. ja T. Lihu V. V. löömist. A. R. selgitas, et nad said teada, kus V. V. asub, ning läksid kohale, sest A. R. oli laekunud video, mille V. V. tema kohta tegi. Videos oli V. V. A. R. jaoks ründav, öeldes fuck sina ja fuck XXX (XXX on A. R. sõprade poolt tehtud grupeering). Video mõjus A. R. ähvardavalt ja tekitas ohutunde, et tahaks A. R. nagu midagi teha. Pöördumine fuck R. oli solvav ja agressiivne. Kui A. R. ja 6 T. Lihu kohtusid V. V., oli T. Lihu eespool ning küsis, kes on XXX (V. V. esinejanimi). V. V. ütles, et tema on, ja siis ütles ta veel midagi, mispeale lõi T. Lihu midagi ütlemata V. V. pea piirkonda. A. R. üritas lüüa ühte E., kuid nad läksid eemale. Seejärel lõi A. R. V. V. rusikaga peapiirkonda. Pärast A. R. lööki, tulid mingid kõrvalised isikud ja karjusid midagi. Siis A. R. ja T. Lihu lahkusid. A. R. ei osanud selgitada, mis oli vaja lüüa, kõik toimus nii kähku ja mitte läbimõeldult. T. Lihu ütles samuti, et teda häiris V. V. video, sest A. R. on talle XXX ning kui T. Lihu näeb, et video on ähvardav, siis ta tunneb, et peab vaatama A. R. üle. Sõnadel fuck R. on selline alatoon, et kes sa selline oled.
4. Tuginedes ülal refereeritud tõenditele kogumis, tuvastab kohus, et T. Lihu ja A. R. tungisid XXX kl 22:17 paiku XXX linnas XXX juures V. V. kallale ja peksid teda. T. Lihu lõi V. V. 1 korra rusikaga näkku kohe pärast seda, kui ta oli veendunud, et tegemist on V. V.. Seejärel lõi A. R. V. V. 1 korra rusikaga peapiirkonda ning T. Lihu lõi maaslamavale V. V. korduvalt ruskaga rusikaga pea- ja kehapiirkonda. Viimaks tõstis T. Lihu V. V. kätest püsti ja lõi teda veelkord jalaga näo piirkonda. Pärast seda, kui sekkusid kõrvalised inimesed, lahkusid T. Lihu ja A. R. sündmuskohalt. Oma tegevusega tekitasid T. Lihu ja A. R. V. V. füüsilist alu ning tervisekahjustustena verevalumid ja kuklale lahtise haava.
5. Asudes andma T. Lihu ja A. R. eelkirjeldatud tegevusele karistusõiguslikku hinnangut, märgib kohus, et linnatänav on avalik koht

§ 263mõttes. Kor

S § 55 lg 1 p 1 kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt.

§ 121

lg 1 näeb vägivallateona ette kehalise väärkohtlemise, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti muu valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Kohus märgib, et V. V. lahtine kuklahaav ja verevalumid on tervisekahjustused, ning pidades silmas et V. V. sõnul tundis ta peksmise ajal füüsilist valu, on praeguses asjas täidetud mõlemad

§ 121lg 1 objektiivse koosseisu alternatiivid.

Arvestades, et teise inimese löömine pole inimeste vahelises suhtluses aktsepteeritud käitumisviis, tekitati V. V. tervisekahjustused ja füüsiline valu kehalise väärkohtlemisega. Ning kuna V. V. peksmisele reageerisid ja sekkusid kõrvalised inimesed, häiris see järelikult ka asjassepuutumatute inimeste rahu ja turvatunnet. 14.

§ 21

lg 2 sätestab, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana. Pidades silmas, et T. Lihu ja A. R. viibisid üheskoos sündmuskohal ning mõlemad lõid V. V., valitsesid nad ühiselt toimepandavat tegu. Järelikult vastutavad T. Lihu ja A. R. kaastäideviijatena ning nende ühine tegu vastab

§ 263lg 1 p 1 objektiivsetele tunnustele.

