← Eesti

1-22-3681/28

1-22-3681 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2023, Tallinn Kohtuasja number 1-22-3681 Kohtukoosseis eesistuja Elina Elkind, liikmed Janika Kallin ja Julia Katškovskaja Kohtuasi Andrian Kirillovi süüdistuses KarS § 320 lg 1 järgi (lühimenetluses) Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
  2. veebruari
  3. a otsus Apellant Andrian Kirillovi kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev Teised pooled Süüdistatav Andrian Kirillov (isikukood 36605186515; apellatsioonimenetluse elukoht XXX; EV kodanik; XXX; emakeel: vene keel; XXX) Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Natalja Miilvee Menetluse vorm Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Harju Maakohtu
  5. veebruari
  6. a otsus kriminaalasjas nr 1-22-3681 muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata.
  7. Määrata Narva Esimesele Advokaadibüroole seoses vandeadvokaat Valeriy Gimaevi poolt Andrian Kirillovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 129 eurot 60 senti (sh käibemaks).
  8. Välja mõista Andrian Kirillovilt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 129 eurot 60 senti, mis tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisest 30 päeva jooksul. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Andrian Kirillovile eraldi dokumendina. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. PÕHIOSA Süüdistus
  9. Andrian Kirillovile KarS § 320 lg 1 järgi esitatud süüdistuse kohaselt andis A. Kirillov
  10. augustil ja 26 augustil 2020 kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX kannatanuna ülekuulamisel teadvalt valeütlusi. Nimelt A. Kirillov väitis ülekuulamisel, et
  11. augustil 2020, kui ta osutas taksojuhina taksoteenust ja jõudis Tallinnas Ahtri tn 6b Olerexi tanklasse, siis meesterahvas kasutas taksos tema suhtes vägivalda, ähvardas teda kasteediga, tehes sellega löögiliigutusi tema suunas. Samal ajal oli meesterahva vasaku käe rusikas üleval ja ta tõukas korduvalt rusikaga A. Kirillovi paremat õlavart ning lõi teda paremas käes olnud kasteetiga vastu rinda, põhjustades füüsilist valu. A. Kirillovi kannatanuna antud ütlused tõendamiseseme olulise asjaolu kohta lahknevad oluliselt kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX (X-XX-XXXX) jõustunud lahenditega tuvastatust, kuivõrd lahendite tegemisel on videosalvestise põhjal tõendatud, et
  12. augustil 2020 kell 04:13 paiku Tallinnas Ahtri tn 6b asuvas Olerexi tanklas A. Kirillovi taksos olnud C ei kasutanud A. Kirillovi suhtes vägivalda. Maakohtu otsus
  13. Harju Maakohtu
  14. veebruari
  15. a otsusega tunnistati A. Kirillov süüdi KarS § 320 lg 1 järgi ja teda karistati rahalise karistusega 150 päevamäära (lähtudes miinimumpäevamäärast 10 eurot), s.o 1500 eurot, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra, s.o 100 päevamäära ehk 1000 euroni. KarS § 73 lg-te 1 ja 2 alusel pöörati karistus täitmisele osaliselt. Kohus määras, et rahalisest karistusest 30 päevamäära, s.o 300 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 25 eurot. Rahalisest karistusest 70 päevamäära, s.o 700 eurot ei pöörata täitmisele, kui A. Kirillov ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu. Kohtuotsuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.
