Obsah (12)

§ 326§ 371§ 659§ 662§ 238§ 654§ 68§ 67§ 235§ 171§ 696§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg Määruse tegemise aeg ja koht 7. juuli 2023. a, Tallinn Kohtuasja number 2-22-6113 Kohtuasi X hagi

) § 371 lg 1 p 4 alusel ja jättis menetluskulud hageja kanda. Määrust põhjendas maakohus järgmiselt. 3.

1. Töövaidluskomisjoni (TVK) toimikust nähtub, et 11.03.2022 otsus saadeti hagejale epostiga 11.03.2022 ja 14.03.
2. Hageja kinnitas otsuse kättesaamist 26.03.
3. TVK otsus saadeti hagejale lisaks hageja avaldatud aadressil XXX. Dokumenti prooviti isiklikult üle anda 15.03.2022 kell 11:48 ja 21.03.2022 kell 17:15, kuid saaja ei viibinud kohal, mistõttu jäeti otsus 21.03.2022 hageja postkasti. 3.
4. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Kohtupraktikas ja õiguskirjanduses on kinnitatud, et TvLS § 58 lg-s 1 nimetatud tähtaeg on kaebeõigust reguleeriv õigust lõpetav tähtaeg, mille möödalaskmisel töövaidluskomisjoni otsus jõustub ja välistab samas asjas kohtusse pöördumise. 3.
5. Hageja pole kohtusse pöördunud 30 päeva jooksul alates töövaidluskomisjoni otsuse talle kättetoimetamisest. TVK 11.03.2022 otsus tuleb lugeda hagejale kätte toimetatuks

§ 326lg 1 alusel 21.03.2022 tema elukoha juures asuvasse postkasti panekuga.

Täidetud on

§ 326

lg 1 eeldused – XXX, on hageja elukoht, otsust prooviti eelnevalt isiklikult üle anda kahel korral ning teisel korral jäeti see postkasti. Seega tuli hagejal esitada kohtule hagi hiljemalt 20.04.2022. Hagi on aga esitatud 25.04.2022, seega hilinenult. 3.4.

§ 371

lg 1 p 4 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud lahend kohtueelses menetluses. Töövaidluskomisjoni otsus jõustus 21.04.

1. Töövaidluskomisjoni otsust pole tähtaegselt vaidlustatud, seega tuleb kohtul hagi menetlusse võtmisest keelduda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. 4.
2. Kaebajal ei olnud võimalust oma postikasti sel ajal üle vaadata ega postitust kätte saada, sh ka 15.03.2022 kell 11:48 ja 21.03.2022 kell 17:
4. ja
5. märts on tööpäevad, kusjuures kaebaja tööaeg kestab kuni kella 18:00-ni. 2 2-22-6113 4.
6. Kaebaja sai koroonanakkuse ja oli alates 07.03 kuni 25.03.2022, st ka 15.03 ja 21.03, koroonaviiruse tõttu haige ja viibis kogu haiguse perioodil oma kodust eemal, antud juhul oma ema juures, kellelt sai koroonaviiruse nakkuse.
7. märtsil tundis kaebaja ennast nõrgana ja võttis ühendust perearstiga, järgmisel päeval lisandus kurguvalu ja perearst saatis teda SARS analüüsi tegema.
8. märtsil sai kaebaja teada, et tulemus on positiivne. Esimesed kolm päevad olid enamvähem vastupidavad, sellejärel olukord muutus hullemaks: kurguvalu, köha, palavik, hingamisraskused. Seega kaebaja ei viibinud kodus koroonaviiruse haigestumise ajal ja pärast tervenemist 26.03.2022 koju saabudes leidis ta oma postkastis TVK ümbriku ja samal päeval kinnitas TVK-le otsuse kättesaamist. 4.
9. Lisaks pole selge, kas kuller jättis menetlusdokumendi postkasti
10. või
11. märtsil, kuna on olemas ka väljastusteade, mille kohaselt TVK otsus jäeti XXX postkasti 22.03.2022, aga kohtumääruse kohaselt TVK otsus jäeti postkasti 21.03.
12. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Ringkonnakohus leiab, et

§ 659

ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb vaidlustatud määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha määruskaebusele lisatud tõendite osas. Hageja lisas määruskaebusele enda haigestumist tõendavad dokumendid - töövõimetuslehed, millest on näha haigestumise periood ja koroonaviiruse analüüsi tulemus. Määruskaebuse põhjendamiseks võib

§ 662lg 3 kohaselt esitada uusi väiteid ja tõendeid.

Kuna hageja soovib nende tõenditega tõendada asjaolu, et hagiavalduse esitamine oli tähtaegne, on tegemist

§ 238

mõttes asjakohaste tõenditega ning ringkonnakohus võtab nimetatud tõendid asja materjalide juurde. Samuti lisas hageja menetlusdokumendi väljastusteate, millega hageja soovib tõendada, et TVK otsus pandi talle postkasti mitte 21.03., vaid 22.03. Ringkonnakohus leiab, et selle dokumendi vastuvõtmisest tuleb keelduda

§ 238lg 1 p 2 alusel, kuna see väljastusteade on juba tsiviilasja materjalide juures.

Kolleegiumi hinnangul on maakohus hagiavalduse menetlemisest

§ 371lg 1 p 4 alusel õiguspäraselt keeldunud.

Kolleegium nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ega pea

§ 654lg 6 ja § 659 kohaselt vajalikuks neid korrata.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 8.1. Maakohus märkis õigesti oma määruses, et TvLS § 24 sätestab, et menetlusdokumendi kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (

) menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut.

