KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Üllar Roostoja, Margit Vutt, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 5. aprill 2023 Tsiviilasja number 2-21-16527 Tsiviilasi Niina Sikka aval

§ 20lg 1 järgi kokku kutsuda juhatus. Korteriühistu liikmed saavad üldkoosoleku kokku kutsuda Krt

S § 20 lg-s 1 ja MTÜS § 20 lg-tes 3 ja 4 sätestatud juhul. Nimetatud normid eeldavad aga, et korteriühistul on juhatus. Korteriühistu juhatuse liikmete volitused olid

1. augustil 2021, s.o ajal, mil korteriomanikele edastati
2. augusti
3. a üldkoosoleku kokkukutsumise teade, lõppenud. Korteriühistul ei olnud seega juhatust, kes oleks saanud korteriühistu üldkoosoleku kokku kutsuda või kellelt korteriühistu liikmed oleksid saanud korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumist taotleda. Korteriühistu põhikirja p 7.1.8 järgi võivad korteriühistu liikmed kutsuda juhatuse volituste lõppemise korral korteriühistu erakorralise üldkoosoleku kokku samas korras juhatusega vastavalt põhikirja p-le 7.6.
4. Juhatus saab põhikirja p 7.6.2 sõnastusest tulenevalt erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuda kas vajadusel või alternatiivselt 1/3 korteriühistu liikmete taotluse alusel. Korteriühistu põhikirja p-de 7.1.8 ja 7.6.2 tõlgendamine selliselt, et juhatus võib kutsuda erakorralise üldkoosoleku kokku, kui selleks on vajadus ja 1/3 korteriühistu liikmete taotlus, ei ole põhjendatud. Selline tõlgendus ei võimaldaks juhatusel liikmete taotluseta üldkoosolekut kokku kutsuda. Selliselt tõlgendatud põhikirja säte oleks KrtS § 20 lg-ga 1 ja MTÜS § 20 lg-ga 2 vastuolus, kuivõrd see ei võimaldaks juhatusel üldkoosolekut kokku kutsuda, kui ühingu huvid seda nõuavad, kuid liikmed seda ei taotle. Selliselt tõlgendatud põhikirja sätte asemel tuleks KrtS § 17 lg 2 järgi kohaldada seadust, s.o KrtS § 20 lõiget 1 ja MTÜS § 20 lõiget 2, mis võimaldavad juhatusel kutsuda üldkoosoleku kokku, kui ühingu huvid seda nõuavad. Korteriühistu põhikirja p 7.1.8 ja p 7.6.
5. tuleb seega tõlgendada kooskõlas KrtS § 20 lg-ga 1 ja MTÜS § 20 lg-ga 2 nii, et korteriühistu liige võib olukorras, kus juhatuse volitused on lõppenud, kutsuda korteriühistu erakorralise üldkoosoleku kokku, kui selleks on vajadus, s.o kui korteriühistu huvid seda nõuavad. Ringkonnakohus lisab, et seadus ei reguleeri üheselt, kes võivad korteriühistu juhatuse volituste lõppemise korral üldkoosoleku kokku kutsuda. Seetõttu ei saa põhikirja punkte 7.1.8 ja 7.6.
6. pidada seadusega vastuolus olevateks säteteks (mille asemel tuleks KrtS § 17 lg 2 alusel kohaldada seaduses sätestatut). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et korteriühistu liikmel oli
7. augustil 2021 õigus kutsuda
8. augustiks 2021 üldkoosolek kokku, kuna juhatuse volituste lõppemise tõttu oli vaja valida korteriühistule uus juhatus. Korteriühistu on moodustatud kaheteistkümnest korterist, mis ei kuulu samadele isikutele (tl-d 12, 21). Korteriühistul peab KrtS § 24 lg 3 järgi seega olema juhatus. Juhatuse saab KrtS §

§ 19lg 1 p 2 järgi valida üldkoosolek.

Selleks, et üldkoosolek saaks juhatuse valida, on vaja see kokku kutsuda.

1. Avaldaja väitel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda sellega,
2. augusti
3. a üldkoosoleku kokkukutsumise teade ei olnud piisavalt selge. et Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb KrtS §

§ 20

lg 6 järgi märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirja p 7.6.2 ei sätesta üldkoosoleku kokkukutsumise teatele täiendavaid nõudeid, vaid näeb ette päevakorra 10 põhistamise kohustuse selles taotluses, mille korteriühistu liikmed (1/3 liikmetest) esitavad korteriühistu juhatusele üldkoosoleku kokku kutsusemiseks (tl 10). Kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muutmine, majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb üldkoosoleku teates KrtS § 20 lg 3 järgi märkida koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja või majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende dokumentidega tutvumise kord. Üldkoosoleku kokkukutsumise teate eesmärk on seega informeerida korteriühistu liikmeid üldkoosoleku toimumisest ja sellel arutamisele tulevatest küsimustest ulatuses, mis võimaldab korteriühistu liikmetel üldkoosolekul osaleda, selleks ettevalmistada ning hinnata, millised saavad olla üldkoosolekul osalemata jätmise tagajärjed. 10.

1. Korteriühistu
2. augusti
3. a üldkoosoleku kokkukutsumise teatel oli märgitud, et tegemist on korteriühistu üldkoosoleku kutsega, kuid ei olnud märgitud, et tegemist on erakorralise üldkoosoleku kutsega (tl 13). Asjaolu, et
4. augusti
5. a üldkoosoleku kokkukutsumise teatel ei olnud märgitud, et plaanitav üldkoosolek on erakorraline üldkoosolek, ei takistanud avaldajal üldkoosolekul osalemast, selleks ette valmistamast ega pärssinud tema võimalusi hinnata üldkoosolekul osalemata jätmise võimalike tagajärgi. Tegemist ei ole KrtS § 29 lg 1 mõttes seega üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisega. 10.
6. Avaldaja selgitab, et korteriühistu
7. augusti
8. a üldkoosoleku kokkukutsumise teatel oli päevakorra punktina märgitud "haldustasu", kuid ei olnud viidatud, et selle raames kavatsetakse kehtestada uus majanduskava. Teatel ei märgitud kohta, kus on võimalik tutvuda majanduskava eelnõuga, ega sellega tutvumise korda. Ringkonnakohus märgib, et üldkoosoleku kokkukutsumise teade ei sisalda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 mõttes kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldust. Samas saab üldkoosoleku kokkukutsumise teate kui kindlale isikute ringile suunatud teabe sisu tõlgendamisele analoogia alusel kohaldada TsÜS § 75 lõikes 1 sätestatud kindlale isikule tehtud tahteavalduse tõlgendamise reegleid. Kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb TsÜS § 75 lg 1 järgi tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks teadnud, mida üldkoosolekul "haldustasu" päevakorra punkti all kavatsetakse otsustada. Nimetatud päevakorrapunkti tuleb seega tõlgendada, nagu avaldajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Ringkonnakohtu hinnangul saab päevakorrapunktist "haldustasu" mõistlikult järeldada, et üldkoosolekul kavatsetakse otsustada haldustasuga seotud küsimusi, sh selle suurendamist või vähendamist. Ainuüksi päevakorrapunktist "haldustasu" ei saa aga järeldada, et korteriühistu üldkoosolekul otsustatakse majanduskava kehtestamise üle. Majanduskava hõlmab KrtS § 41 lg 1 järgi kaasomandi eseme seisukorra ja kavandatavate toimingute ülevaadet, korteriühistu kavandatavaid tulusid ja kulusid, korteriomanike kohustuste jaotust majandamiskulude kandmisel, reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurust ning kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavat kogust ja maksumust. Haldustasu on KrtS § 41 lg 1 järgi üks majanduskava osa. Haldustasu suuruse muutmine ei eelda kogu majanduskava uuesti koostamist ja selle üldkoosoleku poolt kehtestamist, kuivõrd KrtS § 41 lg 5 järgi jääb juhul, kui majandusaasta alguseks ei ole kehtestatud uut majanduskava, senine majanduskava kehtima osas, milles ei ole kehtestatud uut majanduskava. Riigikohus on leidnud, et kui korteriomanike üldkoosolek ei ole majanduskava kehtestanud, on korteriühistul KrtS § 40 lg-st 1 tulenevalt siiski võimalik 11 nõuda korteriomanikult majandamiskulude hüvitamist, kui konkreetsete majandamiskulude kandmise on otsustanud korteriomanike üldkoosolek. Kulude kandmisest ei vabasta korteriomanikku see, kui kulude kandmine tuleneb küll korteriomanike üldkoosoleku otsusest, kuid otsust ei ole pealkirjastatud majanduskavana (vt Riigikohtu
