U.A´it süüdistatakse selles, et tema, olles kohustatud 30.01.2009.a. Harju Maakohtu kohtuotsuse (nr 2-08-51323) alusel maksma elatusraha 270,66 eurot (4235 krooni kuus) Xxxxkasuks tütre Xxxx(ik xxxx) ülalpidamiseks kuni Xxxxtäisealiseks saamiseni, hoidis teadvalt kõrvale kohtu poolt pandud elatise maksmise kohustuse täitmisest alates 30.01.2009.a kuni käesoleva ajani ehk 28.09.2016.a, olles töövõimeline isik, tasudes elatist kogu selle perioodi jooksul ainult ühel korral, nimelt 02.04.2014 summas 223,58 eurot, jättes määratud elatise maksmata, mistõttu elatisraha võlgnevus seisuga 13.09.2016.a. moodustas kokku 24677,95 eurot. U.A ei ole korrektselt elatise maksmise kohustust täitnud, mistõttu alustati tema suhtes täitemenetluse. Nimetatud täitemenetlus ei ole oma eesmärki täitnud. Ametlikku töökohta U.A käesoleval ajal ei oma. U.A ei tee mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal elatise maksmise kohustust võimalikult suures ulatuses täita. Tema ei otsi piisava intensiivsusega tööd või muud legaalset sissetulekuallikat. Enne 01.01.2015 nägi
Alates 01.01.2015 sätestab
kriminaalvastutuse vanema teadva kõrvalehoidumise eest oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Teadva kõrvalehoidumisega oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud elatusraha maksmisest pani U.A toime
Samuti tema, isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime varguseid, mille eest ta on 07.10.2015 karistatud Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 9 järgi, uuesti: 30.08.2016 kella 09:10 ajal, Tallinnas, aadressil P.Pinna tn 21 asuvas ja OG Elektra AS-ile kuuluvas kaupluses Grossi Toidukaubad, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, 1 võttis OG Elektra AS-ile kuuluvat kaupa, kogumaksumusega 95,84 eurot, ja nimelt 8 pakki kohviube Paulig Arabika, 1kg, maksumusega 11,98 eurot pakk. Samuti tema, 01.09.2016 kella 14:03 ajal, viibides Tallinnas, aadressil Pae 78 asuvas ja Maxima Eesti AS-ile kuuluvas kaupluses Maxima, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis Maxima Eesti AS-ile kuuluvat kaupa, kogumaksumusega 137,88 eurot, ja nimelt: - 12 tk šokolaadi Kalev, maksumusega 3,35 eurot tk, kogumaksumusega 40,20 eurot; - 12tk šokolaadi Suur Tõll, maksumusega 4,79 tk, kogumaksumusega 57,48 eurot; - 12 tk šokolaadi Kalevipoeg, maksumusega 3,35 eurot tk, kogumaksumusega 137,88 eurot. Samuti tema, 03.09.2016 kella 15:00 ajal, viibides Tallinnas, aadressil Pae 76 asuvas ja Rimi Eesti Foods AS-ile kuuluvas kaupluses Pae Säästumarket, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis Rimi Eesti Foods AS-ile kuuluvat kaupa, kogumaksumusega 93,80 eurot, ja nimelt 20 pakki kohvi Paulig President Original, maksumusega 4,69 eurot pakk. Samuti tema, 09.09.2016 kella 21:57 ajal, Tallinnas, aadressil Vikerlase 23 asuvas ja Maxima Eesti OÜ-le kuuluvas kaupluses Maxima, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis Maxima Eesti OÜ-le kuuluvat kaupa, kogumaksumusega 100,25 eurot, ja nimelt: - 21 tk tumedat šokolaadi V.Pergale, maksumusega 3,09 eurot tk, kogumaksumusega 64,39 eurot; - 13 tk tumedat šokolaadi V.Pergale, maksumusega 2,72 eurot tk, kogumaksumusega 35,36 eurot. Samuti tema, 14.09.2016 kella 09:07 ajal, Tallinnas, aadressil P.Pinna tn 21 asuvas ja OG Elektra AS-ile kuuluvas kaupluses Grossi Toidukaubad, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis OG Elektra AS-ile kuuluvat kaupa, kogumaksumusega 198,58 eurot, ja nimelt: - 3 kommikarpi Kuldne, 421g, maksumusega 6,48 eurot karp, kogumaksumusega 19,44 eurot; - 3 kommikarpi Athena, 435g , maksumusega 6,48 eurot karp, kogumaksumusega 19,44 eurot; - 6 kommikarpi Linnupiim, 340g, maksumusega 8,68 eurot karp, kogumaksumusega 35,88 eurot; - 5 kommikarpi Kannel, 350g, maksumusega 8,68 eurot karp, kogumaksumusega 43,40 eurot; - 5 kommikarpi Kalev, 230g, maksumusega 4,18 eurot karp, kogumaksumusega 20,90 eurot; - 12 kommikarpi Geisha, kogumaksumusega 2,48 eurot karp, kogumaksumusega 29,76 eurot; - 12 kommikarpi Fazer Geisha dark, maksumusega 2,48 eurot karp, kogumaksumusega 29,76 eurot. Samuti tema, 14.09.2016 kella 16:51 ajal, Tallinnas, aadressil Vikerlase 23 asuvas ja Maxima Eesti OÜ-le kuuluvas kaupluses Maxima, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis Maxima Eesti OÜ-le kuuluvat kaupa, kogumaksumusega 55,08 eurot, ja nimelt 12 pakki jahvatatud kohvi Paulig President, maksumusega 4,59 eurot pakk. Samuti tema, 11.10.2016 kella 13:40 ajal, Tallinnas, aadressil Vikerlase 23 asuvas ja Maxima Eesti OÜ-le kuuluvas kaupluses Maxima, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis Maxima Eesti OÜ-le kuuluvat kaupa, kogumaksumusega 71,05 eurot, ja nimelt: - 11 tk piimašokolaadi Karl Fazer, maksumusega 2,45 eurot tk, kogumaksumusega 26,95 eurot; - 18 tk šokolaadi pähklitega Karl Fazer, maksumusega 2,45 eurot tk, kogumaksumusega 44,1 eurot. Samuti tema, 30.12.2016 kella 14:30 ajal, Tallinnas, aadressil Mahtra 1 asuvas ja Coop Kaubanduse AS-ile kuuluvas kaupluses Mustakivi Konsum, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis Coop Kaubanduse AS-ile kuuluvat kaupa, kogumaksumusega 104,70 eurot, ja nimelt 30 šokolaadi „Tume metsapähkel 300g“, maksumusega 3,49 eurot tk. Samuti tema, 09.02.2017 kella 20:18 ajal, Tallinnas, aadressil Läänemere tee 2C asuvas ja Rimi Eesti Foods AS-ile kuuluvas kaupluses Rimi, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis Rimi Eesti Foods AS-ile kuuluvat kaupa, kogumaksumusega 21,96 eurot, ja nimelt 4 pakki kohvi Jacobs Krönung, maksumusega 5,49 eurot tk, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Seega U.A, isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime varguseid, pani toime võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o