15. Kohtu hinnangul on mõlema süüdistatava puhul täidetud ka

§ 263lg 1 p 1 subjektiivsed tunnused.

Pidades silmas, et T. Lihu ja A. R. lõid (maas lamavat) V. V. korduvalt ruskaga ja jalaga, pidasid nad välise teopildi põhjal vähemalt võimalikuks ja möönsid, et nad tekitavad taolise tegevusega tavaliselt kaasneda võiva kehavigastuse (lahtise haava) ja füüsilist valu. Kuna T. Lihu ja A. R. ründasid V. V. linnatänaval, kuhu on vaba liigipääs piiramata hulgal teistel inimestel, pidasid nad ka vähemalt võimalikuks ja möönsid, et nende tegevus võib teisi asjassepuutumatuid isikuid häirida. Seega tegutsesid süüdistatavad kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 mõttes.

16. Kuna õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid pole, tuleb T. Lihu ja A. R.

§ 263lg 1 p 1 järgi süüdi tunnistada.

Karistus 7 17.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tulenevalt

§ 56

lg-st 2 võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke pole võimalik saavutada kergema karistusega. Ning

§ 56

lg 3 järgi võib alaealisele mõista karistuse ainult siis, kui alaealisele kohaldatava mõjutusvahendiga pole võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

1. Asudes analüüsima T. Lihu ja A. R. süü suurust, märgib kohus, et V. V. kehaline väärkohtlemine seisnes rusika ja jalaga kannatanu pea- ja kehapiirkonda peksmises, millega T. Lihu ja A. R. tekitasid lisaks füüsilisele valule ka kergemaid tervisekahjustusi, s.o kuklapiirkonda lahtise haava ja verevalumid. Samuti häirisid T. Lihu ja A. R. oma tegevusega 1 asjassepuutumatu isiku rahu ja turvatunnet. Seega ei tekitanud süüdistatavad oma teoga väga raskeid tagajärgi.
2. Nii kannatanu, tunnistajate kui ka süüdistatavate ütluste kohaselt oli peksu põhjus kannatanu varem tehtud video. Kohtuistungil vaadeldi kõnealust videot, millest nähtuvalt näitab V. V. käega üht sümbolit (A. R. sõnul sai ta sellest aru, et V. V. pooldab teist gängi) ning ütleb XXX. Kus te olete? Ma olen praegu siin…(selle koha peal salvestis lõpeb). Samuti on videol kirje XXX (tl 127). Arvestades V. V. sõnu ja hääletooni, leiab kohus, et video oli kahtlemata ebaviisakas, üleolev ja solvav, kuid selline käitumine õigusta siiski kuidagi tema füüsilist ründamist ega vähenda T. Lihu ja A. R. süü suurust. Kuna T. Lihu lõi V. V. näkku kohe pärast seda, kui ta oli veendud, et tegemist oli V. V., ja seejärel lõi A. R. omakorda V. V., polnud kummalgi süüdistataval soovi V. V. videost rääkida, vaid nad otsisid V. V. üles eesmärgiga talle video eest füüsilise vägivallaga kätte maksta. Arvestades, et seejärel peksis T. Lihu maas lamavat ja vastupanu mitte osutavat kannatanut pähe ja kehasse, tõstis V. V. kätest püsti ning lõi teda veelkord jalaga näkku, oli peksmine jõhker. Eelnevast lähtudes on süüdistatavate süü keskmine.
3. Pidades silmas, et T. Lihu ja A. R. on kogu kriminaalmenetluse vältel tunnistanud kuriteo toimepanemist, kahetsesid kohtus tehtut ning T. Lihu vabandas kohtus kannatanu ees, esineb karistust kergendav asjaolu

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

Kuna T. Lihu ja A. R. panid kuriteo toime kahekesi grupis, esineb samas karistus raskendav asjaolu

§ 58p 10 mõttes.