9. juuni
10. a lahend tsiviilasjas nr 2-19-8045, p 11). Olukorras, kus korteriühistul ei ole majanduskava, on seega võimalik otsustada haldustasu kui kulu kandmine korteriühistu üldkoosoleku otsusega. Korteriühistu
11. augusti
12. a üldkoosoleku protokollist nähtub, et päevakorrapunkti "haldustasu" all otsustati haldustasu suurus alates
13. septembrist
14. Üldkoosolekul otsustatu vastas seega
15. augusti
16. a kutse päevakorrale. Üldkoosolekul ei otsustatud KrtS § 41 lõikes 1 sätestatud mahus majanduskava kehtestamist. Korteriühistu
17. augusti
18. a üldkoosoleku kokkukutsumise teate päevakorrapunkt "haldustasu" oli seega piisavalt selge, et avaldaja saaks vastava päevakorrapunkti üle otsustamiseks üldkoosolekuks valmistuda ja hinnata, millised saavad olla üldkoosolekul osalemata jätmise tagajärjed. Koosoleku kokkukutsumise teatest ei saanud mõistlikult järeldada, et üldkoosolekul kavatsetakse kehtestada uus majanduskava. Seetõttu on asjakohatud väited, et koosoleku kokkukutsumise teatel pidanuks olema märgitud koht, kus on võimalik tutvuda majanduskava eelnõuga, ning sellega tutvumise kord. 10.
19. Korteriühistu
20. augusti
21. a üldkoosoleku kokkukutsumise teatel on päevakorra punktina välja toodud "haldusteenuse pakkuja väljavahetamine", kuid ei ole märgitud, kellega soovitakse korteriühistu haldamiseks leping sõlmida. Ringkonnakohtu hinnangul saab päevakorrapunktist "haldusteenuse pakkuja väljavahetamine" mõistlikult järeldada, et üldkoosolekul kavatsetakse otsustada korteriühistule haldusteenust osutava äriühinguga lepingu lõpetamise ja uue haldusteenuse pakkujaga lepingu sõlmimise üle. Asjaolu, et teatel ei olnud märgitud, kellega soovitakse haldusteenuse osutamise lepingut sõlmida, võis pärssida avaldaja võimalust otsida iseseisvalt võimaliku uue haldusteenuse pakkuja kohta infot. Üldkoosoleku kokkukutsumise teatel olid aga märgitud telefoni numbrid, kuhu korteriomanikud võisid küsimuste korral pöörduda, st teatel olid märgitud täiendava teabe saamise viis ja kord. Päevakorrapunkt "haldusteenuse pakkuja väljavahetamine" oli piisavalt selge, s.o see lõi avaldajale tegelikku võimaluse realiseerida enda hääleõigust haldusteenuse pakkuja väljavahetamise küsimuse üle otsustamisel, sh hääletata selle vastu, kui avaldaja arvates ei olnud uue haldusteenuse pakkuja kohta piisavalt andmeid, et temaga lepingu sõlmimist otsustada. See, et
22. augusti
23. a üldkoosoleku kokkukutsumise teatel ei märgitud, kellega soovitakse korteriühistu haldamiseks leping sõlmida, ei ole eeltoodust tulenevalt KrtS § 29 lg 1 mõttes üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine. 10.
24. Korteriühistu
25. augusti
26. a üldkoosoleku kokkukutsumise teatel märgitakse üldkoosoleku kokkukutsujaks korteriühistu, kuid ei täpsustata, kes tegutseb korteriühistu nimel. Teatel on kaks telefoninumbrit, kuhu saab küsimuste korral pöörduda. Korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumise teate eesmärgist tulenevat on üldkoosoleku kokkukutsumise teatel oluline märkida isik, kes üldkoosoleku kokku kutsub. Kui korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumise teatel ei ole märgitud isikut, kes koosoleku kokku kutsub, või on märgitud koosoleku kokku kutsujaks selleks õigustamatu isik, võib sellest tekkida korteriühistu liikmele mõistlik arusaam, et üldkoosolek on kokku kutsutud selleks korteriühistu põhikirja või KrtS §

