Obsah (6)

§ 657§ 654§ 231§ 652§ 164§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Margit Vutt Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-22-113

) § 164 lg 12).

1. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Asjas pole määrav, kellega lasteaialeping on sõlmitud. Lepingus ei ole sätet, mis kohustaks just kostjat tasuma. Lasteaia ega Kambja Vallavalitsuse jaoks pole oluline, kumb vanem tasub kohatasu. Hageja pole kordagi väitnud, et pärast lepingu muudatust ta lasteaiatasu ei maksa. Maakohtu otsuse ajal oli leping juba kostja nimel. Hageja kinnitab, et tasub lasteaiatasu ka edaspidi, ta on seda teinud juba kaks aastat. Kostja ei esitanud tõendeid, et ta oleks hagejale rohkem kulutanud. Hagejale teadaolevalt on kostja töötu. Laps elab võrdse aja mõlema vanemaga. Kostja esitatud tõenditest maksete kohta ei nähtu, kes need maksed on teinud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3
2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

Ükski kostja väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõigile tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi osaliselt. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ja ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, siis ei korda ringkonnakohus

§ 654lg 6 alusel oma otsuses maakohtu otsuse põhjendusi.

1. Kostja ei nõustu sellega, et maakohus mõistis temalt hageja kasuks välja 40 euro suuruse edasiulatuva elatise. Selle üle, et see vastab poolele arvestuslikule lasteaiatasule, pooled ei vaidle. Kostja on hageja nõudele esitanud kaks peamist vastuväidet. Esmalt leiab kostja, et kuigi hageja viibib mõlema vanema juures võrdse aja, kulub tema juures hageja ülalpidamiseks rohkem kui ema juures. Seda väidet ei ole kostja aga millegagi tõendanud. Maakohus selgitas kostjale, et ta peab oma väite tõendamiseks esitama seda kinnitavad dokumendid, kuid kostja ei teinud seda.
2. Kostja heidab maakohtule ette ka seda, et maakohus ei menetlenud tema elatisenõuet. Kuid sellist nõuet ei ole kostja esitanud. Kostja on kohtule saadetud kirjades küll märkinud, et hageja emale tuleb samuti määrata elatis, kuid hagiavalduse nõuetele vastavat dokumenti ei ole kostja selles asjas kohtule esitanud. Kohus saab menetleda ja teha otsuse ainult selle nõude kohta, mis on kohtule seaduses ettenähtud korras esitatud ja mis vastab seaduse nõuetele.
3. Kostja väidab, et maakohtus
4. oktoobril 2022 toimunud kohtuistungil avaldas kostja, et hageja ülalpidamine on 60% ulatuses tema kanda ja et hageja ema ei vaielnud sellele vastu. Sellest järeldab kostja, et maakohus oleks pidanud käsitama seda asjaolu vaidlustamatuna. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

§ 231

lg 2 järgi ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Asjast ei nähtu, et hageja ema oleks eelviidatud kostja väite omaks võtnud (st et ta oleks selle kostja väitega tingimusteta ja selgesõnaliselt nõustunud kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine oleks protokollitud). Seega pidi kostja oma väidet tõendama ja kuna ta seda ei teinud, siis ei saanud maakohus seda väidet tõendatuks lugeda.

1. Teiseks väidab kostja, et maakohus ei saanud igal juhul mõista temalt välja edasiulatuvat elatist, kuna
2. septembril 2022 on ta lasteaiateenuse osutajaga sõlminud lepingu, mille järgi on lasteaiatasu maksmise kohustus kostjal. Ta väidab ka seda, et ta ongi juba hakanud ise lasteaiatasu maksma.
3. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et see, kellega leping on sõlmitud, ei ole praegusel juhul oluline. Maakohus tuvastas õigesti, et ema on siiani lasteaiatasu maksnud ja ema on kinnitanud, et ta maksab seda ka edaspidi. Vanemate vahel ei ole ka kokkulepet tasu maksmise kohta ja seega lähtus maakohus hagi rahuldades õigesti sellest, et lastaia kohatasu maksmise põhiraskus on siiani kogu aeg olnud hageja emal, mistõttu on hageja ema kandnud suuremaid kulutusi. Ringkonnakohus ei nõustu sellega, et kui kostja on sõlminud lasteaiateenuse osutajaga lepingu, siis on maksmise kohustus üksnes kostjal. See kohustus on võrdselt mõlemal vanemal. Ringkonnakohus selgitab, et kuigi elatis mõistetakse välja edasiulatuvalt, saab kohus lahendi tegemisel lähtuda nendest asjaoludest, mis olid olemas hagi esitamise ja kohtumenetluse ajal ning nendest asjaoludest on maakohus ka lähtunud.
4. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega ka lisatõendid: Kambja Vallavalitsuse
5. septembri
6. a ja
7. oktoobri
8. a lasteaiaarve ning kuvatõmmised nende maksmise kohta. Lisaks esitas kostja hiljem ka
9. detsembri ja
10. detsembri
11. a e-kirja. 4 13.

§ 652

kohaselt on apellatsioonimenetluses uute tõendite esitamine lubatud vaid erandjuhtudel, mh siis, kui tõendit ei olnud võimalik varem esitada, sest see on tekkinud pärast maakohtu menetlust. Lisaks peavad tõendid olema ka asjakohased. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole need tõendid praegu asjakohased. Kostja esitatud e-kirjad kajastavad vanematevahelist suhtlust, millest saab järeldada üksnes seda, et vanemate vahel ei ole teineteisemõistmist. Kahest esitatud lasteaiaarvest üks on adresseeritud hageja emale ja teine kostjale. Maksmise kohta tehtud kuvatõmmistelt ei ole aru saada, kes on arved maksnud. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kostja lisatõendid asja juurde võtmata, sest nendest ei nähtu asja lahendamiseks vajalikku teavet. 14. Kostja leiab, et menetluskulud tulnuks

§ 164lg 12 alusel jätta hageja ema kanda.

Kostja on menetluskulude jaotuse vaidlustamisel viidanud

§ 164

lg-le 12, mille järgi võib alaealise lapse elatisnõude rahuldamata jätmise korral jätta menetluskulud täielikult või osaliselt lapse nimel hagi esitanud seadusliku esindaja kanda, kui seaduslik esindaja ei kasutanud hagi esitamisel või menetlemisel oma menetlusõigusi heauskselt. Ringkonnakohus leiab, et eelviidatud sätte kohaldamiseks ei ole praegu alust. Maakohus ei jätnud elatisenõuet rahuldamata ja hageja ema ei ole oma menetlusõigusi kuritarvitanud. Seega jättis maakohus menetluskulud õigesti poolte enda kanda (

§ 164lg 1).

15. Kuna kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda (

§ 171lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt