← Eesti

2-22-61/77

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-22-61 Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu,

  1. juuni 2023 Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Margit Vutt, Indrek Parrest Tsiviilasi OMEGA INVEST OÜ hagi A.A. ja ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. jaanuari
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.A. apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastustaja) OMEGA INVEST OÜ (registrikood 10866568), esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme J.A. vastu Kostja (apellant) A.A. (isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Kostja (apellant) J.A. (isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Menetluse liik kirjalik menetlus 1

(6)RESOLUTSIOON
  1. Võtta A.A. apellatsioonkaebus Viru Maakohtu
  2. jaanuari
  3. a otsuse peale ringkonnakohtu menetlusse.
  4. Lahendada A.A. apellatsioonkaebus tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
  5. Tühistada Viru Maakohtu
  6. jaanuari
  7. a otsus täies ulatuses ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.
  8. A.A. apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  9. Jätta A.A. taotlus vandeadvokaat Aleksei Ratnikovi A.A.le riigi õigusabi andmisest kõrvaldamiseks rahuldamata. seadustiku Edasikaebamise kord Otsuse peale võib resolutsiooni p-de 1 – 4 osas kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Otsuse resolutsiooni p 5 ei ole vaidlustatav. HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
  10. OMEGA INVEST OÜ (hageja) esitas Viru Maakohtule A.A. (kostja I) ja J.A. (kostja II) vastu hagi ühisvara jagamiseks. Hageja palus esimese alternatiivina jagada kostjate ühisvara selliselt, et ½ kaasomandi osa kinnisasjast asukohaga XXXXXX, registriosa nr XXXXXX, (kaasomandi osa) müüakse avalikul enampakkumisel, kaasomandi osa müügist saadud raha jagatakse kostjate vahel võrdselt ning kostja I osast kantakse hagejale kostja I võlale vastav summa. Teise alternatiivina palus hageja jagada kostjate ühisvara selliselt, et jätta kaasomandi osa kostja II ainuomandisse, mõista kostjalt II kostja I kasuks välja hüvitis 50% kaasomandi osa väärtusest, s.o 7500 eurot, ning kanda see summa hagejale kostja I võla katteks. Hageja palus kohustada kostjaid andma nõusolek ühisomandis oleva kaasomandi osa jagamiseks selliselt, et see jääb kostja II ainuomandisse, ning nõusolek kaasomandi osa teise jao omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kaasomandi osa ainuomanikuna kinnistusraamatusse kostja II. Kolmanda alternatiivina palus hageja jagada kostjate ühisvara selliselt, et jätta kaasomandi osa kostja I ainuomandisse, mõista kostjalt I kostja II kasuks välja hüvitis 50% kaasomandi osa väärtusest, s.o 7500 eurot. Hageja palus kohustada kostjaid andma nõusolek ühisomandis oleva kaasomandi osa jagamiseks selliselt, et see jääb kostja I ainuomandisse, ning nõusolek kaasomandi osa teise jao omanikukande kustutamiseks ja uue kande 2
(6)tegemiseks, millega kantakse kaasomandi osa ainuomanikuna kinnistusraamatusse kostja I. Hageja palus jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt mõistis Pärnu Maakohus kolme erineva maksekäsuga kostjalt I hageja kasuks välja võla. Kostja I ei täitnud maksekäske. Kostja I suhtes algatati
  1. märtsil 2021 täitemenetlus. Hageja nõuet kostja I vastu ei ole õnnestunud kostja I sissetuleku ja lahusvara puudumise tõttu täitemenetluses rahuldada. Hagi esitamise seisuga oli kostja I võlg hageja ees 15 531 eurot 34 senti. Sellele lisanduvad viivis ja täitekulud. Kostja I on alates
  2. maist 2008 kostjaga II abielus. Kaasomandi osa kuulub kostjate ühisvara hulka. Hageja palub ühisvara jagada ja pöörata kostja I osale ühisvarast sissenõue. MENETLUSE KÄIK
  3. Viru Maakohus rahuldas
  4. veebruari
  5. a tagaseljaotsusega hagi ja lõpetas kostjate ühisomandi kaasomandi osale nii, et kaasomandi osa müüakse avalikul enampakkumisel, kaasomandi osa müügist saadud raha jagatakse kostjate vahel võrdselt ning kostja I osast täidetakse esmalt kostja I võlg hageja ees.