§ 20lg-te 1–4 järgi õigustamata isiku poolt ning korteriühistu üldkoosolekul vastu võetud otsused on Krt

S § 29 lg 1 alusel tühised. Üldkoosoleku kokkukutsumise teatel üldkoosolekut kokku kutsuvate isikute andmete puudumine kitsendab korteriühistu liikmete võimalust hinnata seda, millised saavad olla 12 üldkoosolekul osalemata jätmise tagajärjed. Tegemist võib seega olla KrtS § 29 lg 1 mõttes üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisega. Ringkonnakohus leiab samas, et olukorras, kus üldkoosoleku kokkukutsumise teatel märgitakse üldkoosoleku kokkukutsujaks korteriühistu, saab mõistlikult järeldada, et teate edastas isik, kellel on õigus korteriühistu nimel korteriühistu üldkoosolekut kokku kutsuda, s.o KrtS §

§ 20

lg 1 järgi korteriühistu juhatus või olukorras, kus korteriühistu juhatuse volitused on lõppenud, põhikirja p 7.1.8 järgi korteriühistu liige. Sellele, et

1. augusti
2. a üldkoosoleku kokkukutsumise teate pinnalt oli võimalik järeldada, et korteriühistu nimel kutsusid üldkoosoleku kokku korteriühistu liikmed, viitab ka S. Sikka
3. augusti
4. a e-kiri. Kirjas on märgitud: „Märkasime reedel (06.08.2021) korterelamu trepikodades asuvate stendide peal olevat üldkoosoleku kutse teadannet. Kokkukutsujaks oli pandud juriidiline isik KÜ XXXXXXXX. Lisatud oli 2 telefoninumbrit, mille omanike kohta kahjuks teave puudus…. Niisama seljataga varga kombel ei ole õigust kahel endisel juhatuse liikmel tegutseda kolmanda teadmata …. Jääme ootama Teie (Elle Heinsalu ja Arno Lend) tagasisidet hiljemalt 13.08.2021“. E. Heinsalu ja A. Lend on korteriühistu liikmed (tl 21). Kirjast nähtub, et S. Sikka sai
5. augusti
6. a üldkoosoleku kokkukutsumise teatest aru, et üldkoosoleku kokkukutsumise teade oli edastatud korteriühistu nimel selle liikme või liikmete poolt. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumise teatel märgiti üldkoosoleku kokkukutsujaks korteriühistu ja teatel oli kaks telefoninumbrit, kuhu sai küsimuste korral pöörduda, oli korteriühistu liikmetele antud üldkoosoleku kokkukutsuja isiku kohta piisavalt informatsiooni, et mõistlikult hinnata, millised saavad olla üldkoosolekul osalemata jätmise tagajärjed. Asjaolu, et
7. augusti
8. a üldkoosoleku kokkukutsumise teatel ei olnud korteriühistu nimel üldkoosoleku kokku kutsunud isikute nimesid ega allkirju, ei ole praegusel juhul KrtS § 29 lg 1 mõttes üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine.
9. Avaldaja väitel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda ka sellega, et avaldajale ei edastatud üldkoosoleku kokkukutsumise teadet, sh ei saadetud seda avaldaja e-postile. Kui korteriomanik on teatanud korteriühistule oma elektronposti aadressi, tuleb korteriomanike üldkoosoleku teade KrtS § 20 lg 4 järgi saata sellel aadressil. Korteriühistu põhikirja p 7.6.2.1 näeb ette, et üldkoosoleku kokku kutsumise teade pannakse välja ühistu teadetetahvlile või liikme postkasti või saadetakse e-postiaadressile. Ulatuses, milles korteriühistu põhikiri võimaldab valida, kas saata üldkoosoleku kokkukutsumise teade korteriühistu liikme elektronposti aadressile, on põhikiri KrtS § 20 lg-ga 4 vastuolus. KrtS § 17 lg 2 järgi kohaldub sel juhul seadus, st juhul, kui korteriomanik on teatanud korteriühistule oma e-postiaadressi, tuleb korteriomanike üldkoosoleku teade saata sellel aadressil, mitte panna seda üksnes ühistu teadetetahvlile või postkasti. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et maakohus jättis korteriühistu halduri L. Škurini poolt kinnitatud tõendiga, millelt nähtub korteriühistu liikmete nimekiri, põhjendamatult arvestamata. Kohus võib TsMS § 238 lg 5 järgi juhul, kui kohus on tõendi vastu võtnud või neid kogunud, jätta asja lahendamisel tõendi TsMS § 238 lõigetes 1–3 sätestatud juhtudel arvestamata. Tõendi võib selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Korteriühistu liikmete nimekirjal on L. Škurini allkiri (tl-d 99–100). Asja materjalidest nähtub, et L. Škurin oli korteriühistule haldusteenust osutanud Viljandimaa Kinnisvarakeskus OÜ juhatuse liige (tl-d 60–61) ja korteriühistu majahaldur (tl 2 pöördel). Maakohus ei selgitanud, miks L. Škurini kui korteriühistu endise majahalduri allkirjastatud korteriühistu liikmete nimekiri on ebausaldusväärne tõend. Ainuüksi avaldaja tütre S. Sikka poolt 13 korteriühistu juhatusele tehtud etteheitest ega S. Sikka huvist tegeleda korteriühistu asjadega, ei saa järeldada, et L. Škurini kui korteriühistu majahalduri allkirjastatud korteriühistu liikmete nimekiri on ebausaldusväärne tõend. Käsitletavat tõendit ei ole seega põhjendatud jätta TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata, vaid seda tuleb TsMS § 232 lg 1 ja 2 järgi hinnata koostoimes teiste tõenditega kogumis. L. Škurin allkirjastas korteriühistu liikmete nimekirja
10. juunil 2022, s.o pärast
11. augusti
12. a üldkoosoleku kutsete edastamist ja üldkoosoleku toimumist. Korteriühistu liikmete nimekirjast ei nähtu selgelt, mis kuupäeva seisuga said nimekirjas kajastatud andmed, sh avaldaja e-postiaadress, korteriühistule teatavaks. Korteriühistu liikmete nimekirjas on märgitud korteriomanike liikmeks astumise aeg ning tabeli all ka kuupäev "02.2021". Korteriühistu liikmete nimekirjas ei täpsustata, mida tähendab märge "02.2021" (tl-d 99–100). Avaldaja väidab avalduses, et tema tütar ja korteriühistu endine juhatuse liige S. Sikka saatis
13. augustil 2021 e-kirja seoses üldkoosoleku kokku kutsumisega. Avaldaja kinnitusel olid selle kirja pimekoopiasse lisatud e-postiaadressi omavad korteriomanikud (tld 2, 32). S. Sikka
14. augusti
15. a kiri saadeti e-posti aadressilt XXXXXXXXXXXX, mida avaldaja kinnitusel haldavad S. Sikka ja L. Škurin. S. Sikka
16. augusti
17. a e-kirja saajad on A. Lend ja E. Heinsalu. Kirja pimekoopiasse on lisatud kõik korteriomanikud, kellel on L. Škurini allkirjastatud korteriühistu liikmete nimekirja kohaselt e-posti aadress, va avaldaja (epost XXXXXXXXXXXX) (tl 14). Kuna
18. augusti
19. a e-kiri saadeti e-postilt, mida haldavad S. Sikka ja L. Škurin, võis avaldaja üksnes nendelt isikutelt teada saada, et
20. augusti
21. a e-kirja pimekoopiasse lisati e-postiaadressi omavad korteriomanikud. Eelmärgitut arvestades leiab ringkonnakohus, et L. Škurini allkirjastatud korteriühistu liikmete nimekirjas märgitud kuupäeva "02.2021" ei saa mõista selliselt, et see märgib kuupäeva (