1. A. R. oli kuriteo toimepanemise ajal XXX-aastane, T. Lihu oli XXX-aastane ja kannatanu V. V. oli XXX-aastane. T. Lihu ja A. R. karistusregistri väljavõtete kohaselt pole neid seni kriminaalkorras karistatud (tl 99 ja 102), kuid sellegipoolest on mõlemal olnud ka varem vägivaldse käitumisega probleeme. Nii nähtub XXX Kooli vastusest, et A. R. õppis XXX/XXX. õppeaastal XXX. klassis. Nooremates klassides tahtis A. R. võtta õigusemõistja rolli, kes sekkus tihti füüsiliselt, kuid alates XXX. klassist pole ta koolis füüsilise vägivallaga silma paistnud. A. R. käitumine oli XXX. klassis mitterahuldav, sest talle ei sobinud tunnidistsipliin ja vaikne töötamine iga aine tunnis. Iseloomult on A. R. pigem heasoovlik, kuid ta pole kompromissivalmis, kuulutab valimatult oma tõde ja probleeme on tekitanud ka ebasündsate väljendite kasutamine (tl 92). Lisaks tuleneb A. R. kohta koostatud kohtueelsest ettekandest, et A. R. on alates XXX. aastast puutunud politseiga kokku 8 korda, millest valdav enamus on seotud kehalise väärkohtlemisega. Kehaliste väärkohtlemiste osas on toimunud arutelud, ning piirkonnapolitseinike tähelepanekute kohaselt ei toeta A. R. tänane sõpruskond seaduskuulekat käitumist. A. R. probleemset käitumist ja ohtlikkust võib seostada impulsiivsuse ja suhtlusringkonna mõjutustega, sisustamata vaba ajaga ja oskamatusega lahendada probleemseid olukordi vägivallata (tl 105-106). Mis puudutab T. Lihu, siis Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 28.10.
2. a määruse kohaselt lõpetati tema suhtes 8 kriminaalmenetlus, mida menetleti

§ 121lg 1 (s.o kehaline väärkohtlemine) tunnustel (tl 114).

1. Teisalt iseloomustab A. R. positiivselt XXX Linnavalitsuse vastus, millest nähtuvalt pole sotsiaalameti töötajad varem A. R. perega kokku puutunud, ja kuigi A. R. tarvitas XXX (s.o alaealisena) alkoholi, suhtles ta siiski politseinike ja laste heaolu spetsialistiga viisakalt ja rahulikult (tl 97). Samuti tuleneb A. R. kohta koostatud kohtueelsest ettekandest, et A. R. pere majanduslik seis on hea, tal pole tervisega probleeme ning ta ei tarvita igapäevaselt alkoholi või narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Menetlustes on A. R. teinud koostööd. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku kaaluda A. R. suhtes käitumiskontrolli kohaldamist 1 aastaks (tl 105-106).
2. T. Lihu osas nähtub XXX iseloomustusest, et T. Lihu täidab XXX oma ülesandeid rahuldavalt, pole millegi negatiivsega (sh distsipliinirikkumistega) silma paistnud ning on suutnud jääda rahulikuks ja vaoshoituks ka metsalaagrites, kus tuleb täita vähese unega stressirohkeid ülesandeid (tl 113). Samuti tuleneb kriminaalhooldusametniku kohtueelsest ettekandest, et T. Lihu asus kohe pärast gümnaasiumi lõppu 05.07.2021 ametlikult tööle ja praegu on töösuhe XXX ajaks. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku allutada T. Lihu käitumiskontrollile, kohustades teda pöörduma psühholoogilisele nõustamisele (tl 109-110).
3. Peatudes üldpreventiivsetel kaalutlustel, märgib kohus samas, et omavaheline arvete klaarimine vägivallaga pole aktsepteeritav ning teise inimese valimatu peksmine pähe ja kehasse tuleb otsustavalt hukka mõista.
4. Pidades silmas kõike eelnevat (sh asjaolu, et A, R. osas pole varem kriminaalmenetlust alustatud ja teda pole süüdi tunnistatud), leiab kohus, et A. R. on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest karistust mõistmata, kohaldades talle

§ 87lg 1 p-s 6 sätestatud alaealise mõjutusvahendit, s.o käitumiskontrolli.

