← Eesti

1-18-1523/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-16-6717 Kohtunik Larissa Prokopenko Sekretär Ingrid Koddo Prokurör Sergei Listov (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Virgo Raudsepp tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 14.06.2017 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Virgo Raudsepp, isikukood: 37304072764, xxx Paul Järve Kaitsja RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Virgo Raudsepp talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.05.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Virgo Raudsepp tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Virgo Raudsepp on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 07.09.2016 kohtuotsusega KarS § 255 lg 1 järgi ja karistati KarS §§ 64 lg 1, 65 lg 1 alusel liitkaristusega 10 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 13.12.2011 ja lõpp 13.06.
  2. Virgo Raudsepp andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 128). 1

(4)Kinnipidamisasutusest Virgo Raudsepp kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul on 17 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanedes asub elama xxx koos elukaaslase ning nende kolme ühise lapsega. Korteri seisukord on hea ning üürileping kehtib kuni 2027 aastani. Korteri omanik A. V. andis elektroonilise valve paigaldamise nõusoleku ning korter vastab elektroonilise järelevalve nõuetele. Isikul on põhiharidus, õppis axxx eriala, mis jäi pooleli, Täitise andmetel puuduvad isikul täitmata nõudeid ja vabanemisfondis on hoiustatud 1410 eurot. Tuginedes toime pandud kuritegudele aga ka uurimise käigus arestitud varale, võib oletada, et suurema osa oma sissetulekust teenis isik ebaseaduslikul teel. Vangistuse ajal toetavad rahaliselt erinevad sõbrad ning elukaaslane. Vangistuses tööle ei asu, sest tema töötab xxx-s juhiabina ning saab palka 235 eurot. Kuhu saab ka tööle vabanemisel, mida kinnitab M. K. (kes on kriminaalkorras karistatud isik). Uue kuriteo risk seisneb selles kui soovib jätkata kiirete tulude saamist. Tema lähivõrgustiku moodustavad vennad, õde, elukaaslane ja nende lapsed. Elukaaslane oli kaasosaline viimases kuriteos. Ka üks vend on kriminaalkorras karistatud. Tutvusringkond on lai ja valdavalt kriminaalne. Kuriteod valdavalt toime pandud grupis. Alkoholi tarvitas harva. 2002 karistatud joobes juhtimise eest. On tarvitanud kokaiini, tegu on juhutarvitajaga, sõltuvust pole. Korduvalt on karistatid nii kriminaal- kui ka väärteokorras narkootikumide omamise eest. Seni on eelistanud kasutada erinevate olukordade lahendamisel pasiivagressiivset käitumist, st ise otseselt kedagi ei ründa, küll aga on lõhkunud vangla vara, mille eest karistatud väärteokorras. Empaatiat väljendab vaid pereliikmete suhtes. Toime pandud kuriteod aga näitavad tegevuste etteplaneeritust ning on näha, et negatiivsed tagajärjed (korduvad karistused ja vangistused) ei ole muutnud tema käitumist. Vangistuses on läbinud xxx. Kriminaalkorras karistatud 7 korda, neist 3 kehtivat, viiendat korda vangistuses. Viimased kuriteod toime pandud katseajal. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 44%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 51%. Tegu on kõrgohtliku isikuga. Vangla ei toeta Virgo Raudsepa ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressile xxx. Tegu on 5-toalise üürikorteriga, kus elavad elukaaslane ja nende 3 alaealist last. Elukoht vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele. Omanik ja elukaaslane on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Kinnipeetav töötab käesoleval ajal xxx, kus jätkab töötamist vabanemisel juhiabina. Isik on olnud kriminaalhoolduse all 2 korda, ta pani viimasel katseajal toime uusi kuritegusid. Virgo Raudsepp taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Prokurör on nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsa arvamuse ning arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et Virgo Raudsepp tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele 2
(4)kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 17. Isikul on vabanemisel olemas elukoht ja töökoht ning lähedaste toetus. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus pole täidetud, kuna isikul on 17 kehtivat distsiplinaarkaritust. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama xxx Korteri omanik ja tema elukaaslane andsid nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Isiku lähivõrgustik koosneb tema vendadest, õest, elukaaslasest ja lastest. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on karistatud katseajal narkokuriteo toimepanemise ning kuritegelikku ühendusse kuulumise eest, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus arvestab kas asjaolu, et eelnev kriminaalhooldus pole andud tulemust, isik pani katseajal toime uue esimese ja teise astme kuriteo KarS § 184 ja § 255 järgi. Samuti asjaolu, et tal on 17 kehtivat distsiplinaarkaristust, näitab, et isik ei suuda alluda ka range distsipliiniga asutuses kehtestatud normidele. Seega tekib kohus kahtlus, et ta suudaks vabaduses alluda kriminaalhoolduse nõuetele ning mis kõige tähtsam, mitte toime panna uut kuritegu. Isikul, kes kuulus kuritegelikku ühendusse ja oli seotud narkootikumide kätlemisega, saades sellega hõlbust kuritegelikku tulu, on kohtu arvates väga raske tulla toime legaalse tuluga, kui see pole ka eriti suur. Käesoleval ajal töötab V. Raudsepp enda sõnul xxx, kus jätkab töötamist ka pärast vabanemist. Käesoleval ajal on tema töötasuks 235 eurot, mis on pool miinimutasust. Tema ülemus pole küll märkinud, milline saab olema töötasu pärast vabanemist, kuid vaevalt on see sellises määras, mis võimaldaks tal sellist elatustaset, mis oli enne vangistust. Seega võib tal tekkida suur kiusatus naasta kuritegeliku tuli teenimise juurde. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 13.06.2022, ärakandmiseks on veel 5 aastat vangistust, mis on väga pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda sotsiaalprogrammides, õppida ja käia tööl. 3
(4)Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Virgo Raudsepp temale Harju Maakohtu 07.09.2016 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. / Kohtunik Larissa Prokopenko 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.