  16. A. Kirillov andis kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX kannatanuna teadvalt valeütlusi selle kohta, et C pani tema suhtes toime vägivallategusid. Nimelt A. Kirillov andis kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX
  17. augustil 2020 (tl 2-4) kannatanuna ülekuulamisel ütlusi, mille kohaselt samal päeval tema taksosse istunud klient vehkis kasteediga ja ähvardas teda inglise keeles. Kui klient nägi, et A. Kirillov hakkab politseisse helistama, siis ta ärritus ja lõi A. Kirillovi kasteediga parempoolsesse rinnapiirkonda. A. Kirillov jõudis viimasel hetkel käed tõsta, kuid löök läks pihta ja ta tundis valu. Pärast lööki parema käega võttis klient armatuurlaualt vasaku käega tema telefoni ja jooksis autost välja. Seejärel
  18. augustil 2020 (tl 5-7) selgitas A. Kirillov kannatanuna ülekuulamisel, et ta nägi kliendi paremal käel kasteeti. Isik tõukas teda vasaku käega mitmel korral, samal ajal oli parem käsi ähvardavalt üles tõstetud. Kui ta peatas sõiduki ja ütles, et sõit on lõppenud ning kui klient ei välju, siis ta kutsub politsei, tegi klient parema käega (kasteediga) löögiliigutusi tema suunas, samal ajal 2

(7)oli meesterahva vasak käsi üleval rusikas ja ta tõukas või lükkas korduvalt sellega tema paremat õlavart, selle tõukamise ajal ta valu ei tundnud. A. Kirillov hakkas helistama politseisse ja kui klient kuulis sõna „politsei“, siis lõi klient teda paremas käes oleva kasteediga. Klient tahtis lüüa teda pähe, aga A. Kirillov tõmbas end vasakule alla ja seetõttu tabas löök teda rinda. Löök tekitas temale valu ja valu tundis ta ka kahel järgneval päeval. Samuti puudus A. Kirillov järgneval päeval töölt valu tõttu. Kui klient lahkus autost, siis ta võttis hoidikust kaasa telefoni.
  1. Harju Maakohtu
  2. novembri
  3. a kohtuotsusest kriminaalasjas nr X-XX-XXXX (tl 8184) nähtub, et C tunnistati süüdi
  4. augustil 2020 kl 04.13 paiku Tallinnas, Ahtri 6b asuvas AS Olerexi tanklas toimepandud teos KarS § 199 lg 2 p 5 järgi. Otsusest nähtub, et A. Kirillovi kannatanuna antud ütlusi tema suhtes vägivalla kasutamise kohta ei peetud usaldusväärseks, kuna need on vastuolus teiste tõenditega. Seega on A. Kirillovi kannatanuna antud ütlused vastuolus jõustunud kohtuotsusega tuvastatud tegelike asjaoludega. Ka samas kriminaalasjas tehtud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusest nähtub, et C suhtes lõpetati kriminaalmenetlus KarS § 200 lg 2 p 8 kuriteo liitkoosseisu vägivallateo osas – seega on tuvastav tegelike asjaolude lahknemine süüdistatava väidetust (tl 51-52).
  6. augustil 2020 koostatud vaatlusprotokollist (tl 25-28), milles vaadeldi Olerex AS tankla videosalvestist süüdistuses kirjeldatud aja kohta, nähtuvad sündmuse asjaolud, s.o C ja A. Kirillovi käitumine. Salvestiselt ilmneb, et C ei kasutanud A. Kirillovi suhtes vägivalda. Seega andis A. Kirillov kannatanuna tema suhtes kasutatud füüsilise vägivalla kohta valeütlusi.
  7. A. Kirillov kohtumenetluses ütlusi anda ei soovinud ja jäi varem antud ütluste juurde. Samas praeguses kriminaalasjas ta tegelikult ütlusi andnud ei ole. Küll aga selgitas ta ühel istungil senise menetluse käigus (tl 147-149), et ta oli esimeste ütluste andmise ajal stressis ja ütlusi pandi valesti kirja ja teisel korral ei olnud tal kaitsjat, ta lihtsalt kartis ja ei hakanud midagi muutma. Samas kinnitas süüdistatav mõlemal korral, et ütlused on protokollis kajastatud õigesti. Samuti on talle tutvustatud kannatanu õigusi ja kohustusi enne ütluste andmist.