  6. Kostja II esitas
  7. märtsil 2022 tagaseljaotsuse peale kaja, milles palus tsiviilasja menetlus taastada.
  8. Viru Maakohus jättis
  9. augusti
  10. a määrusega kaja rahuldamata ja menetluse taastamata.
  11. Tartu Ringkonnakohus tühistas
  12. oktoobri
  13. a määrusega maakohtu määruse, rahuldas kaja, taastas menetluse ja saatis asja Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks.
  14. Hageja esitas
  15. novembril 2022 taotluse, milles palus lahendada asi kirjalikus menetluses.
  16. Viru Maakohus teatas
  17. jaanuaril 2023, et lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses ja teeb kohtuotsuse teatavaks
  18. jaanuaril
  19. MAAKOHTU LAHEND
  20. Viru Maakohus rahuldas
  21. jaanuari
  22. a otsusega hagi, lõpetas kostjate kaasomandi osa ühisomandi, müües kinnistu kohtutäituri vahendusel avalikul enampakkumisel. Maakohus märkis, et kinnisasja müügist saadud raha tuleb jagada kostjate vahel võrdsetes osades. Enne kostja I osast kostjale I raha väljamaksmist tuleb kostjal I tasuda agejale
  23. jaanuari
  24. a seisuga võlg 15 531 eurot 34 senti. Maakohus luges kohtuotsusega kostjate tahteavaldused registris omanikukannete tegemiseks antuks, jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulu 1820 eurot ja viivise menetluskuludelt. Kostja II avaldas kirjalikus vastuses, et ta võtab hagi õigeks. Kostja I ei esitanud hagile kirjalikku vastust ega vastuväiteid. Kohus eeldas, et kostjal I ei vaidle hagile vastu. Kaasomandi osa omandati kostjate abielu ajal. Kostjate varasuhte liigiks on varaühisus. Kostjad ei sõlminud abieluvaralepingut. Kaasomandi osa kuulub kostjate ühisvara hulka. Kostja I võlgneb hagejale hagi esitamise aja seisuga 15 531 eurot 34 senti, millele lisanduvad viivis ja täitekulud. Kostja I suhtes algatati täitemenetlus
  25. märtsil 2021, kuid täitemenetluse käigus ei õnnestunud hageja nõuet rahuldada, kuna kostjal I puudub lahusvara ja sissetulek. Ühisvara tuleb jagada hageja esimeses alternatiivses nõudes toodud viisil. 3
(6)Menetluskulusid ei saa jätta hageja kanda põhjusel, et kostja II võttis hagi kohe õigeks. Asjaolu, et kostja I oleks väidetavalt olnud nõus ühisvara kohtuväliselt jagama, ei oleks teinud ühisvara kohtuvälist jagamist võimalikuks, kuna ühisvara jagamiseks on vajalikud mõlema kostja tahteavaldused. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  1. Kostja I esitas maakohtu otsuse peale
  2. veebruaril 2023 apellatsioonkaebuse, mida on talle riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel hiljem täpsustatud. Kostja I palub tühistada maakohtu otsuse kogu ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, või alternatiivselt saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja I palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjale I ei tagatud maakohtu menetluses võimalust asja arutamisel osaleda. Hagimaterjale ei toimetatud kostjale nõuetekohaselt kätte. Kostjale I ei üritatud hagimaterjale enne nende postkasti panekut isiklikult üle anda. Kostja I postkasti ei mahu A4 suuruses ümbrikus mahukad dokumendid. Kostja I postkast ei taganud seega saadetise säilimist. Kuna dokumendid ei mahtunud tervikuna postkasti, sai igaüks need sealt ära võtta. Dokumentide kostja I postkasti jätmine ei ole tõendatud. Kostjale I ei saadetud pärast kaja rahuldamist ja menetluse taastamist ühtegi dokumenti, millest võiks aru saada, et menetlus on taastatud ja kostja I on menetlusse kaasatud. See on menetlusõigusnormi rikkumine. Maakohtu otsuse põhjendustest ei ole võimalik aru saada, miks maakohus tegi sellise otsuse ja miks maakohus valis sellise ühisvara jagamise viisi. Kostja II ei ole keeldunud kaasomandi osa omandamisest ja kostjale I hüvitise maksmisest. Kohus kohaldas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lõiget 2 ja perekonnaseaduse (PKS) § 33 lõiget 3 valesti. Kohus ei saanud eeldada, et hagi osas ei ole vaidlust. Kohus oleks pidanud kontrollima hageja nõude eeldusi ja