22. a veebruar), mil kõik nimekirjas kajastatud andmed, sh avaldaja e- postiaadress, olid korteriühistule teada. Avaldaja poolt
23. veebruari
24. a kirja saatmise kohta antud selgitused (mis saavad põhineda S. Sikkalt või L. Škurinilt saadud infol) viitavad, et korteriühistule ei olnud
25. augustil 2021, s.o ajal, mil
26. augusti 2021 üldkoosoleku kutse liikmetele edastati, teada, et avaldaja e-posti aadress, mille vahendusel avaldaja soovib korteriühistuga suhelda, on XXXXXXXXXXXX (mida kasutab avaldaja tütar S. Sikka). Seda järeldust kinnitab ka korteriühistu
27. aprillil
28. a e-kiri, mis saadeti e-postiaadressi omavatele korteriomanikele, kuid mitte avaldajale (tl 92). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et korteriühistu ei pidanud kohtutäitur J. Pooli poolt korteriühistule saadetud vara enampakkumise aktis märgitud avaldaja e-postiaadressist aru saama (tl-d 80–83), et avaldaja soovib sellest e-postilt korteriühistuga suhelda, kuna tegemist ei olnud avaldaja enda poolt korteriühistule edastatud andmetega. Samuti ei saa S. Sikka poolt
29. augustil
30. a aadressilt XXXXXXXXXXXX mh aadressile XXXXXXXXXXXX saadetud kirjast (tl 15) järeldada, et
31. augusti
32. a üldkoosoleku teate edastanud korteriühistu endistest juhatuse liikmetest korteriomanikud teadsid
33. augustil 2021, et avaldaja soovib korteriühistuga suhelda e-postiaadressi XXXXXXXXXXXX vahendusel. Seda ei saa järeldada ka S. Sikka
34. oktoobri
35. a kirjast (tl 38) ega korteriühistu
36. augusti
37. a (tl 63) ja
38. oktoobri
39. a kirjadest (tl 67). Need kirjad saadeti pärast
40. augustit
41. S. Sikka
42. oktoobri
43. a kirja saajate seas on taas märgitud kõik korteriühistu liikmete nimekirjas nimetatud e-posti aadressid, v.a XXXXXXXXXXXX. Korteriühistu
44. augusti
45. a ja
46. oktoobri
47. a kirjad on suunatud S. Sikkale, mitte avaldajale. Ringkonnakohus leiab eeltoodust tulenevalt, et avaldaja ei teatanud enne
48. augustit 2021 korteriühistule, et tema e-posti aadress on XXXXXXXXXXXX. Korteriühistu liikmetel, kelle hulgas olid ka korteriühistu endised juhatuse liikmed, ei olnud
49. augustil 2021 seega 14 KrtS § 20 lõikest 4 tulenevat kohustust saata üldkoosoleku kokkukutsumise teadet avaldaja e-postile XXXXXXXXXXXX. Korteriühistu põhikirja p 7.6.2.1 kohaselt võis üldkoosoleku kokkukutsumise teate panna ühistu teadetetahvlile või liikme postkasti. Menetlusosalised ei vaidle, et üldkoosoleku kokkukutsumise teade pandi
50. augustil 2021 ühistu teadetetahvlile. See nähtub ka S. Sikka
51. augusti
52. a kirjast, kuivõrd ta väidab, et tema märkas kutset
53. augustil 2021 trepikodades asuvate stendide peal. Arvestades, et avaldaja elab korteriühistu poolt hallatavas majas ning et korteriühistu edastas avaldajale üldkoosoleku kokkukutsumise teate põhikirjas nimetatud viisil, lõi korteriühistu avaldajale tegeliku võimaluse üldkoosoleku toimumisest teada saamiseks, selleks ettevalmistamiseks ja üldkoosolekul osalemata jätmise tagajärgede hindamiseks. Asjaolu, et avaldaja ei tutvunud
54. augustil 2021 teadetetahvlile pandud üldkoosoleku kutsega ning sai üldkoosoleku toimumisest teada alles S. Sikka
55. augusti
56. a kirjast, ei tähenda, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud. KrtS §