A. R. on praegu XXX-aastane teismeline, mis on üldteadaolevalt keeruline iga ja noorte enesekontroll pole veel täielikult välja kujunenud. Kuna A. R. on varemgi olnud probleeme vägivaldse käitumisega ja praeguses asjas ilmnes, et ta osales teise alaealise jõhkras peksmises, on tal vaja uute samasuguste kuritegude ärahoidmiseks kõrvalist abi ja tuge kriminaalhoolduse näol. Muu hulgas võimaldab kriminaalhoolduse seadmine suunata A. R. sotsiaalprogrammi, mille eesmärk on hoida edasised sarnased süüteod. 26. Lähtudes eelnevast, allutab kohus A. R.

§ 87

lg 1 p 6 ja lg 4 alusel käitumiskontrollile 1 aastaks ning kohustab teda järgima käitumiskontrolli ajal

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Samuti paneb kohus A. R.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustuse osaleda käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida ära süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süüteod. 27. Mis puudutab T. Lihu, siis talle tuleb mõista karistus.

§ 263

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse, kuid kohtu hinnangul pole võimalik süüdistatavatele rahalist karistust mõista, sest T. Lihu ei tööta ega saa regulaarset sissetulekut. Kohtu arvates on põhjendatud T. Lihu karistamine 6-kuulise vangistusega, mis tuleb jätta

§ 74alusel tingimisi täitmisele pööramata.

Nagu märgitud, pole T. Lihu varem kriminaalkorras karistatud ja XXX iseloomuste kohaselt tuleb ta järelevalve all olles ka stressirohketes olukordades rahulikult toime. Seega pole vaja T. Lihu vanglasse saata.

1. Pidades samas silmas, et ka T. Lihul on olnud varemgi probleeme vägivaldse käitumisega ning praeguses asjas ilmnes, et ta osales alaealise jõhkras peksmises, on tal ilmselgelt raskusi 9 oma käitumise kontrollimisega ja konfliktide rahumeelse lahendamisega. Selleks, et T. Lihu käituks ka pärast XXX õiguskuulekalt, vajab ta kõrvalist abi ja tuge kriminaalhoolduse näol. Muu hulgas võimaldab kriminaalhoolduse seadmine suunata ka T. Lihu sotsiaalprogrammi, mille eesmärk on hoida edasised sarnased süüteod.
2. Lähtudes eelnevast, jätab kohus T. Lihu 6-kuulise vangistuse

§ 74

alusel 1-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata ning kohustab teda järgima käitumiskontrolli ajal

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Samuti paneb kohus

§ 75lg 2 p 8 alusel T.

Lihule kohustuse osaleda käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida ära süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süüteod. Juhul, kui T. Lihu ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus pöörata mõistetud vangistuse täitmisele. Tsiviilhagi

