Kohtu selgitused Kohus võttis 30.03.2023 kohtumäärusega hagi menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja 20 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagimaterjale avanud kohtu infosüsteemis. Kostja ei ole kinnitanud dokumentide kättesaamist tema e-posti aadressil xxx ja xxx. Tähtsaadetisena dokumentide saatmine kostja aadressil ei ole õnnestunud. Menetluses ei ole kinnitust leidnud, et kostja elukoht ei asu Eestis. Rahvastikuregistri andmetel asub kostja elukoht aadressil Eesti, xxx. Kohus edastas dokumendid kostjale postkasti jätmisega 25.05.2023. Kohus selgitab, et kostjale on hagimaterjalid edastatud ka 04.05.2023 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuid kohus loeb dokumendid kätte toimetatuks siiski dokumentide jätmisega kostja elukoha postkasti (
Hagile vastamise tähtpäev saabus 14.06.2023. Kostja ei ole hagile vastanud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt
Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hagi aluseks on Telia Eesti AS ja kostja kliendilepingu xxxxxxx lisana Diil Mobiilsideteenuste liitumisleping Nr. xxxxxx, millest tulenevad kohustused on kostja jätnud kohaselt täitmata. Telia Eesti AS loovutas nõude 27.05.2022 hagejale. Vastavalt
lg 1 võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohtupraktika kohaselt peaks hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66-05, p 19). Sellest tulenevalt piirab kohus edasise viivituse osas väljamõistetava viivise summa 48,50 euroga, et käesoleva otsusega väljamõistetav viivis ei ületaks põhivõlga, 176,02 eurot.
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 240 eurot.
lgtest 1, 2 ning
lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 140 eurot.
järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses.
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis 2
lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Tulenevalt
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.