U.A tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Tsiviilhagile vastu ei vaidle, AS OG Elektra, Maxima Eesti OÜ, Rimi Eesti Food AS, Coop Kaubanduse AS tsiviilhagisid tunnistab. Kohus uuris järgmiseid tõendeid: Kannatanu Xxxxütlused (I kd, lk 3-6); Õiend kohtutäiturilt täiteasjas nr 034/2011/780 (I kd, lk 7, 12) Harju Maakohtu 30.01.2009 otsus nr 2-0851323 (I kd, lk 14-15); Xxxxtäitmisavaldus 25.04.2011 (I kd, lk 16-17); Täitmisteate kättetoimetamise akt 034/2011/780, (I kd, lk 18) Eesti Töötukassa 08.03.2017 nr 7-4/3339 vastus päringule (I kd, lk 28); Sotsiaalkindlustusameti 08.03.2017 nr 1.2-11/13538-2 vastus päringule (I kd, lk 32); U.A’i kontoväljavõte AS-is SEB Pank (I kd, lk 49-52); U.A’i kahtlustatava antud ütlused (I kd, 55-58). episood AS OG Elektra Grossi kauplus AS OG Elektra avaldus (I kd, lk 63) Asitõendiks oleva videosalvestise vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd, lk 64); Tunnistaja Xxxx20.03.2017 ütlused (I kd, lk 72-75); U.A’i kahtlustatava antud ütlused (I kd, lk 143-147). episood Maxima Eesti OÜ Maxima Eesti OÜ avaldus (1kd, lk 78);, Asitõendiks oleva videosalvestise vaatlusprotokoll koos fototabeliga (1kd lk 83); Tunnistaja Xxxx21.03.2017 ütlused (1kd, lk 106); U.A’i kahtlustatava antud ütlused (1kd lk 143-147); episood Rimi Eesti Foods AS Rimi Eesti Foods AS avaldus (I kd, lk 110); Asitõendiks oleva videosalvestise vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd, lk 111-116); Tunnistaja Xxxx22.03.2017 ütlused (I kd, lk 118); U.A’i kahtlustatava antud ütlused (I kd, lk 143-147). 09.09.2016 episood Maxima Eesti OÜ: Maxima Eesti OÜ avaldus (I kd, lk 86); Asitõendiks oleva videosalvestise vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd, lk 89-93); Tunnistaja Xxxx21.03.2017 ütlused (I kd, lk 106); Kaupade kontrollimise akt (I kd, lk 88); U.A’i kahtlustatava antud ütlused (I kd, lk 143-147). episood AS OG Elektra AS OG Elektra avaldus (I kd, lk 67); Asitõendiks oleva videosalvestise vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd, lk 68); Tunnistaja Xxxx20.03.2017 ütlused (I kd, lk 72-75); U.A’i kahtlustatava antud ütlused (I kd, lk 143-147). episood Maxima Eesti OÜ Maxima Eesti OÜ avaldus (I kd, lk 94); Asitõendiks oleva videosalvestise vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd, lk 96-99); Tunnistaja Xxxx21.03.2017 ütlused (I kd, lk 106); U.A’i kahtlustatava antud ütlused (I kd, lk 143-147). episood Maxima Eesti OÜ Maxima Eesti OÜ avaldus (I kd, lk 100); Kaupade kontrollimise akt (I kd, lk 102); Asitõendiks oleva videosalvestise vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd, lk 103-105); Tunnistaja Xxxx21.03.2017 ütlused (I kd, lk 106); U.A’i kahtlustatava antud ütlused (I kd, lk 150-153). 30.12.2016 episood Coop Kaubanduse AS Coop Kaubanduse AS avaldus (I kd, lk 123); Tunnistaja Xxxx22.03.2017 ütlused (I kd, lk 125); Asitõendiks oleva videosalvestise vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd, lk 135-138); U.A’i kahtlustatava antud ütlused (I kd, lk 150-153). 09.02.2017 episood Rimi Eesti Foods AS: Rimi Eesti Foods AS avaldus (I kd, lk 181); Asitõendiks oleva videosalvestise vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd, lk 209-214); Tunnistaja Xxxx10.02.2017 ütlused (I kd, lk 182-184); Isiku kahtlustavana kinnipidamise protokoll 09.02.2017 (I kd, lk 194-198); U.A’i kahtlustatava antud ütlused (I kd, lk 203-205). Asjaolusid kinnitavad tõendid: Karistusregistri väljatrükk (I kd, lk 225-230); Harju Maakohtu 04.04.2012, 30.09.13, 09.03.15 ja 07.10.2015 kohtuotsuse väljatrükk (I kd, lk 231-234, II kd lk 3-17). Kohus, kuulanud ära süüdistatava seletused ja uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevale seisukohale: 30.08.2016.a varguse episood (AS OG Elektra Grossi kauplus) U.A süü 30.08.2016.a varguse episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. U.A tunnistas süüd, selgitades, et 30.08.2016.a hommikusel ajal läks Pinna tänaval asuvasse Grossi kauplusesse. Müügisaalis turvatöötajat ei olnud ja võttis mitu pakki kohviube, täpset kogust ei mäleta. Kohvioad pani kaasas olnud kilekotti ning möödus kassadest kauba eest tasumata. Kauba müüs samal päeval maha. Süüdistatava ütlusi kinnitavad ka tunnistaja Xxxxütlused, mille kohaselt on kaupluse Grossi toidukaubad juhataja ning AS OG Elektra volitatud esindaja. 30.08.2016.a kella 09 paiku hommikul aadressil P. Pinna 21, Tallinn asuvast kauplusest Grossi Toidukaubad varastas meesterahvas 8 pakki kohviube Paulig Arabika maksumusega 11.98 eurot pakk. Kuriteo toimepanemise asjaolusid kinnitab ka AS OG Elektra avaldus, mille kohaselt 30.08.2016.a kella 9.10 paiku varastas meesterahvas AS OG Elektra kaupluse Grossi Toidukaubad (P. Pinna 21, Tallinn) müügisaalist 8 pakki kohviube Paulig Arabika kogumaksumusega 95.84 eurot. Kaup kauplusele tagastamata. Samuti nähtub asitõendi (videosalvestus) vaatlusprotokollist ning selle juures olevast fototabelist U.A tegevus 30.08.2016.a AS OG Elektra Grossi kaupluses, kuidas U.A kaupluse müügisaalist riiulite vahel paneb kauba kilekotti ja väljub kauplusest. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava ja tunnistaja kokkulangevate ütlustega, AS OG Elektra avaldusega ning asitõendi vaatlusprotokolliga (sh fototabeliga) tõendamist leidnud U.A poolt 30.08.2016.a võõraste vallasasjade (kohviubade pakid) äravõtmine. U.A objektiivsest käitumisest ja tema ütlustest – läks poodi, võttis kohvipakid, pani kilekotti, lahkus kauplusest – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, mistõttu on kuritegu toime pandud kavatsetult. 