1. V. V. nõuab tsiviilhagis esiteks kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena 3000 eurot. Mittevaraline kahju seisneb peksu tagajärjel V. V. tekkinud ärevushäiretes ja hirmus. Lisaks on tal tekkinud raskused sõprade ja tuttavatega suhtlemisel ning tal on häbi- ja hirmutunne peksuvideo avalikustamise ees. Kohtu hinnangul on kõnealune nõue põhjendatud osaliselt.
2. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 2 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 1050 lg 1 järgi süüd eeldatakse. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
3. Kohus tuvastas, et T. Lihu ja A. R. tekitasid V. V. füüsilist valu ning kehavigastustena lahtise peahaava ja verevalumid. V. V. avaldas kohtus täiendavalt, et lisaks sellele, et ta tundis valu peksmise ajal, oli tal valu peas ka umbes nädal aega pärast peksmist. Kohtuistungi ajaks (s.o 09.05.2023) oli tema füüsiline tervis peaaegu korras, vaid liimitud koht annab end veel tunda. Ta märkis, et juhtunu on teda sellegipoolest häirivalt ja ebamugavalt mõjutanud. Pärast toimunut postitati sellest videosid ja süüdistatavad olid tema peksmise üle uhked. Need videod levisid igal pool internetis – Instagramis, paljudel muudel platvormidel ja niisama saatjate vahel – ning see tekitas temas ebamugavust ja halba tunnet, kuna inimesed said teada, et tema on see, kes on peksa saanud. See on takistanud tal palju asju, sh inimestega suhelda. Tekkisid ka uneprobleemid, ta ei saa magada, uni ei tule enne kella 4-5 hommikul. On pidanud tarvitama antidepressante, käima psühholoogi juures. Pärast juhtumit ei jaksa ta koolis käia ning plaanib kooli lõpetada koduõppel, tehes mitu klassi korraga. Ka kannatanu seaduslik esindaja K. V. kinnitas kohtus, et juhtunu on XXX otseselt mõjutanud. V. V. on koolis käimine häiritud, tal on keskendumishäired, raskused kuulamisega jne. Olid peavalud. Emotsionaalse tasakaalu saamiseks kirjutati pojale antidepressante (XXX sisaldavat ravimit). Kliinilise psühholoogpsühhoterapeudi E. R. vastuskiri (tl 57-58) tõendab, et V. V. on pärast juhtunut olnud emotsionaalselt traumeeritud. Ta on tugevalt endasse tõmbunud ja kaotanud usu endasse ning ümbritsevasse. Tema tahe tegutsemiseks on madal ning koolis käib ta harva. Alates XXX. a augustikuust on ta selleks, et taastuda traumast, saanud psühhoterapeutilist abi.
4. Arvestades eelnevat ning asjaolu, et kehavigastuse tekitamise korral eeldatakse kannatanule füüsilise ja hingelise valu tekkimist, leiab kohus, et T. Lihu ja A. R., pekstes XXX kella 22:17 paiku XXX linnas XXX juures V. V. ning põhjustades talle sellega valu ja eelmärgitud kehavigastused, tekitasid V. V. mittevaralise kahju. Peksmisega põhjustasid süüdistatavad V. 10 V. ka kestvamaid tervise- ja emotsionaalseid probleeme – V. V. on käsitletud sündmuse tagajärjel tekkinud peavalud ning une- ja keskendumishäired; ta on tugevalt endasse tõmbunud ning tema tahteelu on olulisel määral häiritud; ta ei jaksa koolis käia; ta peab oma emotsionaalse ja vaimse seisundi taastamiseks tarvitama antidepressante ning käima psühhoterapeudi vastuvõtul. Kuna eelnev on arusaadavalt halvendanud V. V. elukvaliteeti, on seegi hõlmatav mittevaralise kahjuga. Kohtu hinnangul pole seejuures tähtis, et kannatanu käis psühholoogilisel nõustamisel juba enne seda, kui süüdistatavad teda vastu füüsilist vägivalda kasutasid. Kannatanu seadusliku esindaja K. V. sõnul saadi toona varasematele muredele abi ning V. V. elu oli liikumas positiivsemas suunas, kuid peksmisega tuli tagasilangus. Ka E. R. vastuskirjast nähtub, et V. V. emotsionaalsed probleemid on tingitud just XXX toimunud sündmusest. Seega, arvestades, et VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt pandi tegu toime õigusvastaselt ning et VÕS § 1050 lg 1 järgi süüd eeldatakse, peavad T. Lihu ja A. R. V. V. tekitatud kahju hüvitama.
5. Lähtuvalt VÕS § 134 lg-st 2 tuleb isikule kehavigastuse tekitamisest või tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 järgi arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.
6. Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestab kohus esmalt peksmisega kaasnenud vahetuid tagajärgi kannatanule, s. o V. V. tundis löömisest füüsilist ning talle tekitati kehavigastusi, mis põhjustasid kestvamat valu ja ebamugavustunnet (nt valutas tal pärast peksmist nädal aega pea ning peahaav andis kohati tunda veel kohtuistungi ajalgi), tal tekkis elukvaliteedi langus, mis vajab meditsiinilist ja psühhoteraapilist sekkumist. Samas tuleb siiski asuda seisukohale, et kannatanu füüsilised ja vaimsed kannatused on pigem mõõdukad.
7. Lisaks tuleb silmas pidada, et süüdistatavad tekitasid V. V. valu ja kehavigastused ning sellega kaasnenud mittevaralise kahju jõhkra peksmisega, lüües maas lamavat kannatanut korduvalt näo- ja pea piirkonda, tõstes lõpuks kannatanu kätest püsti ning lüües teda veelkord näkku. Kuigi ründe põhjus oli V. V. ebaviisakas, solvav ja üleolev video, siis ̶ nagu eelpool öeldud ̶ ei õigusta see kuidagi süüdistatavate käitumist ega vähenda nende vastutust, T. Lihul ega ja A. R. polnud algusest peale soovi erimeelsust sõnadega lahendada, vaid nad otsisid V. V. üles just eesmärgiga talle füüsilise vägivalla abil video eest kätte maksta.
8. Samuti arvestab kohus, et kuigi mõlemad süüdistatavad kahetsesid oma tegu, pole nad pea aasta jooksul kannatanuga ühendust võtnud ega temalt valu ja tekitatud ebameeldivuste pärast vabandust palunud. Vastupidi, pärast peksmist laaditi peksust internetti video, mis tekitas kannatanule täiendavaid vaimseid kannatusi ning võimendas tema elukvaliteedi langust. Kõike eelnevat ja kohtupraktikat arvestades (Vt M. Sedman, Kohtupraktika kordusanalüüs. Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.-
9. aastal, lk-d 10 ja 15-16, 44-46) on V. V. mittevaralise kahju mõistlik hüvitis 1000 eurot.
10. Teiseks nõuab V. V. tsiviilhagis (hagiavalduse täpsustus, tl 53-56) varalise kahju, s.o psühhoteraapiakulude hüvitamist. Süüdistatavate poolt toimepandu traumeeris V. V. emotsionaalselt. Ta vajab taastumiseks ning igapäevaellu integreerumiseks psühhoteraapilist abi. V. V. on võimaldatud psühholoogilist nõustamist riikliku ohvriabi raames. Selleks on eraldatud 585 eurot, millest on kasutamata veel 110 eurot. Samas vajab V. V. psühhoteraapilist nõustamist veel vähemalt 10 tunni ulatuses. Kuna ühe teraapiatunni hind on 120 eurot (sh käibemks) kujuneb teraapia maksumuseks 1200 eurot (sh käibemaks). Kohtu hinnangul on ka see nõue põhjendatud osaliselt. 11
11. Tulenevalt VÕS § 127 lg-st 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Nähtuvalt VÕS § 130 lg-st 1 tuleb isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud. Kliinilise psühholoog-psühhoterapeudi E. R. hinnangul vajab V. V. traumast tekitatud meeleseisundiga toimetulekuks psühhoterapeutilist abi. Teraapia tund maksab 100 eurot (millele lisandub käibemaks). Vastav tunnihind nähtub ka OÜ E. R. kodulehelt (https://peresuhted.ee/). Seejuures on asjakohane V. V. määratud esindaja viide Riigikohtu järjekindlale praktikale, mille kohaselt saab kannatanu nõuda nende hüvitamist ka siis, kui ta ei ole kulusid veel kandnud, st kalkulatsiooni alusel. Riigikohtu selgituste kohaselt võiks vastasel korral tekkida vastuvõetamatu olukord, kus kannatanu ei saaks nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist ainuüksi põhjusel, et tal endal pole piisavalt raha, et tervise taastamiseks vajalikud kulud esmalt ise kanda (vt RKKK 3-1-1-31-13, p 11 ja RKTsK 2-15-1283/48, p 11.3).