§ 326

lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega eluvõi äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Käesoleva seadustiku § 322 lg-s 2 nimetatud isikule võib menetlusdokumendi sel viisil kätte toimetada üksnes juhul, kui kättetoimetamine ei ole võimalik saajale või tema esindajale isiklikult. Sama sätte lg 2 kohaselt on kättetoimetamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil on lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt ühel korral ja seda ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule 3 2-22-6113 isikule käesoleva seadustiku § 322 lõike 1 või § 323 kohaselt. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus hagejale püüti menetlusdokumenti kätte toimetada kahel korral, erinevatel aegadel ning teisel korral jäeti see postkasti. Seejuures on teisel korral püütud menetlusdokumenti kätte toimetada töövälisel ajal. Selline menetlusdokumendi kättetoimetamine vastab seadusele. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et hagejale menetlusdokumentide kättetoimetamisel pidi arvestama tema tööajaga, mis kestis kella 18.00ni. Üldjuhul saab pidada tööpäevadel aega pärast kella 17:00 tööväliseks ajaks ja arvestades kahte piisavalt erinevat aega isikliku kättetoimetamise teostamiseks, on praeguses asjas TVK teinud piisavalt jõupingutusi ja kasutanud õigeid dokumentide edastamise võimalusi selleks, et hagejal oleks võimalik dokumentidega tutvuda. 8.2. Ringkonnakohtu hinnangul puudub vastuolu kohtule esitatud väljastusteadetes ja hageja poolt viidatud väljastusteatest ei saa järeldada, et TVK otsus oleks hageja postkasti pandud 22.03.2022. Osundatud väljastusteatest nähtub, et kuupäev 22.03.2022 on postiasutuse templil ja tegemist ei ole dokumendi postkasti paneku kuupäevaga. Postkasti paneku kuupäev nähtub järgmiselt leheküljelt ja selleks on 21.03.2022. Kuna maakohus on õigesti leidnud, et hageja on esitanud hagiavalduse tähtaega rikkudes, tuleb hinnata, kas hageja on määruskaebuses soovinud hagiavalduse esitamiseks sätestatud tähtaja ennistamist (RKTKm 19.03.2012, 3-2-1-1-12, p 15). Hageja on määruskaebuses selgitanud, et ta haigestus koroonaviirusse 07.03.2022 ja oli haigena oma elukohast eemal kuni 25.03.2022. Ringkonnakohus leiab hageja määruskaebust tõlgendades, et selles sisaldub

§ 68

lg 1 kohaselt vajalik taotlus menetlustähtaja ennistamiseks (RKTKm 03.10.2006, 3-2-179-06, p 11). 9.1. Vastavalt

§ 67

lg-le 2 võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lg-s 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Antud juhul ei olnud ringkonnakohtu hinnangul möödunud tähtaeg ennistamise taotlemiseks. 9.2.

§ 67

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Riigikohtu praktika kohaselt peab kohus tähtaja ennistamise avalduse lahendamisel hindama, kas avalduse esitaja on mõjuva põhjuse olemasolu põhistanud, st usutavaks teinud

§ 235tähenduses.

Mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks tähendab

§ 67lg 1 järgi seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus.

Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (RKTKm 07.05.2014, 3-2-1-24-14, p 9; 23.05.2007, 3-2-1-5807, p 10; 24.01.2007, 3-2-1-148-06, p 12). Ringkonnakohus leiab, et haigust saab üldjuhul pidada mõjuvaks põhjuseks, kuid arvestada tuleb seejuures järgmist. 9.3. Tähtaja ennistamise jaoks mõjuvaks põhjuseks ei peeta kohtulahendist hilinenult teadasaamist, kui menetlusosaline oleks siiski jõudnud järelejäänud kaebetähtaja jooksul kaebuse mõistlikult esitada. Seejuures saab kättetoimetamisega seonduvalt mõjuva põhjuse olemasolu eitada seda enam, mida rohkem on menetlusosaline menetlusest informeeritud ja peab arvestama menetlusdokumentide saatmisega (

I komm, § 67, p 3.2.3.3.a). Antud juhul on hageja osalenud töövaidlusmenetluses aktiivselt, olles avalduse esitaja ning on olnud selle käigust pidevalt informeeritud ja seda ka menetluse lõppfaasis. Viimast asjaolu kinnitab see, et hageja on 09.03.2022 esitanud TVK-le veel viimased seisukohad ja TVK on teatanud hagejale, et teeb otsuse 11.03.

1. Seega pidi hageja arvestama sellega, et 11.03.2022 4 2-22-6113 kuupäeva järgselt talle TVK otsus saadetakse ja kuna hageja oli andnud TVK-le kontaktaadressiks enda elukoha aadressi (XXX), pidi hageja arvestama sellega, et menetlusdokumente toimetatakse talle kätte sellele aadressile. 9.
2. Asjaolu, et hageja sai enda sõnul TVK otsuse kätte alles 26.03.2022, ei välista ringkonnakohtu hinnangul eeltoodust tulenevalt seda, et hageja poleks jõudnud järelejäänud tähtaja jooksul hagiavaldust kohtule esitada. Hagejal oli kaebuse esitamiseks alates 26.03.2022 aega veel 26 päeva (kuni 20.04.2022), mis on ringkonnakohtu hinnangul mõistlikult piisav aeg kaebuse koostamiseks ja esitamiseks, arvestades seda, et hageja oli TVK-le avalduse esitanud isikuks ja hagiavalduse saanuks koostada samadest argumentidest lähtudes. 9.
3. Eeltoodust tulenevalt ringkonnakohtu hinnangul TvLS § 58 lõikes 1 sätestatud hagiavalduse esitamise tähtaja ennistamiseks alust ei ole ja hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

§ 171lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372lg 5 võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg 5