  8. A. Kirillov esitas kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX hagi summas 1585 eurot, millest mittevaraline kahju on 1000 eurot (tl 11). Seega A. Kirillov üritas tekkinud konfliktist saada varalist kasu ja andis seetõttu valeütlusi. Ei saa välistada, et seoses temalt telefoni vargusega otsustas A. Kirillov C lihtsalt kättemaksuks karistada, andes valeütlusi ja soovides seega suurendada isiku süüd. A. Kirillov andis valeütlusi kriminaalasjas olulise asjaolu kohta. Sellest, kas teo toimepanija kasutab teise isiku suhtes kuriteo toimepanemise ajal vägivalda, sõltub kuriteo kvalifikatsioon ja kvalifikatsioonist omakorda ka süüdistatavale mõistetav karistus. Sellest sõltub ka asjaolu, kas kannatanu tsiviilhagi rahuldatakse ja millises ulatuses. Inimlikus plaanis sõltub sellest teise inimese saatus.
  9. A. Kirillov pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Ta teadis, et C ei kasutanud tema suhtes vägivalda, kuid vaatamata sellele andis ta kannatanuna kahel korral ütlusi selle kohta, et C seda tegi. Ei ole võimalik eksida selles, kas teine isik kasutas ütluste andja suhtes vägivalda 3
(7)või mitte, eriti kui löögi saanud isik oli selle löögi tagajärjel tekkinud valu tõttu mitu päeva nö rivist väljas.
  1. Karistuse mõistmisel arvestas kohus, et A. Kirillovi süü on keskmisest väiksem, puuduvad süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud. A. Kirillov on varem karistamata isik. Võttes arvesse teo asjaolusid ja süüdistatava isikust tulenevaid kaalutlusi, pidas kohus võimalikuks mõista rahaline karistus alla sanktsiooni keskmist määra ja pöörata see täitmisele osaliselt.
  2. Kohus mõistis A. Kirillovilt välja menetluskulu kokku 562,70 eurot, määrates selle tasumise ositi 12 kuu jooksul. Ülejäänud menetluskulu summas 1000 eurot jättis kohus KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Samuti võttis kohus seisukoha asitõenditele kohaldatavate meetmete osas. Apellatsioon
  3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist A. Kirillovi süüditunnistamise osas ja süüdistatava õigeksmõistmist. Kaitsja ja süüdistatav on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
  4. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande kohaselt (kommentaar KarS § 320 juurde) seisneb valeütlus tõendamisel tähtsate asjaolude moonutamises. Tõe moonutamise all mõistetakse ütluste andmisel tegelikkusele mittevastavate asjaolude avaldamist. Ütluste lahknemine neist tõendeist, millele tuginedes süüteosündmus kohtuotsusega tuvastatuks loetakse, ei tähenda sugugi veel valeütluste andmist. Kohtuotsuse vaidlustamata jätmine valeütluste andmises süüdi mõistetud isiku poolt ei tõenda selle isiku süüd valeütluste andmises (RKKK 3-1-1-81-00). Teadvalt vale ütluse tuvastamine on iseseisva kriminaalmenetluse ese, mille tõendamisel võib kasutada ka kohtuotsust ja kohtuistungi protokolli. Tõendada tuleb isiku osalemine menetluses tunnistajana ning see, et ta andis ütlusi tõendamiseseme seisukohalt oluliste asjaolude kohta (RKKK 3-1-1-100-07). Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete asjaolude suhtes (kommentaar KarS §-de 15 ja 16 juurde). Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3), s.t isik peab olema teadlik sellest, et ta annab valeütlusi.
  5. Maakohus leidis, et tõendatud on toimunud sündmuse tegelikud asjaolud ja need lahknevad A. Kirillovi poolt antud ütlustest. Käesolev kriminaalasi on eraldiseisev kriminaalasi, mistõttu A. Kirillovi poolt antud ütlused mingil juhul ei sõltu sellest, mida on tuvastatud teises asjas, kus C on süüdi tunnistatud. Kaitsja refereerib A. Kirillovi ütlusi ja nendib, et kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusest nähtub, et C-l tõepoolest oli kasteet.
  6. augusti
  7. a asitõendi vaatlusprotokollile lisatud videofailidest nähtub füüsiline konflikt C ja A. Kirillovi vahel, muu hulgas tõsiasi, et C teeb löögile sarnase liigutuse A. Kirillovi suunas ning A. Kirillov tõrjub seda lööki.