põhjendatust. Maakohtu otsuse resolutsioon ei ole PKS § 37 lõikega 3 kooskõlas. Sisulist ühisvara jagamist ei toimunud. Kostja II ei saa oma osa ühisvarast kätte, vaid see pannakse tema nõusolekuta avalikule enampakkumisele. Tegemist ei ole PKS § 37 lg 3 mõttes seega abikaasade ühisvara jagamisega. TMS § 14, PKS § 33 lg 3 ja § 37 lg 3 annavad hagejale kui võlausaldajale õiguse ühisvara jagamiseks abikaasade vahel ja õiguse realiseerida oma nõudeid vaid kostja I võlgnevuse katteks kostjale I kuuluva ühisvarast eraldatud osa arvelt. Hageja ei saa nõuda kostjale II kuuluva kinnistu osa müüki. Kostja I osa eraldamist ühisvarast ei ole märgitud otsuse resolutsioonis ega põhjendustes. Samas tuleks kostja I osa ühisvarast kõigepealt eraldada ja alles seejärel saaks seda müüa. Maakohus ei tuvastanud ühisvara väärtust, kostjate osasid ühisvaras ega ühisvara koosseisu. Kinnisasja kui terviku väärtus on umbes 4000 eurot. Kinniasja ½ suuruse kaasomandi osa müük ei ole mõistlik. Võlast on jäänud tasuda üksnes umbes 4500 eurot. Kostja I tasub võlga iga kuu. Maakohtul ei olnud otsuse tegemisel selge, kui suur oli kostja I võlg hageja ees. Hageja ei pöördunud kostja I poole asja kohtuväliseks lahendamiseks. Kostja I esitas ringkonnakohtule
  3. aprillil 2023 taotluse riigi õigusabi korras määratud esindaja kõrvaldamiseks ja uue esindaja määramiseks. Kostja I esindaja koostatud apellatsioonkaebus on vastuolus sellega, mida kostja I soovis maakohtu menetluses saavutada ja kostja I teatega, et kostja I on haginõudega nõus ja soovib tühistada maakohtu otsuse menetluskulude väljamõistmise osas. Esindaja ei arutanud apellatsioonkaebust 4
(6)kostjaga I ega nõustanud kostjat I, kuidas saavutada kostja I eesmärke. Esindaja põhjendused seoses ühisvara jagamise viisiga ei vasta seadusele ega kostja I soovile. Esindaja on asjatundmatu ja hooletu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Ringkonnakohus, tutvunud kostja I apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kostja I apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata TsMS § 656 lg 1 p 1, § 656 lg 2 teise lause ja § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Kostja I apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
  2. Ringkonnakohus võib TsMS § 646 alusel otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima apellatsioonkaebuse põhjendusi (vt Riigikohtu
  3. jaanuari
  4. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825/57, p 11). Ringkonnakohus tühistab TsMS § 656 lg 1 p 1 kohaselt esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui on oluliselt rikutud õigusliku ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtet.
  5. Tsiviilasi vaadatakse TsMS § 341 lg 1 järgi läbi ja lahendatakse kohtuistungil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Kohus võib TsMS § 403 lg 1 järgi poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kostja I oleks andnud nõusoleku asja kirjalikus menetluses lahendamiseks. Kuna kostja I ei teatanud, et ta on nõus kirjaliku menetlusega, pidi maakohus TsMS § 403 lg 3 järgi eeldama, et kostja I soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Maakohus ei saanud lahendada tsiviilasja TsMS § 403 lg 1 alusel seega kirjalikus menetluses. Samuti ei saanud maakohus TsMS § 404 lg 1 alusel ise määrata tsiviilasja lahendamist kirjalikus menetluses, kuna hagi esemeks ei ole varaliselt hinnatav nõue TsMS § 404 lg 1 mõttes. Hageja nõue kostjate ühisvara jagamiseks on sisuliselt nõue kohustada kostjaid andma tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 mõttes tahteavaldus kostjate ühisvara hageja taotletud viisil jagamiseks (vt lisaks Riigikohtu
  6. mai
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13, p 12). Isegi, kui kostja I oleks olnud nõus kirjaliku menetlusega, oleks maakohus pidanud TsMS § 403 lg 1 ja ka § 404 lg 2 järgi andma kostjale I võimaluse esitada avaldusi ja dokumente, mitte määrama kohe otsuse avalikult teatavakstegemise aega.