§ 20

lg 5 ja 6 ning põhikirja p 7.6.2.1 ei kohusta korteriühistut toimetama korteriühistu üldkoosoleku kutset korteriühistu liikmetele isiklikult kätte, vaid edastama selle korteriomanikele viisil, mis loob korteriomaniku jaoks tegeliku võimaluse üldkoosolekust teada saada. 12. Avaldaja väitel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda sellega, et üldkoosoleku kutset ei edastatud avaldajale piisavalt vara enne üldkoosoleku toimumist. Korteriühistu põhikirja p 7.6.2.1 järgi tuli üldkoosolekust ette teatada vähemalt 14 kalendripäeva, s.o enam, kui see oleks nõutav KrtS §

§ 20lg 5 järgi.

Üldkoosoleku kokkukutsumise teade pandi

1. augustil 2021 ühistu teadetetahvlile, s.o enam kui 14 päeva enne
2. augusti
3. a üldkoosoleku toimumist. Avaldajale teatati üldkoosolekust seega piisavalt ette. Asjaolu, et
4. augustil 2021 pandi teadetetahvlile täiendav teave üldkoosoleku kokku kutsunud isikute kohta, et tähenda, et avaldajale ei oleks üldkoosolekust piisavalt ette teatatud. Avaldajale edastati
5. augusti
6. a kutsega eeltoodust tulenevalt kogu teave, mis oli üldkoosolekul osalemiseks vajalik.
7. Ringkonnakohus leiab, et korteriühistu
8. augusti
9. a üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole KrtS § 29 lg 1 mõttes rikutud. Asjaolule, et korteriühistu
10. augusti
11. a üldkoosolek kutsuti kokku viisil, mis võimaldas korteriühistu liikmetel üldkoosolekul osaleda ja seal hääletada, viitab ka see, et kaheteistkümnest korteriomanikust kümme, sh avaldaja, tulid
12. augustil 2021 üldkoosolekule kohale.
13. Määruskaebuse muud väited ei ole samuti maakohtu määruse tühistamise aluseks. A. Toots ja O. Puks kinnitasid, et nad said üldkoosoleku kokkukutsumise teate postkastist kätte (tl-d 58, 59). Avaldaja kahtlus, et nimetatud isikud valetavad, ei ole piisav, et tuvastada üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine nendele isikutele üldkoosoleku kokkukutsumise teadete saatmisel. Avaldaja etteheited
14. augusti
15. a üldkoosolekul valitud korteriühistu juhatuse liikmete tegevusele puudutavad sündmusi, mis toimusid pärast üldkoosolekut. Need ei saa olla KrtS § 29 lg 1 mõttes üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise aluseks ega too kaasa
16. augusti
17. a üldkoosoleku otsuste tühisust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et S. Sikka poolt
18. augusti
19. a koosolekul esitatud eriarvamus ei ole asjas tähtsust omav tõend. Selle tõendi korteriühistult välja nõudmata jätmine ei ole TsMS § 238 lõikest 1 tulenevalt menetlusnormide rikkumine.
20. Määruskaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. 15
21. Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 määruskaebemenetluses kantud kulude rahalise suuruse. lg-st 1 lähtudes kindlaks 16.
22. Korteriühistu esitas