  8. Konflikt leidis aset
  9. augustl 2020 kella 04:14 ajal, ehk pimedal ajal. Sel ajal linnas rahvast ei ole ja A. Kirillovi autos istus joobes isik, kes vehkles kasteediga ja oli konfliktne ning varastas ka A. Kirillovi telefoni. Süüdistatav kirjeldas neid sündmusi nii nagu ta neid tajus. A. Kirillov kuulati kannatanuna üle samal päeval kell 05:06 ehk vähem kui üks tund pärast sündmuste asetleidmist. Eluliselt ei ole usutav, et selle aja jooksul sai 4
(7)A. Kirillov teadvalt välja mõelda versiooni tema ründamise kohta. A. Kirillov oli ehmunud ja andiski ütlusi selliselt nagu tema tajus. Kuna ütlused olid antud, siis aja möödudes ta kordas neid, kuna ütlused olid kirja pandud. Reeglina aja möödudes jääbki meelde see, mis on kirja pandud. A. Kirillovi ütlused küll lahknevad teises asjas tuvastatud asjaoludest, kuid mitte oluliselt. A. Kirillov ei ole kannatanuna ütluste andmisel teadlikult moonutanud tähtsaid asjaolusid, vaid on kirjeldanud asjaolud nii nagu ta tajus olukorras, kus teine isik öösel vehkles tema ees kasteetiga, oli purjus ning üritas ka lüüa, A. Kirillov aga tõrjus seda lööki. Menetlus ringkonnakohtus
  1. Tallinna Ringkonnakohus võttis
  2. märtsi
  3. a määrusega kaitsja apellatsiooni kirjalikku menetlusse ning andis kohtumenetluse pooltele võimaluse esitada kirjalikke seisukohti
  4. aprillini
  5. Apellatsioonimenetluses täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu seisukoht
  6. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, maakohtu otsusega ja kaitsja apellatsiooni väidetega, leiab järgmist. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning alust selle tühistamiseks ei ole. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei korda kohtukolleegium juhinduvalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 neid põhjendusi üle, vaid vastab üksnes kaitsja väidetele.
  7. Apellatsioonis taotleb kaitsja maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist, kuid ei too välja ühtegi KrMS §-s 338 nimetatud kohtuotsuse tühistamise alust, mis annaks aluse sellise otsustuse tegemiseks. Apellatsioonist on võimalik siiski esmalt järeldada, et kaitsja ei ole nõus sellega, et maakohus tugines valeütluste andmise fakti tuvastamisel teises kriminaalasjas tuvastatud sündmuse asjaoludele ja leiab seejärel kokkuvõtlikult, et A. Kirillov ei andnud valeütlusi kriminaalasja seisukohalt oluliste asjaolude kohta või vähemalt ei teinud seda otsese tahtlusega. Tähelepanuväärselt möönab ka kaitsja, et A. Kirillovi ütlused tõepoolest lahknevad teises asjas tuvastatud asjaoludest, kuigi „mitte oluliselt“, avamata samas apellatsioonis erinevuste sisu. Ringkonnakohus leiab, et kuigi maakohtu põhjendused on esitatud võrdlemisi lühidalt võrreldes tõendite refereerimise mahuga, on kohtuotsuse põhjendustes uuritud tõendeid omavahel seostatud ja antud neile arusaadavad hinnangud.
  8. Puutuvalt kaitsja väitesse, et maakohus ei saanud A. Kirillovi süü tuvastamisel tugineda teises kriminaalasjas tuvastatud asjaoludele, märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus oli A. Kirillovi asja lahendamisel õigustatud tuginema sellele, et kriminaalasjas, kus A. Kirillov andis kannatanuna ütlusi, tuvastasid menetlejad, sh lõpptulemusena ka kohus, et A. Kirillovi ütluste sisu erines teistest usaldusväärseks tunnistatud tõenditega tuvastatust. (Vt Riigikohtu
  9. veebruari
  10. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-100-07, p 8).