  8. Maakohus rikkus TsMS § 341 lõiget 1, kui tegi asjas otsuse seda kohtuistungil arutamata. Tegemist on õigusliku ärakuulamise põhimõtte olulise rikkumisega (vt ka 5
(6)Riigikohtu
  1. märtsi
  2. a tsiviilasjas nr 2-17-13391/43, p-d 16 jj). Kostja I on apellatsioonkaebuses rikkumisele ka tuginenud. Maakohtu otsus tuleb TsMS § 656 lg 1 p 1 alusel seega tühistada. Kostjaid saab kohustada andma hageja soovitud viisil ühisvara jagamiseks nõusolekut üksnes ühiselt. Kostjad on TsMS § 207 lg 3 mõttes seega vältimatud kaaskostjad. Kuivõrd kostjad on vältimatud kaaskostjad, kehtivad kostja I toimingud TsMS § 207 lg 3 järgi kostja II suhtes. Maakohtu otsus tuleb TsMS § 656 lg 1 p 1 alusel seega tühistada tervikuna. Kuna maakohus ei viinud pärast kostja II kaja rahuldamist ja menetluse taastamist asjas eelmenetlust läbi, ei ole ringkonnakohtul võimalik maakohtu rikkumist kõrvaldada ning asja ise sisuliselt lahendada. Ringkonnakohus saadab tsiviilasja seega tagasi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.
  3. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu sellele, et kui abikaasade ühisvara jagamist nõuab võlausaldaja, kelle nõue ei ole PKS § 33 lg 1 mõttes ühisvaral lasuv kohustus, ei saa kohus TsMS § 445 lg 1 järgi määrata taotluse alusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korda, mille kohaselt tuleb ühisvara jagamise tulemusena tekkiva võlgniku lahusvara arvel kohtutäituril enampakkumisel saadud rahast täita võlausaldaja vastu olev kohustus (vt Riigikohtu
  4. oktoobri
  5. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-15758/39 ja
  6. mai
  7. a määrus tsiviilasjas nr 2‑22‑4541/22).
  8. Kuna asi saadetakse maakohtule menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu uueks läbivaatamiseks täies ulatuses üksnes kaebuse põhjal, ei analüüsi ringkonnakohus kostja I apellatsioonkaebuse põhjendusi sisuliselt.
  9. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga I, et kostjale I riigi õigusabi korras määratud esindaja on näidanud end asjatundmatuna või hooletuna. Kostja I esindaja esitas kostja I nimel õigel ajal täpsustatud apellatsioonkaebuse. Kostja I esindaja lähtus täpsustatud apellatsioonkaebuse esitamisel kostja I poolt algselt esitatud kaebuses märgitud maakohtu otsuse vaidlustamise soovist ja ulatusest. Kostja I kinnitusel saatis esindaja apellatsioonkaebuse talle tutvumiseks. Kostja I märgib, et apellatsioonkaebus on osaliselt vastuolus sellega, mida kostja I soovis saavutada. Samas kostja I ei täpsusta, mida kostja I soovib saavutada. Kostja I ei väida taotluses, et ta oleks pöördunud pärast apellatsioonkaebuse tutvumiseks esitamist selles muudatuste või täienduste sisseviimiseks esindaja poole ja et esindaja oleks põhjendamatult keeldunud apellatsioonkaebuse muutmisest. Esindaja kinnitusel ei ole apellatsioonkaebuse täiendamiseks ega parandamiseks tema poole pöördutud. Eelmärgitut arvestades tuleb jätta kostja I taotlus esindaja riigi õigusabi andmisest kõrvaldamiseks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 20 lg 31 alusel rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et RÕS § 9 lg 1 järgi on riigi õigusabi andmine üheks eelduseks riigi õigusabi sooviva isiku taotlus. Tsiviilkohtumenetluses ei ole esindaja olemasolu maaega ringkonnakohtu menetluses kohustuslik ning menetlusosaline võib ennast ka ise esindada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 217 lg 1). Kostjal I on õigus loobuda talle riigi õigusabi korras määratud esindajast, millisel juhul saab kohus otsustada riigi õigusabi andmise lõpetamise. Kui kostja I soovib seda teha, tuleb tal esitada vastavasisuline avaldus asja uuel läbivaatamisel maakohtule.
  10. Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja (allkirjastatud digitaalselt) Margit Vutt (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.