12. Kaitsjad on osutanud, et V. V. teraapiale kuluvad summad on tsiviilhagis ülepaisutatud ja tõendamata. Kohus seda seisukohta täielikult ei jaga. Kohtule esitatud psühhoterapeudi hinnang, mis sisaldab ka prognoositavaid ravikordi ja kulusid, on antud 31.03.
13. Selle kohaselt vajab V. V. psühholoogilist nõustamist veel 10 tunni ulatuses ning ravi kogumaksumuseks kujuneb sellest tulenevalt 1000 eurot (lisandub käibemaks). Kohtul puudub alus psühhoterapeudi hinnangut mitte usaldada või seda ümber hinnata – E. R. on V. V. juba läbi viinud teraapiaseansse ning oskab tema ravivajadust seega kõige adekvaatsemalt hinnata. Lisaks on kaitsjad teinud esialgsele, s.o 15.12.2022 tsiviilhagile osutades ekslikke järeldusi – tsiviilhagis räägitakse 12-kuusest ravivajadusest, terapeudi 31.03.
14. a kirjas aga täiendava 10 seansi vajadusest, lisaks on esimesel juhul summad arusaadavalt antud ilma käibemaksuta, teisel juhul aga koos 20% käibemaksuga. Seega võtab kohus V. V. ravikulude tõendamisel aluseks E. R. hinnangu ja tugineb sellele. Kuna aga E. R. kirjast nähtuvalt on V. V. riikliku ohvriabi raames kasutada veel 110 eurot, siis jääb hüvitamisele kuuluvaks summaks 1090 (1200-110=1090) eurot koos käibemaksuga. Sellegi summa hüvitamine on T. Lihu ja A. R. kohustus.
15. Mis puudutab L. M., siis VÕS § 1053 lg 2 sätestab, et XXX või eestkostja vastutavad, sõltumata oma süüst, ka 14–18-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. L. M. on alaealise süüdistatava A. R. XXX. Kohus tuvastas eelpool, et A. R. on varemgi olnud omaealistega suheldes probleeme vägivaldse käitumisega ja ta tunnistas kohtuistungil ka ise, et vajab psühholoogi abi. Seega oleks praeguses asjas arutluse all olevat rünnet saanud tõenäoliselt ära hoida, kui A. R. muredele oleks järjepidevamat tähelepanu pööratud.
16. Kokkuvõtlikult rahuldab kohus V. V. tsiviilhagi osaliselt ning mõistab T. Lihult, A. R. ja L. M. solidaarselt V. V. kasuks välja 1000 eurot mittevaralise kahju katteks ja 1090 eurot varalise kahju katteks. Ülejäänud osas jääb tsiviilhagi rahuldamata.
17. Tsiviilhagis palutakse mõista V. V. kasuks välja viivis kahjult seadusjärgses määras kuni nõude täieliku tasumiseni. Kohtu hinnangul on kõnealune nõue põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Põhinõude rahuldamise tõttu tuleb süüdistatavatelt ja L. M. solidaarselt mõista välja viivis tasumata kahjuhüvitistelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisest (29.06.2023) kuni nõude täitmiseni. 12 Kriminaalmenetluse kulud ja asitõendid
18. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud üldjuhul süüdimõistetu. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 3 võib alaealise puhul jätta menetluskulud tervikuna riigi kanda. Ning KrMS § 188 näeb ette, et kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib panna kulude hüvitamise tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele. Tulenevalt KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja § 175 lg-st 1 on menetluskulud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu (p 1), määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (p 4) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (p 9).
19. T. Lihu ja A. R. tunnistati süüdi