  11. augusti
  12. a prokuratuuri loal kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusest (tl 51-52) nähtub, et kriminaalmenetluses asjas nr XXXXXXXXXXXX on tuvastatud faktilised asjaolud, mis on vastuolus A. Kirillovi väidetuga ehk prokuratuuri hinnangul C ei kasutanud
  13. augustil 2020 A. Kirillovi suhtes vägivalda. Nimelt ei ähvardanud C A. Kirillovit ülestõstetud paremas käes olnud kasteediga ega teinud sellega löögiliigutusi tema suunas. Samuti C ei üritanud A. Kirillovit kasteediga näkku lüüa, mille käigus oleks ta 5
(7)tabanud A. Kirillovi rinnapiirkonda. Väärib tähelepanu, et erinevalt tunnistajast on kannatanul võimalik vaidlustada kriminaalmenetluse lõpetamise määrust sellega mittenõustumise korral, kuid kohtu käsutuses olevate andmete pinnalt A. Kirillov seda ei teinud. Harju Maakohtu
  1. novembri
  2. a otsusega asjas nr X-XX-XXXX (tl 81-84) tunnistati C süüdi KarS § 199 lg 2 p 5 järgi A. Kirillovilt mobiiltelefoni avalikus varguses (süüdistuse kohaselt „vägivalda kasutamata“). Kuigi maakohus oli otsuse tegemisel seotud Cile KarS § 199 lg 2 p 5 järgi esitatud süüdistuse piiridega, tõi maakohus otsuses siiski eraldi välja, et ei pea A. Kirillovi ütlusi tema suhtes kasutatud vägivalla, s.o ähvardamise ja löömise osas usaldusväärseks, mistõttu tegu on õigesti kvalifitseeritud. Seega leiti kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX (kohtuasi nr X-XX-XXXX), et C ei kasutanud A. Kirillovi suhtes sellist vägivalda, millist A. Kirillov kirjeldas kannatanuna antud ütlustes.
  3. Määravas osas tuginesid kriminaalasja menetlejad vastavale järeldusele jõudmisel
  4. augustil 2020 koostatud vaatlusprotokollile (tl 25-28) ja sellele lisatud videosalvestisele, millest nähtub C ja A. Kirillovi käitumine AS Olerex tanklas. Ringkonnakohtu hinnangul kajastab vaatlusprotokoll üldjoontes adekvaatselt videosalvestiselt vahetult nähtuvat. Vaatlusprotokolli kohaselt, kui sõiduk peatub tanklas tankuri juures, siis esmalt kell 04.14.23 liigub A. Kirillovi käsi risti C rinnale, misjärel viimane vaatab süüdistatava poole. A. Kirillov tõstab kätt C näo poole ja alles seejärel lükkab C vasaku käega süüdistatava käe ülespoole, võtab mõlema käega kinni A. Kirillovi paremast käest ja lükkab seda endast eemale. Samal ajal tõmbub C A. Kirillovist eemale, laseb lahti süüdistatava käest, haarab tema armatuurlaualt eseme (telefoni) ja jookseb minema.