01.09.2016 varguse episood (Maxima Eesti OÜ) U.A süü 01.09.2016.a varguse episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. U.A tunnistas süüd, selgitades, et läks 01.09.2016 pealelõunat Pae tänaval asuvasse Maxima kauplusesse. Sisenes müügisaali, võttis palju šokolaadi, mille pani kaasas olnud kilekotti ning väljus kauplusest tahtlikult kauba eest tasumata. Šokolaadid müüs samal päeval maha. Süüdistatava ütlusi kinnitavad ka tunnistaja Xxxxütlused, mille kohaselt on Maxima Eesti OÜ turvajuht. Videosalvestuse analüüsi teel tuvastas, et 01.09.2016 kell 14.03 meesterahvas, viibides Pae tn 78, Tallinnas asuvas Maxima Eesti OÜ-le kuuluvas Maxima kaupluses väljus sissepääsu ukse kaudu, jättes tahtlikult tasumata 12 tk šokolaadi „Kalev“ eest maksumusega 3.35 eurot tükk, 12 tk šokolaadi „Suur Tõll“ eest maksumusega 4.79 eurot tükk, 12 tk šokolaadi „Kalevipoeg“ eest maksumusega 3.35 eurot tükk. Teo aset leidmist kinnitab ka Maxima Eesti OÜ avaldus, mille kohaselt palutakse alustada menetlust meesterahva suhtes, kes võttis 01.09.2016.a kaupluse šokolaadi riiulilt 12 tk šokolaadi „Kalev“ maksumusega 3.35 eurot tükk, 12 tk šokolaadi „Suur Tõll“ maksumusega 4.79 eurot tükk, 12 tk šokolaadi „Kalevipoeg“ maksumusega 3.35 eurot tükk, pani need kilekotti ning seejärel lahkub kauplusest müügisaali sissepääsu kaudu antud toodete eest tasumata. Kokku vargusega tekitatud kahju summas 137.88 eurot. Samuti nähtub asitõendi (videosalvestus) vaatlusprotokollist ning selle juures olevast fototabelist U.A tegevus 01.09.2016.a Maxima Eesti OÜ-le kuuluvas Maxima kaupluses aadressil Pae 78, Tallinn, kuidas U.A kaupluse müügisaalist riiulite vahel paneb kauba kilekotti ja väljub kauplusest. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava ja tunnistaja kokkulangevate ütlustega, Maxima Eesti OÜ avaldusega ning asitõendi vaatlusprotokolliga (sh fototabeliga) tõendamist leidnud U.A poolt 01.09.2016.a võõraste vallasasjade (šokolaadid) äravõtmine. U.A objektiivsest käitumisest ja tema ütlustest – läks poodi, võttis erinevaid šokolaade, pani kilekotti, lahkus kauplusest – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, mistõttu on kuritegu toime pandud kavatsetult. 03.09.2016 varguse episood (Rimi Eesti Food AS) U.A süü 03.09.2016.a varguse episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. U.A tunnistas süüd, selgitades, et 03.09.2016.a peale lõunat läks Pae tänaval asuvasse Säästumarket kauplusesse. Kuna turvatöötajat lähedal ei olnud, siis läks riiuli juurde, võttis kahtlustuses märgitud koguses kohvipakke ning pani need ostukorvi. Teiste riiulite vahel pani need kohvipakid kaasas olnud suurde rohelist värvi kilekotti ning möödus kassadest kauba eest tasumata. Kohvipakid müüs samal päeval maha. Süüdistatava ütlusi ning teo aset leidmist kinnitavad ka tunnistaja Xxxxütlused, mille kohaselt on Pae Säästumarketi juhataja ja Rimi Eesti Food AS volitatud esindaja. Videosalvestuse analüüsi teel tuvastas, kuidas meesterahvas viibides 03.09.2016 kella 15 paiku Pae tn 76 Tallinn asuvas Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas Säästumarket kaupluses, möödus kaasast jättes tahtlikult tasumata 20 paki kohvi Paulig President Originaal eest. Kohvipaki maksumus 4.69 eurot tk, seega poele tekitatud kahju kokku summas 93.80 eurot. Samuti nähtub Rimi Eesti Food AS-i avaldusest, et 03.09.2016.a kell 15.00 möödus meesterahvas Säästumarketi aadressil Pae 76, Tallinn kassadest, jättes tasumata kauplusele kuuluva kauba, s.o 20. kohvipaki President Originaal kogumaksumusega 93.80 eurot eest. Teo aset leidmist ja selle toimepanemist U.A poolt kinnitab ka asitõendi (videosalvestuse) vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest nähtub U.A tegevus 03.09.2016.a Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas kaupluses Säästumarket, kuidas U.A paneb kohvipakid korvi ja hiljem kõnnib suure rohelise kotiga. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava ja tunnistaja kokkulangevate ütlustega, Rimi Eesti Food AS avaldusega ning asitõendi vaatlusprotokolliga (sh fototabeliga) tõendamist leidnud U.A poolt 03.09.2016.a võõraste vallasasjade (kohvipakid) äravõtmine. U.A objektiivsest käitumisest ja tema ütlustest – läks poodi, võttis kohvipakid, pani need kaasas olnud kilekotti, lahkus kauplusest – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, mistõttu on kuritegu toime pandud kavatsetult. 09.09.2016 varguse episood (Maxima Eesti OÜ) U.A süü 09.09.2016.a varguse episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. U.A tunnistas süüd, selgitades, et 09.09.2016 kella 21.50 ajal läks Vikerlase tänaval asuvasse Maxima kauplusesse. Võttis müügisaalist riiulist mitu šokolaadi, pani arvatavasti otse kilekotti ning lahkuse kauplusest. Šokolaadid müüs maha. Süüdistatava ütlusi kinnitavad ka tunnistaja Maxima Eesti OÜ turvajuhi Xxxxütlused, mille kohaselt tuvastas videosalvestuse analüüsi teel, kuidas meesterahvas 09.09.2016.a kella 21:57 ajal viibides Vikerlase tn 23, Tallinn asuvas Maxima kaupluses möödus sissepääsuväravast, jättes tahtlikult tasumata 21 tk tumeda šokolaadi V. Pergale eest (3.09 eurot/tk) ja 13 tk tumeda šokolaadi V.Pergale eest (2.72 eurot/tk). Varaline kahju kokku moodustab 100.25 eurot. Teo aset leidmise asjaolusid kinnitab ka Maxima Eesti OÜ avaldus, mille kohaselt palutakse alustada menetlust meesterahva suhtes, kes võttis 09.09.2016.a kella 21.57 ajal kaupluse müügisaalist 21 tk tumedat šokolaadi V.Pergale, maksumusega 3,09 eurot tk, kogumaksumusega 64,39 eurot ja 13 tk tumedat šokolaadi V.Pergale, maksumusega 2,72 eurot tk, kogumaksumusega 35,36 eurot. Ka kaupade kontrollimise aktist nähtuvad Maxima kauplusest varastatud šokolaadide nimetused ning nende maksumus. Samuti nähtub asitõendi (videosalvestus) vaatlusprotokollist ning selle juures olevast fototabelist U.A tegevus 09.09.2016.a Maxima Eesti OÜ-le kuuluvas Maxima kaupluses aadressil Vikerlase 23, Tallinn, kuidas U.A kaupluse müügisaalist riiulite vahel paneb kauba kilekotti ja väljub kauplusest. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava ja tunnistaja kokkulangevate ütlustega, Maxima Eesti OÜ avaldusega, kaupade kontrollimise aktiga ning asitõendi vaatlusprotokolliga (sh fototabeliga) tõendamist leidnud U.A poolt 09.09.2016.a võõraste vallasasjade (šokolaadid) äravõtmine. U.A objektiivsest käitumisest ja tema ütlustest – läks poodi, võttis šokolaadid, pani kilekotti, lahkus kauplusest – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, mistõttu on kuritegu toime pandud kavatsetult. 