§ 263lg 1 p 1 järgi, s.o teise astme kuriteos. Kr

MS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot (1,5x725=1087,50). Kuna KrMS § 179 lg 3 kohaselt ei määrata alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha, on sundraha üksnes T. Lihu menetluskulu.

1. T. Lihu määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses on 108 eurot (tl
2. Lisaks esitas kaitsja kohtumenetluses taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse kindlaksmääramiseks summas 1245,60 (sh käibemaks), mille kohus rahuldas pealdisega täielikult. Seega on T. Lihu määratud kaitsja tasu ja kulud kriminaalmenetluses kokku 1310,40 eurot (108+1245,60 =1353,60).
3. A. R. määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses on kokku 270 eurot (43,20+226,80=270) (tl 117 ja 120). Lisaks esitas kaitsja kohtumenetluses taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse kindlaksmääramiseks summas 1001,52 eurot (sh käibemaks, mille kohus rahuldas pealdisega täilikult. Seega on A. R. määratud kaitsja tasu ja kulud kriminaalmenetluses kokku 1271,52 eurot (270+1001,52=1271,52).
4. Kannatanu V. V. taotleb tsiviilhagis valitud esindaja tasu hüvitamist kogusummas 1800 eurot. Kuna kohtule ei esitatud selle kulu kohta ühtki tõendit, jätab kohus kõnealuse taotluse rahuldamata.
5. V. V. määratud esindaja esitas kohtumenetluses taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, mille kohus rahuldas pealdisega osaliselt summas 1298,40 eurot (sh käibemaks). Kohtu hinnangul on kannatanu esindaja tutvumine kriminaalasja materjalidega ja ettevalmistus kohtuistungiks, samuti tema osalemine kohtuistungil eraditult seotud tsiviilhagiga. KrMS § 182 lg 3 kohaselt jaotab kohus tsiviilhagi osalise rahuldamise korral hagi menetlemisest tingitud kulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu ja süüdimõistetu vahel. Praeguses asjas mõistis kohus T. Lihult, A. R. ja L. M. solidaarselt V. V. kasuks välja 1000 eurot mittevaralise kahju katteks ja 1090 eurot varalise kahju katteks. Samuti mõistis kohus välja viivise kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Ülejäänud osas jäi tsiviilhagi rahuldamata. Arvestades tsiviilhagi rahuldamise ulatust ning seda, et tegu on riigi õigusabi korras määratud esindajaga, tuleb V. V. määratud esindaja tasu ja kulud kogusummas 1298,40 eurot jätta pooles, s.o 649,20 euro ulatuses riigi kanda ning ülejäänud pooles ulatuses mõista Eesti Vabariigi kasuks välja võrdsetes osades süüdistatavatelt. Seega tuleb kummaltki süüdistatavalt mõista V. V. määratud esindajaga seotud kulude katteks 324,60 eurot.
6. Lähtudes eelnevast, on T. Lihu menetluskulud kokku 2765,70 eurot (sundraha 1087,50 eurot + määratud kaitsja tasu ja kulud 1353,60 eurot + kannatanu määratud esindaja tasu ja kulud 324,60 eurot = 2765,70 eurot). Ning A. R. menetluskulud on kokku 1596,12 eurot 13 (määratud kaitsja tasu ja kulud 1271,52 eurot + kannatanu määratud esindaja tasu ja kulud 324,60 eurot = 1596,12 eurot).
7. Kuigi kohtuistungil ei esitatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise osas kohtule eraldi taotlusi, leiab kohus siiski, et mõlema süüdistatava puhul tuleb pool menetluskuludest jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. T. Lihu on praegu 21-aastane ega saa regulaarset sissetulekut. A. R. on alaealine, kes alles õpib ja kel pole oma rahalisi vahendeid. Pidades silmas, et kohus mõistis mõlemalt süüdistatavalt ja tsiviilkostjalt solidaarselt kannatanu kasuks välja enam kui 2000 eurot, võib menetluskulude täielik hüvitamine käia süüdistatavatele üle jõu. Lähtudes eelnevast, mõistab kohus T. Lihult Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena 1382,85 eurot ja määrab selle summa tasumise ositi 12 kuu jooksul. A. R. mõistab kohus Eesti Vabriigi kasuks välja menetluskuludena 798,06 eurot, mis tuleb KrMS § 188 alusel hüvitada A. R. seaduslikul esindajal. Kohus määärab ka A. R. menetlusulude hüvitamise ositi 12 kuu jooksul.
8. Praeguses asjas on asitõendiks üks CD-R-plaat L. M. poolt edastatud videofailiga ja kaks DVD-R-plaati, millest ühel on XXX linna turvakaamerate salvestised ning teisel üks WhatsApp videofail. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb need andmekandjad jätta kriminaaltoimiku juurde. (allkirjastatud digitaalselt) 14