  5. Ringkonnakohus möönab, et videosalvestiselt nähtuva pinnalt on keeruline hinnata, kas esmalt A. Kirillov tõstab kätt C näo poole või C nõjatub süüdistatava poole, tõstes samal ajal enda paremat kätt, haarates mõlema käega A. Kirillovi paremast käest ja lükates tema käe eemale (alates kell 04.14.29). Küll aga on videosalvestise pinnalt ilmne, et C ei teinud tanklas kasteediga mitu ähvardatavat (löögi)viibutust A. Kirillovi suunas ega löönud süüdistatavat kasteediga rinnapiirkonda. Kohtukolleegium märgib täiendavalt, et
  6. augustil 2020 antud ütlustes (tl 5-7) selgitas A. Kirillov, et tanklasse jõudes ta kartis C, soovis, et viimane lahkuks ja ütles seda ka C-le, ise samal ajal käega midagi ei teinud. Samas nähtub videosalvestiselt, et tanklasse jõudes C püüab autost lahkuda, tehes selleks ukse lahti, kuid just A. Kirillov takistab teda, pannes talle käe ette. A. Kirillovi kehakeelest ei saa kuidagi järeldada, et ta kardab C. Kuigi A. Kirillovile ei heideta selles osas ette valeütluste andmist, ilmestab see kohtu hinnangul süüdistatava soovi näidata C ohtlikumana, kui ta tegelikult oli. Kohtumenetluses ei ole vaidlust selles, et C valdas sündmuse ajal kasteeti, seda kinnitavad muu hulgas nii tema enda (tl 39-41) kui ka tunnistaja Q (tl 15-17) ütlused. Kasteedi valdamine ei võrdu aga selle kasutamisega süüdistatava kirjeldatud viisil. Muu hulgas nähtub videosalvestiselt, et C kasutab kähmluse käigus paremat kätt selleks, et haarata kinni A. Kirillovi käest, mida olnuks väga ebamugav teha, kui tema käes või käe peal olnuks samal ajal kasteet. Tervikuna viitab C kehakeel videosalvestisel sellele, et ta soovib eeskätt vabaneda A. Kirillovi haardest ja lahkuda sõidukist, mida ta lõppkokkuvõttes ta teeb. 6
(7)
  1. Teiseks vastas maakohus ammendavalt kaitsja väitele, et esimesel ülekuulamisel vahetult pärast sündmust oli süüdistatav ehmunud ja kirjeldas sündmusi nii nagu ta neid tajus ning teisel ülekuulamisel kordas enda varem antud ütlusi. Ringkonnakohus nendib, et ei olegi lõpuni arusaadav, kas sellega välistab kaitsja süüdistatava ütluste tõele mittevastavuse või seda, et A. Kirillov pani teo toime otsese tahtlusega ehk teadvalt. Igal juhul leiab kohtukolleegium, et sündmuse võimendamiseks (ehk videosalvestiselt nähtuva rüselemise asemel kasteediga ähvardamine ja löök rinda) ei kulu ülemäära kujutlusvõimet. Ühtlasi on meelevaldne kaitsja väide, et „meelde jääb see, mis on kirja pandud“. Puudub alus arvata, et kolm päeva hiljem ehk teisel ülekuulamisel mäletas A. Kirillov mitte sündmust ennast, vaid just nimelt enda varasemaid ütlusi, mis ei olnud isegi omakäeliselt kirjutatud (vt tl 4 pöördel). See on vastuolus ka tõsiasjaga, et
  2. augustil 2020 muutusid A. Kirillovi ütlused võrreldes varasemaga hoopis detailsemaks. Ilmselgelt pidi A. Kirillov teadma, kas C tegi tema suunas mitu ähvardavat liigutust kasteediga ja kas C lõi teda kasteediga rinda või mitte, eriti olukorras, kus süüdistatava esitatud tsiviilhagist ilmneb, et ta oli pärast seda veel mõne päeva jooksul valust tingitult töövõimetu (tl 11). Tegemist on kriminaalasja seisukohalt oluliste asjaoludega, sest need kirjeldavad A. Kirillovi suhtes väidetavalt toime pandud vägivalda ja tõelevastavuse korral mõjutaks need C vastutust kuriteo eest ning võiks tingida ka tsiviilhagis nimetatud kahju hüvitamist. Seega nõustub ringkonnakohus, et A. Kirillov pani talle etteheidetava teo otsese tahtlusega, mistõttu ka need väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
  3. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata.
  4. Koos apellatsiooniga esitas kaitsja ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal nõupidamisele kliendiga, maakohtu otsusega tutvumisele ja apellatsiooni koostamisele 90 minutit, mille eest soovib ta riigi õigusabi tasu 129,60 eurot, sealhulgas käibemaks 21,60 eurot. Ringkonnakohus peab kaitsja tasutaotlust põhjendatuks ja rahuldab selle. Lähtuvalt KrMS § 175 lg 1 p-st 4 ja § 185 lg 2 esimesest lausest tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui apellatsioonimenetluse kulu A. Kirillovilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.