14.09.2016 kell 09:07 varguse episood (AS OG Elektra) U.A süü 14.09.2016.a kell 09:07 varguse episoodis kaupluses Grossi Toidukaubad on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. U.A tunnistas süüd, selgitades, et 14.09.2016.a kella 09 paiku hommikul läks Grossi kauplusesse Pinna tänaval. Võttis sealt palju kommikarpe, pani need kilekottidesse ning möödus kassast kommikarpide eest tasumata. Hiljem müüs kommikarbid maha. Süüdistatava ütlusi kinnitavad ka tunnistaja kaupluse Grossi toidukaubad juhataja ning AS OG Elektra volitatud esindaja Xxxxütlused, mille kohaselt 14.09.2016.a kella 09.07 P.Pinna 21, Tallinn asuvast Grossi Toidukaupade kauplusest võttis meesterahvas 3 kommikarpi Kuldne (6,48 eurot karp), 3 kommikarpi Athena (maksumusega 6,48 eurot karp), 6 kommikarpi Linnupiim (maksumusega 8,68 eurot karp), 5 kommikarpi Kannel (maksumusega 8,68 eurot karp), 5 kommikarpi Kalev (maksumusega 4,18 eurot karp); 12 kommikarpi Geisha, (2,48 eurot karp), 12 kommikarpi Fazer Geisha dark (maksumusega 2,48 eurot karp). Kuriteo toimepanemise asjaolusid kinnitab ka AS OG Elektra avaldus, mille kohaselt 14.09.2016.a kella 9.07 paiku varastas tundmatu meesterahvas AS OG Elektra kaupluse Grossi Toidukaubad (P. Pinna 21, Tallinn) müügisaalist 3 kommikarpi Kuldne, 3 kommikarpi Athena, 6 kommikarpi Linnupiim, 5 kommikarpi Kannel, 5 kommikarpi Kalev, 12 kommikarpi Geisha, 12 kommikarpi Fazer Geisha dark. Kommikarpide kogumaksumus 198.58 eurot. Kaup kauplusele tagastamata. Samuti nähtub asitõendi (videosalvestus) vaatlusprotokollist ning selle juures olevast fototabelist U.A tegevus 14.09.2016.a AS OG Elektra Grossi kaupluses, kuidas U.A kaupluse müügisaalist riiulite vahel paneb kauba kilekottidesse ja väljub kauplusest. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava ja tunnistaja kokkulangevate ütlustega, AS OG Elektra avaldusega ning asitõendi vaatlusprotokolliga (sh fototabeliga) tõendamist leidnud U.A poolt 14.09.2016.a võõraste vallasasjade (kommikarbid) äravõtmine. U.A objektiivsest käitumisest ja tema ütlustest – läks poodi, võttis kommikarbid, pani kaasa olnud kilekottidesse, lahkus kauplusest – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, mistõttu on kuritegu toime pandud kavatsetult. 14.09.2016 kell 16.51 varguse episood (Maxima Eesti OÜ) U.A süü 14.09.2016.a kell 16.51 varguse episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. U.A tunnistas süüd, selgitades, et läks 14.09.2016 kella 16.30 paiku Vikerlase tänaval asuvasse Maxima kauplusesse, kust võttis riiulilt 12 pakki kohvi Paulig ning pani need kaasas olnud kilekotti. Seejärel möödus sissepääsuväravast kohvi eest tasumata. Süüdistatava ütlusi kinnitavad ka tunnistaja Maxima Eesti OÜ turvajuhi Xxxxütlused, mille kohaselt tuvastas, kuidas meesterahvas, viibides 14.09.2016 kella 16.51 ajal aadressil Vikerlase tn 23, Tallinn asuvas Maxima kaupluses möödus sissepääsuväravast, jättes tahtlikult tasumata 12 paki jahvatatud kohvi Paulig President eest. Süüdistatava ja tunnistaja kokkulangevaid ütlusi ning teo aset leidmist kinnitab ka Maxima Eesti OÜ avaldus, mille kohaselt palutakse alustada menetlust meesterahva suhtes, kes võttis 14.09.2016.a kella 16.51 ajal kaupluse müügisaalist 12 pakki jahvatatud kohvi Paulig President maksumusega 4.59 eurot pakk, paneb need kotti ning lahkub läbi sissepääsuvärava toodete eest tasumata. Vargusega tekitatud kogukahju summas 55.08 eurot. Teo aset leidmist ja selle toimepanemist U.A poolt kinnitab ka asitõendi (videosalvestuse) vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest nähtub U.A tegevus 14.09.2016.a Maxima Eesti OÜ-le kuuluvas Maxima kaupluses aadressil Vikerlase 23, Tallinn, kuidas U.A kaupluse müügisaalist riiulite vahel paneb kauba kilekotti ja väljub kauplusest. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava ja tunnistaja kokkulangevate ütlustega, Maxima Eesti OÜ avaldusega ning asitõendi vaatlusprotokolliga (sh fototabeliga) tõendamist leidnud U.A poolt 14.09.2016.a kell 16.51 ajal võõraste vallasasjade (kohvipakid) äravõtmine. U.A objektiivsest käitumisest ja tema ütlustest – läks poodi, võttis kohvipakid, pani kilekotti, lahkus kauplusest – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, mistõttu on kuritegu toime pandud kavatsetult. 11.10.2016 varguse episood (Maxima Eesti OÜ) U.A süü 11.10.2016.a varguse episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. U.A tunnistas süüd, selgitades, et läks lõuna ajal Vikerlase tänaval asuvasse Maxima kauplusesse. Müügisaalist võttis palju šokolaade, pani need kaasas olnud kilekotti ning lahkus kauplusest kauba eest tasumata. Kauba müüs hiljem maha. Süüdistatava ütlusi kinnitavad ka tunnistaja Xxxxütlused, mille kohaselt tuvastas videosalvestuse analüüsi teel, kuidas meesterahvas 11.10.2016.a kella 13.40 paiku Vikerlase 23, Tallinn asuvas Maxima kaupluses möödus kassast, jättes tahtlikult tasumata 11 tk piimašokolaadi Karl Fazer ja 18 tk šokolaadi pähklitega Karl Fazer eest. Teo aset leidmist kinnitab ka Maxima Eesti OÜ avaldus, mille kohaselt palutakse alustada menetlust meesterahva suhtes, kes võttis 11.10.2016 kella 13.40 ajal müügisaalist riiulist 11 tk piimašokolaadi Karl Fazer, maksumusega 2,45 eurot tk, kogumaksumusega 26,95 eurot ja 18 tk šokolaadi pähklitega Karl Fazer, maksumusega 2,45 eurot tk, kogumaksumusega 44,1 eurot. Isik asetas šokolaadid kilekotti ning lahkus kauplusest. Kokku on vargusega kauplusele tekitatud kahju summas 71.05 eurot. Teo aset leidmist ja selle toimepanemist U.A poolt kinnitab ka asitõendi (videosalvestuse) vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest nähtub kuidas 11.10.2016 U.A kaupluse müügisaalist riiulite vahel paneb kauba kilekotti ja väljub kauplusest. Ka kaupade kontrollimise aktist nähtuvad Maxima kauplusest varastatud šokolaadide nimetused ning nende maksumus. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava ja tunnistaja kokkulangevate ütlustega, Maxima Eesti OÜ avaldusega, kaupade kontrollimise aktiga ning asitõendi vaatlusprotokolliga (sh fototabeliga) tõendamist leidnud U.A poolt 11.10.2016.a võõraste vallasasjade (šokolaadid) äravõtmine. U.A objektiivsest käitumisest ja tema ütlustest – läks poodi, võttis šokolaadid, pani kilekotti, lahkus kauplusest – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, mistõttu on kuritegu toime pandud kavatsetult. 30.12.2016 varguse episood (Coop Kaubanduse AS) U.A süü 30.12.2016.a varguse episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. U.A tunnistas süüd, selgitades, et läks 30.12.2016 peale lõunat Mustakivi Konsum kauplusesse Mahtra tänaval. Kauplusest võttis riiulilt palju šokolaadi, pani ostukorvi. Hiljem riiulite vahel pani šokolaadid kaasas olnud kilekotti ning väljus kauplusest. Šokolaadid müüs maha. Süüdistatava ütlusi kinnitavad ka tunnistaja Coop Kaubanduse AS turvajuhi Xxxxütlused, mille kohaselt videosalvestuse analüüsi teel tuvastas, kuidas meesterahvas 30.12.2016 kella 14.30 paiku Mahtra 1, Tallinn asuvas ja Coop Kaubanduse AS-le kuuluvas kaupluses Mustakivi Konsum möödus kassast, jättes tahtlikul tasumata 30 tahvli tumeda šokolaadi metsapähkel eest. Teo aset leidmist kinnitab ka Coop Kaubanduse AS avaldus, mille kohaselt 30.12.2016 kella 14.30 ajal pandi toime vargus Mustakivi Konsumis aadressiga Mahtra 1, Tallinn. Meesterahvas võttis kaupluse riiulist 30 tahvlit šokolaadi „Tume šokolaad metspähkel 300g“ hinnaga 3.49 eurot/tk, pani need endale kotti ning lahkus kauplusest. Kauplusele vargusega tekitatud kokku kahju summas 104.70 eurot. Teo aset leidmist ja selle toimepanemist U.A poolt kinnitab ka asitõendi (videosalvestuse) vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest nähtub U.A tegevus 30.12.2016.a Coop Kaubanduse AS-le kuuluvas Mustakivi Konsum kaupluses, kuidas U.A kaupluse müügisaalist riiulite vahel paneb kauba kilekotti ja väljub kauplusest. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava ja tunnistaja kokkulangevate ütlustega, Coop Kaubanduse AS avaldusega, ning asitõendi vaatlusprotokolliga (sh fototabeliga) tõendamist leidnud U.A poolt 30.12.2016.a võõraste vallasasjade (šokolaadid) äravõtmine. U.A objektiivsest käitumisest ja tema ütlustest – läks poodi, võttis šokolaadid, pani kilekotti, lahkus kauplusest – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, mistõttu on kuritegu toime pandud kavatsetult. 09.02.2017 varguse katse episood (Rimi Eesti Food AS) U.A süü 09.02.2017.a varguse katse episoodis Rimi kaupluses on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. U.A tunnistas süüd ning selgitas, et 09.02.2017 õhtul läks Läänemere teel asuvasse Rimi kauplusesse. Märkas, et turvameest ei ole. Sisenes müügisaali, võttis neli pakki kohvi, peitis põue jope alla. Möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid ta peeti kaupluse töötaja poolt kinni. Andis vabatahtlikult kohvipakid välja. Süüdistatava ütlusi kinnitavad ka tunnistaja Xxxxütlused, mille kohaselt oli 09.02.2017 tööl Rimi kaupluses aadressil Läänemere tee 2c ning teostas kell 20.25 inkassatsiooni. Kuulis väljakutset kaupluse müügisaali. Kassade taga pidas kauplusetöötaja kinni meesterahva, kelle põues oli kauplusele kuuluvad 4 pakki kohvi maksumusega kokku 21.96 eurot. Teo aset leidmist kinnitab ka Rimi Eesti Food AS avaldus, mille kohaselt 09.02.2017 kell 20.25 peeti Rimi Eesti Food AS-i kuuluvas kaupluses asukohaga Läänemere tee 2c, Tallinn kinni meesterahvas U.A, kes möödus kaupluse kassadest jättes tasumata 4 paki Jacobs Krönung kohvi eest. Kaup kauplusele rikkumata kujul tagastatud. Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kinnitab samuti, et U.A peeti sündmuskohal, s.o aadressil Läänemere tee 2c, Tallinn 09.02.2017.a kell 21.23 kahtlustatavana kinni. Teo aset leidmist ja selle toimepanemist U.A poolt kinnitab ka asitõendi (videosalvestuse) vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest nähtub U.A tegevus 09.02.2017.a kaupluses Rimi aadressil Läänemere tee 2c, Tallinn, kuidas U.A kaupluse müügisaalist riiulite vahel paneb kauba endale jope põue ja möödub kassadest. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava ja tunnistaja kokkulangevate ütlustega, Rimi Eesti Food AS avaldusega, isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga ning asitõendi vaatlusprotokolliga (sh fototabeliga) tõendamist leidnud U.A poolt 09.02.2017.a võõraste vallasasjade (kohvipakid) äravõtmise katse. U.A objektiivsest käitumisest ja tema ütlustest – läks poodi, võttis kohvipakid, peitis endale põue ning möödus kassadest kauba eest tasumata – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumata põhjusel, sest ta peeti kaupluse töötaja poolt kinni, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. Karistusregistri teatisest (I kd, lk 225-230) ja kohtuotsusest (I kd, lk 231-234, II kd lk 3-17) nähtub, et U.A on eelnevalt kriminaalkorras karistatud korduvalt ning seda just varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimati karistati U.A Harju Maakohtu 07.10.2015.a kohtuotsusega
Samuti on U.A korduvalt väärteokorras karistatud, sh korduvalt varavastaste süütegude eest väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu, s.o
Käesoleva kriminaalasja esemeks on samuti üks varguse katse ja kaheksa varguse episoodi, mis on toime pandud seitsme kuu jooksul, seega on süüdistatava puhul tegemist isikuga, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. U.A tegevus ühes varguse katse ja kaheksas varguse episoodis tuleb kvalifitseerida
lg 2 p 9 järgi, kui süstemaatiliselt võõraste vallasasjade äravõtmine nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. lapse ülalpidamise kohustuse rikkumine (