23. veebruaril 2023 määruskaebemenetluses kantud kulude kohta ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja. Korteriühistu menetluskulud on kokku 955 eurot 20 senti. Kulud koosnevad lepingulise esindaja tasust. Korteriühistu esindaja vandeadvokaat K. Ploom osutas korteriühistule õigusabi 6 tundi 38 minutit tunnitasuga 120 eurot (käibemaksuta). Esindaja tegi järgmised toimingud: vastaspoole seisukohtade ja kohtulahendiga tutvumine ja analüüs, tagasiside kliendile (25 minutit); kliendiga, suhtlemine (19 minutit); määruskaebusega tutvumine ja analüüs, vastuse koostamine (2 tundi 57 minutit); kohtu kirjaga tutvumine (2 minutit); määruskaebuse täiendusele vastuse koostamine (2 tundi 4 minutit); vastuse täiendamine ja esitamine (31 minutit) ning kohtu kirjaga tutvumine, menetluskulude nimekirja koostamine (20 minutit). Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb seega kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta (vt nt Riigikohtu
24. veebruari
25. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Korteriühistu esitas avaldaja poolt määruskaebuse täiendamisest tulenevalt määruskaebemenetluses kaks arvamust. See suurendas korteriühistu esindaja poolt määruskabemenetluses tehtud toimingutele kulunud aega. Korteriühistu esindaja esindas korteriühistut ka maakohtus. Esindaja oli vaidlusega seega eelnevalt kursis. Arvestades eeltoodut ning määruskabemenetluses esitatud seisukohtade ja dokumentide mahtu, on korteriühistu esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud 3 tunni ja 30 minuti ulatuses. Korteriühistu esindaja tööühiku hind (tunnitasu) 120 eurot käibemaksuta on TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest vandeadvokaadile makstavat tasu. Ringkonnakohus määrab määruskaebemenetluses tekkinud korteriühistule hüvitatavate menetluskulude suuruseks seega 420 eurot (3,5 × 120 eurot). Korteriühistu on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Korteriühistu hüvitatavatele menetluskuludele lisandub TsMS § 174 lg 10 alusel seega käibemaks 20 %, s.o 84 eurot. Korteriühistu menetluskulud on kokku 504 eurot. Ringkonnakohus mõistab selle summa avaldajalt korteriühistu kasuks välja. Ringkonnakohus märgib korteriühistu taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 16.
26. Maakohus andis
27. septembri
28. a määrusega avaldajale menetlusabi ja vabastas avaldaja määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 euro tasumisest. Maakohus andis sama määrusega avaldajale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud TsMS § 190 lg 2 järgi täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kui avaldaja sai hagita menetluses menetluskulude kandmisel menetlusabi, mõistetakse temalt TsMS § 190 lg 4 järgi avalduse rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Ringkonnakohus mõistab TsMS § 190 lg 4 järgi avaldajalt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõivu 50 eurot. Arvestades riigilõivu suurust ning avaldaja pensioni (548 eurot 50 senti) 16 ja sotsiaaltoetust (26 eurot 85 senti) (tl-d 153–156), ei ole avaldajat põhjendatud TsMS § 190 lg 7 alusel põhjendatud vabastada menetluskulude riigile tasumise kohustusest. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab TsMS § 179 lg 5 järgi lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb TsMS § 179 lg 9 järgi tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna avaldajale anti riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, ei pea avaldaja hüvitama riigi õigusabi tasu ega kulusid (vt Riigikohtu
29. veebruari
30. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-152-12, p 23). 16.
31. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja Margit Vutt Indrek Parrest 17