PKS § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Kooskõlas PKS § 97 lg 1 on seega alaealise lapse vanematel lapse ülalpidamise kohustus. Oma alaealise lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased vajadused ega sõltu asjaolust, kas lapse vanemad on abielus või lahutatud. Vastavalt PKS § 100 lg 2 ja lg 4 täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises ja elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. U.A-le esitatud süüdistuse kohaselt hoidub U.A alates 30.01.2009.a, millal teda Harju Maakohtu kohtuotse nr 2-08-51323 järgi kohustati tasuma elatusraha 270.66 eurot (4235 krooni) kuus Xxxxkasuks tütre Xxxxülalpidamiseks kuni Xxxxtäisealiseks saamiseni, kuni 28.09.2016.a teadvalt kõrvale kohtu poolt pandud elatise maksmise kohustuse täitmisest. Kuni 01.01.2015 oli U.A poolt toimepandud tegu kvalifitseeritav
järgi vanema kuritahtliku kõrvalehoidumisena oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Alates 01.01.2015 on U.A poolt toimepandu kvalifitseeritav vanema teadva kõrvalehoidumisena oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Seega on
Seega on lapse ülalpidamise kohustuse rikkumine jätkuvalt karistatav -
Lapsele elatusraha ehk perekonnaseaduse (edaspidi PKS) §-s 100 nimetatud elatise maksmata jätmine ei ole karistatav mitte kõikidel juhtudel, vaid tuvastatud peab olema see, et isik hoidis elatise maksmisest teadlikult kõrvale. Ära tuleb näidata, et ei esinenud mõjuvaid põhjuseid, miks isikul ei olnud võimalik elatist maksta. Käesoleval juhul on U.A-le süüks arvatava
järgi kvalifitseeritava kuriteoepisoodi puhul tegemist on jätkuva kuriteoga s.t tegemist on ühtsest tahtest kantud ja sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süüteoga (3-1-1-4-04 p 13.1). Kui jätkuva süüteo osateod jäävad seaduse eri redaktsioonide kehtivusaega, tuleb isiku käitumine tervikuna subsumeerida küll viimase osateo ajal kehtinud seaduse järgi, kuid tuleb näidata ka normid, mille järgi olid karistatavad need osateod, mis pandi toime enne tervikteo subsumeerimise aluseks oleva redaktsiooni jõustumist. Seega peab kohus kõigepealt kontrollima, kas toimepandud tegu on kvalifitseeritav nii kuni 01.01.2015 kehtinud
Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-59-16 p 24 selgitanud ühtlasi, et „
Riigikohus (lahend 3-1-1-59-16 p 25) on selgitanud, et elatusraha maksmisest kõrvalehoidumisena
tähenduses on vaadeldav see, kui kohustatud isik rikub lapse ülalpidamise kohustust olukorras, kus tal on – või võiks temalt mõistlikult eeldatava käitumise korral olla – võimalik ülalpidamiskohustus täita või vähemalt teha seda suuremas ulatuses. Elatusraha maksmisest kõrvale hoidumisega
mõttes on tegemist eeskätt järgmistel juhtudel: 1) kohustatud isik ei maksa lapsele tähtaegselt elatist vaatamata sellele, et tal on selleks piisavalt vara ja ei ole mõjuvaid põhjuseid, mis takistaksid soorituse tegemist. Seejuures tuleb varana, mille arvelt isik peab täitma lapsele elatise maksmise kohustust, käsitada isiku kogu vara, arvestades PKS §-st 102 ja täitemenetluse seadustiku §-st 132 tulenevaid erandeid. 2) kohustatud isik maksab kohtuotsusega välja mõistetud elatist väiksemas ulatuses kui tema varaline seisund seda võimaldaks või 3) kohustatud isik, kellel ei ole elatise nõutavas summas maksmiseks piisavalt vara, jätab elatise täielikult või osaliselt maksmata olukorras, kus ta ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal ülalpidamiskohustust võimalikult suures ulatuses täita, või kus ta on end ise asetanud maksejõuetuse seisundisse. Käesoleval juhul ei ole vaidlust asjaolus, et U.A on alaealise tütre Xxxxisa ning samuti ei ole vaidlust asjaolus, et U.A on isikuks, kes peab täitma lapse ülalpidamiskohustust. U.A-lt on Harju Maakohtu 30.01.2009.a kohtuotsusega nr 2-08-51323 Xxxx U.A kasuks välja mõistetud igakuine elatusraha 4235 krooni (s.o 270.66 eurot) tütre Juliana U.A (ik 60710120247) ülalpidamiseks alates 30.01.2009.a kuni tütre täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutumiseni. Tegemist on seadusjõus kohtuotsusega ning süüdistatav oli elatise maksmise kohustusest teadlik. U.A tunnistas süüd ning selgitas, et abielust Xxxx U.A-ga sündis neil 12.10.2007.a tütar Xxxx. Veel enne abielu tarvitas aeg-ajalt narkootikume, kuid kui abiellus ning hakkas hästi teenima, siis hakkas tarvitama juba pidevalt. Aastast 2008 istub iga aasta vanglas varguste eest, viimati vabanes 31.08.2015.a. Oli arvel ka Töötukassas, kuid siis leidis tööd Paljassaare kalatööstuses liinitöölisena. Töötas seal 4 kuud ja siis lahkus töölt, sest hakkas jooma. Seal töötades teenis palka ca 450 eurot. Palga kulutas hagide maksmiseks, toetas ka veidi ema ning ülejäänu kulutas ise. Vanglast vabanedes suhtles tihedalt tütrega, käis koos jalutamas. Xxxx ei lubanud mingil hetkel tütrega suhelda, tegid seda salaja. Siiralt kahetseb oma tegu ning on väga häbi, et ei maksnud lapsele. Kannatanu Xxxxütluste kohaselt on U.A (isikukood XXX) tema lapse Xxxx isa. Laps sündis 12.oktoober 2017.a. Olid abielus 2006-2009, kuid läksid lahku. Harju Maakohtu 30.01.2009 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-51323 alusel mõisteti U.A-lt välja elatusraha nende lapse kasuks. U.A ei hakanud elatusraha maksma. Pöördus kohtutäituri poole ning täiteasi on kohtutäitur Kristiina Feinmani menetluses. Täiteasjas 034/2011/780 kohtutäituri vahendusel on nõude katteks toimunud laekumine 02.04.2014 summas 223.58, ainult ühel kuul. Rohkem ei ole midagi maksnud, ta lihtsalt ei tööta, et midagi oleks temalt võtta, elab koos emaga ja kõik. Võlgnevus on seisuga 13.09.2016 summas 24677.95 eurot. U.A ei ole mitte kordagi last toetanud, ei ole talle kunagi midagi ostnud, ei sööki, ei riideid. Dmitri vist töötas märtsist juulini 2016 kuskil Paljassaarel, see oli ka kõik. Siis ta telefoni teel rääkis lapsega, suhtles temaga. Isegi siis, kui nad koos elasid, Dmitri töötas mitteametlikult, teda ei toetanud, võib-olla toetas ema. Xxxx24.04.2011.a täitmisavaldusest nähtub samuti, et U.A kui võlgniku suhtes on algatatud täitmismenetlus elatusraha nõudes. Täitmisteate kätte toimetamise akti 034/2011/780 kohaselt sai U.A täitmisteate kätte 20.05.2011 Tallinna Vanglas. Ka ei ole vaidlust asjaolus, et U.A elatisaraha võlgnevus on summas 24 677.95 eurot, nagu märgitud esitatud süüdistuses. Nimelt nähtub Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmani õiendist täiteasjas nr 034/2011/780, et Xxxxtäitmisavalduse ja Harju Maakohtu 30.01.2009 otsuse nr 2-0851323 alusel on algatatud võlgniku U.A suhtes täitemenetlus kohtutäitur Kristiina Feinmani poolt. Nõude katteks on toimunud ühekordne laekumine 02.04.2014 summas 223.58 eurot. Koguvõlgnevuse summa 13.09.2016.a seisuga on 24 677.95 eurot. Kuldar Salmetsa (kohtutäitur Kristiina Feinmani asendaja) 10.03.2017.a vastusest nõudekirjale nähtub mh, et nõude katteks on ainsaks rahaliseks laekumiseks jätkuvalt 02.04.2014.a summa 223.58 eurot ning sissenõudja esitatud andmetel on täiteasjas elatise võlgnevus 29.11.2016.a seisuga 24 677.95 eurot. Ühtlasi nähtub esitatud vastusest, et võlgnikule kuuluvad arveldusarved krediidiasutustes on arestitud, laekumised puuduvad ning kohtutäitur on perioodiliselt teostanud võlgniku vara suhtes kontrolli. Võlgnikul registervara puudub. 27.04.2015 on koostatud nõude arestimisakt kinnipeetava sissetulekus. 13.12.2016.a on koostatud pensioni arestimise akt, kuid võlgniku pensionist kinnipidamist teostada ei saa, arvestades pensionikindlustuse seaduse § 47 lõikes 3 märgitud piiranguid. Võlgnik viibib käesoleval hetkel kinnipidamisasutuses. Nagu eelnevalt märgitud, tähendab elatise maksmisest kõrvalehoidumine elatise maksmata jätmist, kusjuures puuduvad mõjuvad põhjused, mis maksmist takistaksid. Eesti Töötukassa 08.03.2017 nr 7-4/3339 vastusest päringule nähtub, et U.A on olnud töötuna arvel perioodidel: 05.10-04.11.2012; 11.02-25.09.2014 (mh edastati sel perioodil U.A-le 9 tööpakkumist ning oli suunatud Tööotsingu töötuppa, milles osales 27.03.2014.a); 02.09-24.11.2015 (mh edastatud 2 tööpakkumist, suunatud Tallinna ja Harju töömessile, millest võttis 17.09.2015.a ka osa), töötoetust maksti ajavahemikul 7.03– 27.08.2014 kokku summas 687,80 eurot. Sotsiaalkindlustusameti 08.03.2017.a nr 1.2/11/13538-2 vastusest päringule nähtub, et alates 31.08.2015 U.A-le on määratud rahvapension töövõimetuse alusel. Väljamakseid teostatakse Xxxxarveldusarvele XXXX Swedbankis. Xxxxarvelduskontole Swedbankis on 2015a. laekunud 319,31eurot (september 2015 81.74 eurot, okt-november 2015 79.19 eurot), 2016 a. 990,87 eurot (sh jaanuaris, veebruaris 79.19 eurot, aprillis 162.89 eurot, mai – detsember 83.70 eurot), ning 2017a. 167,40 eurot (jaanuarikuus ja veebruarikuus 83.70 eurot). Kohus viitab vahemärkusena siinkohal pensionikindlustuse seaduse § 47 lõikele 3, mille kohaselt täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele kuuluvate lahendite alusel võib tasaarvestada kuni 50 protsenti riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50 protsenti rahvapensioni määrast. Arvestades U.A-le töövõimetuse alusel makstava rahvapensioni suurust (2017 jaanuar-veebruar oli 83.70 eurot kuus), ei ole võimalik seega pensionist kinnipidamist teostada. Nähtuvalt U.A SEB Pank pangakontoväljavõttest, on U.A ainsaks ametlikuks sissetulekuks olnud ajavahemikul 07.03 – 27.08.2014.a makstud töötoetus Eesti töötukassast kokku summas 687.80 eurot. Nähtuvat Haigekassa andmete väljatrükist on U.A töövõimetuspensionär alates 07.09.2015 kuni 28.05.2017.a. Olgugi, et U.A näol on tegemist töövõimetuspensionäriga, selgitas U.A kohtuistungil, et invaliidsus võimaldab tööd teha, takistatud on füüsiline töö. Vähem tähtsust ei oma asjaolu, et U.A tunnistas ise, et on 2016.a ka tööl käinud, töötas liinioperaatorina. Tööst jäi isik ilma seetõttu, et tegi tööluusi, hakkas jooma. Kõigest eelnevast johtuvalt on tõendatud, et U.A, kellel ei ole elatise nõutavas summas maksmiseks piisavalt raha, on jätnud elatise täielikult või osaliselt maksmata olukorras, kus ta ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal ülalpidamiskohustust võimalikult suures ulatuses täita ning kus ta on end ise asetanud maksejõuetuse seisundisse. U.A, kes on enda sõnade kohaselt töövõimeline isik, ei ole otsinud piisava intensiivsusega tööd, kuigi talle on Töötukassa poolt tehtud mitmeid tööpakkumisi. Ei nähtu, et U.A oleks kuhugi üldse kandideerinud või intensiivselt endale töökohta otsinud. Samuti on U.A olemasolevad töökohad kaotanud tema enda käitumisest tulenevatel põhjustel, kas seetõttu, et on hakanud jooma ning tegi tööluusi või on isik toime pannud kuritegusid, mille eest on teda karistatud reaalse vangistusega ning isik on viibinud kinnipidamisasutuses. Samas oli U.A kogu aeg teadlik temal lasuvast elatusraha maksmise kohustusest. Lisaks kinnitavad U.A ütlused, et kuigi ta teenis lühiajaliselt raha, ei kasutanud ta teenitud summasid lapsele elatise maksmiseks. Seega on leidnud tõendamist, et süüdistatav hoidis teadvalt (kuritahtlikult) kõrvale elatise maksmise kohustusest. Lisaks eeldab elatise maksmata jätmise kvalifitseerimine selle maksmisest kõrvalehoidumiseks kõigil juhtudel ka seda, et kohustatud isik rikuks elatise maksmise kohustust süstemaatiliselt või see vältas pikema aja vältel. U.A-le on esitatud süüdistus, et alates 30.01.2009 kuni 28.09.2016.a on U.A hoidnud teadvalt kõrvale kohtu poolt pandud elatise maksmise kohustuse täitmisest, seega on kohtu hinnangul tegemist väga pika perioodiga ning tegemist vältava süüteoga. U.A on teadvalt (kuritahtlikult) igakuiselt (välja arvatud 02.04.2014.a, mil ta maksis 223.58 eurot, seega ka mitte täies mahus, mis on ka käsitletav elatise maksmise kohustuse rikkumisena) jätnud elatisraha maksmata. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et U.A alates 30.01.2009.a on hoidnud kuritahtlikult ja alates 01.01.2015.a teadvalt kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. U.A objektiivsest käitumisest ning tema enda selgitustest nähtub, et U.A oli teadlik, et tal on elatise maksmise kohustus, kuid siiski jättis ta selle kohustuse mõjuvate põhjuste puudumisel täitmata. Isegi perioodil kui ta teenis raha, ei tasunud ta sellest elatist.
lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohtu hinnangul on U.A süüteo toime pannud kavatsetult, st hoidnud kavatsetult kõrvale lapsele kohtu poolt välja mõistetud igakuise elatusraha tasumisest. Kõigest eelnevast johtuvalt tuleb U.A tegevus selles episoodis tuleb kvalifitseerida
järgi kui teadvalt kõrvalehoidumisena oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud elatusraha maksmisest. Tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. U.A on süüvõimeline ning
Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt
lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 31-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-11-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut.
näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Ka enne 01.01.2015.a kehtinud redaktsioon nägi ette sama karistuse. U.A-lt karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü ülestunnistamist ja kahetsust. Kohus hindab U.A süüd
Käesoleva kohtuotsusega on tuvastatud, et U.A on kuritahtlikult ning teadlikult jätnud elatise maksmise kohustuse täitmata pikema aja vältel. U.A ei ole teinud ühtegi täiendavat sammu täitmaks vabatahtlikult enda kohustust alaealise lapse ees. Süüdistatav on teo toime pannud kavatsetult. Selline süüdistatava käitumine väljendab kohtu veendumuse kohaselt süüdistatava üleolevat suhtumist oma kohustustesse ja õiguskorda ning oma lapse heaolusse. Kohtu hinnangul ei ole U.A puhul põhjendatud rahalise karistuse kohaldamine. U.A puudub töökoht. Samuti ei oma vähem tähtsust asjaolu, et käesoleval juhul on U.A-le esitatud süüdistus just elatisrahamaksmise kohustuse rikkumises ja selle maksmise kõrvalehoidumisest, seega on U.A tekkinud ka suur võlgnevus. Sellest tulenevalt jääks kohtu hinnangul ka rahalise karistuse mõju väheseks ega oleks ka täidetav ning karistuse eesmärki ei ole võimalik saavutada. Samuti ei oma vähem tähtsust asjaolu, et U.A-le
järgi süüks arvatav tegu on osaliselt kokku langev perioodiga, mil isikule oli kohtuotsusega määratud katseaeg. Samuti arvestades kõike eeltoodut ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida U.A edaspidi kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et U.A tuleb
järgi karistada sanktsiooni keskmisest määrast pikema vangistusega 6 kuud.
näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase U.A karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü ülestunnistamist ja kahetsust. U.A iseloomustab, et teda on varem kriminaalkorras karistatud korduvalt ning seda just varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Karistuseks on mõistetud korduvalt ka reaalne vangistus, seega teadis U.A , et kuritegude toimepanemine võib endaga kaasa tuua ebameeldivad tagajärjed. Samuti on U.A korduvalt väärteokorras karistatud, sh korduvalt sh korduvalt varavastaste süütegude eest väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu, s.o
Kohus arvestab, et käesolevas kriminaalasjas tunnistatakse U.A süüdi kaheksas varguse episoodis ja ühes varguse katse episoodis, millised on toime pandud vaid seitsme kuu jooksul. Vähem tähtsust ei oma asjaolu, et kuus varguse episoodi on toime pandud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Nimelt karistati U.A viimati Harju Maakohtu 07.10.2015.a kohtuotsusega
lg 2 p 9 järgi ning
lg 1 alusel loeti ärakandmata karistuseks 6 kuud vangistust, milline jäeti
Katseaja alguseks loeti 07.10.2015.a. Eelpool nimetatud asjaolud kinnitavad, et eelnevad karistused ei ole mõju avaldanud ning hoidnud U.A uute kuritegude toimepanemisest. Süüdistatav ei ole varasematest karistustest enda jaoks järeldusi teinud ning jätkas kuritegelikku käitumist, mis on kujunenud talle elustiiliks. U.A käitumises väljendub ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale. Süüdistatava objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest nähtuvalt pani ta kuriteod toime kavatsetult. Kohus on seisukohal, et kõigest eelnevast johtuvalt ei ole süüdistatava puhul tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga. Süüdistataval puudub töökoht, ka on süüdistataval tasumata eelnevalt mõistetud rahatrahvid ja tal on suur võlgnevus elatisraha tasumises, mistõttu ei ole tema puhul põhjendatud rahalise karistuse määramine. Arvestades kõike eeltoodut ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida U.A edaspidi kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et U.A tuleb
lg 2 p 9 järgi karistada sanktsiooni keskmisest määrast lühema vangistustega 1 aasta ja 6 kuud.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks üks aasta kuus kuud vangistust. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks üks aasta vangistust.
65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 07.10.2015 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 6 kuud vangistust. AS OG Elektra on esitanud tsiviilhagi summas 294.42 eurot, Maxima Eesti OÜ on esitanud tsiviilhagi summas 364.26 eurot, Rimi Eesti Food AS esitas tsiviilhagi summas 93.80 eurot ning Coop Kaubanduse AS on esitanud tsiviilhagi summas 104.70 eurot. Süüdistatav U.A tsiviilhagidele vastu ei vaielnud, võttis tsiviilhagid kohtuistungil omaks. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastane, kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava U.A kuritegeliku käitumise tulemusena. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seetõttu tuleb varaline kahju süüdistatavalt U.A-lt välja mõista AS OG Elektra on kasuks 294.42 eurot, Maxima Eesti OÜ kasuks 364.26 eurot, Rimi Eesti Food AS kasuks 93.80 eurot ning Coop Kaubanduse AS kasuks 104.70 eurot. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendid- CD ja DVD plaadid- jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse kulud koosnevad antud asjas kaitsjale tasutud riigi õigusabi osutamise eest makstud hüvitisest ja sundrahast. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt antud asjas (II astme kuriteos süüdimõistmisel) 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 360 eurot riigituludesse. Arvestades süüdistatava majanduslikku seisundit ning tema maksevõimet, peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-11013 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Juhindudes KrMS § 306, 311, 313, 315 lg 7, 238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada U.A
Süüdi tunnistada U.A
järgi ja mõista karistuseks vangistus kuus kuud.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks üks aasta vangistust.
65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 07.10.2015 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 6 kuud vangistust.
Karistusaja alguseks lugeda 09.02.2017 Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel olenevalt sellest kumb tähtaeg saabub varem. Välja mõista U.A-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 705 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 360 eurot riigituludesse. Kohustada U.A tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsetasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 88.75 eurot. Sundraha ja kaitsetasu tasuda igakuiselt 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saadetakse U.A-le kinnipidamisasutusse. Maksekorraldusel märkida selgitusena „U.A, kriminaalasi 1-17-4445, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend CD ja DVD plaadid jätta kriminaalasja juurde Välja mõista U.A-lt: AS OG Elektra (Swedbank XXXX) kasuks 294.42 eurot Maxima Eesti OÜ (Swedbank XXXX) kasuks 364.26 eurot Rimi Eesti Food AS (Swedbank XXXX) kasuks 93.80 eurot Coop Kaubanduse AS kasuks 104.70 eurot Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Apellatsioonteate esitamisel on kohtuotsus kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 19.06. 2017 Kohtunik Liina Pohlak
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.