Obsah (9)

§ 404§ 657§ 654§ 651§ 456§ 172§ 176§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Margit Vutt Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-23-4602 Tsiviilasi Kohtla

) § 172 lg 1). Maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 410 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 360 eurot) ning viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Maakohus selgitas, et kohus võib jätta menetluskulud tervikuna poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Avaldaja tegi puudutatud isikule kompromissi sõlmimise ettepaneku (loobus viivisest ja poolest riigilõivust). Puudutatud isik ei nõustunud kompromissi sõlmimisega. 2 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas ning teha selles osas uus määrus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Alternatiiviselt palub puudutatud isik teha uue lahendi, millega vähendada hüvitavate menetluskulude suurust mõistliku suuruseni kohtu äranägemisel. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt pöördus avaldaja kohtu poole ennatlikult ja põhjendamatult. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme. Maakohus andis
2. aprilli
3. a määrusega pooltele tähtaja
4. maini 2023 kompromissi sõlmimiseks ja kohtule esitamiseks. Pooled ei saavutanud kompromissi, kuna ei jõudnud üksmeelele menetluskulude jaotuses ja suuruses. Puudutatud isik pidas menetluskulusid, mille suurus on ca 50% põhinõudest, liiga suureks. Kompromissi sõlmimine on võimalik, kui mõlemad pooled saavutavad mingi soodsama olukorra võrreldes võimaliku kohtulahendiga. Kohtule esitatud viimases menetlusdokumendis teatas avaldaja kohtule põhimõtteliselt üksnes seda, et pooled ei saavutanud kompromissi. Selle kirjaga suurendas avaldaja oma juba niigi suuri menetluskulusid täiesti põhjendamatult. Maakohus rikkus

§ 404

lg-t 2, kuna pidanuks andma pooltele tähtaja avalduste, dokumentide ja seisukohtade esitamiseks, sh arvamuse esitamiseks vastaspoole menetluskulude kohta ning teatama kohtulahendi tegemise aja. Selle asemel tegi maakohus juba järgmisel tööpäeval pärast kohtu antud tähtaja möödumist lõpplahendi ja jättis puudutatud isiku ilma õigusest esitada kohtule seisukoht vastaspoole menetluskulude kohta. Puudutatud isik peab avaldaja menetluskulusid ebamõistlikult suureks. Kulude suurus ei vasta asja keerukusele ega mahule. Tegemist on trafaretse ja suhteliselt lihtsa asjaga, kusjuures puudutatud isik ei vaidlustanud avaldaja põhinõuet kohtuväliselt ega kohtumenetluses. Avaldajal ei olnud menetluses osalemiseks õigusteadmisi vaja. Avaldaja menetluskulud on kunstlikult ülepaisutatud ning nende jätmine puudutatud isiku kanda on ebaõiglane.

1. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda. Vastuse põhjenduste kohaselt ei ole puudutatud isik teinud midagi selleks, et vältida menetluskulude tekkimist. Puudutatud isik ei võtnud avaldajaga enne avaldaja kohtusse pöördumist ühendust, ei selgitanud arvete tasumata jätmist ega püüdnud leida kohtuvälist kompromissi.
2. juuni
3. a seisuga ei ole puudutatud isik alustanud võla tasumist. Avaldaja on seisukohal, et kõik tema menetluskulud on olnud vajalikud ja põhjendatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6).

7. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ning põhjendatust

§ 651lg 1 ja § 659 järgi üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas.

Puudutatud isik on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles kohus jättis menetluskulud tema kanda ja 3 leiab, et kulud tulnuks jätta menetlusosaliste enda kanda. Alternatiivselt palub puudutatud isik vähendada tema poolt hüvitamisele kuuluvaid menetluskulude suurust. Avalduse rahuldamist käsitlevas osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud ja seega on maakohtu määrus

§ 456lg 4 järgi selles osas jõustunud.

8.

§ 172

lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalisega hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse jätta menetluskulud mõne menetlusosalise kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Viidatud sätte kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt nt Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-5794/201, p 12). Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt Riigikohtu
3. juuni
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et praegusel juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud.
5. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga, et maakohus ei ole asja materjalidest nähtuvalt andnud menetlusosalistele tähtaega vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks (

§ 176lg 8).

Ringkonnakohus leiab siiski, et tegu ei ole sellise menetlusnormi rikkumisega, mis annaks aluse maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. Puudutatud isiku seisukohad avaldaja menetluskulude kohta ei annaks alust teha menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise kohta teistsugust lahendit.

1. Pooled ei jõudnud menetluskulude jaotuse ja suuruse osas kokkuleppele ja sellest lähtuvalt jäi kompromiss sõlmimata. Avaldaja pakutud kompromissi korral oleks puudutatud isik pidanud avaldajale tasuma avaldaja kantud menetluskuludest 295 eurot (pool riigilõivust 25 eurot ja õigusabikulud 270 eurot), avaldaja oleks loobunud viivisest ning võla tasumine oleks toimunud osade kaupa. Kohtumäärusega on puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõistetud kogu põhivõlg ja viivis ning võla tasumist ei ole ajatatud. Samuti on suurenenud avaldaja õigusabikulud. Eeltoodust tulenevalt ei ole õige puudutatud isiku väide, et kompromissi sõlmimisega ei oleks puudutatud isik saavutanud soodsamat olukorda kui kohtulahendiga.
2. Avaldaja maakohtus esitatud õigusabikulude nimekirja järgi oli avalduse koostamise ja kohtusse esitamise kulu 2 tundi tunnitasuga 120 eurot. Samuti on avalduselt tasutud riigilõivu 50 eurot. Puudutatud isik vaidles avaldaja menetluskuludele vastu ja palus jätta need avaldaja kanda. Täiendavalt on avaldaja esitatud maakohtule
3. mail 2023 seisukoha, millega avaldaja selgitas mh kompromissi sõlmimata jäämise asjaolusid. Avaldajale on kaasnenud sellega õigusabikulu 120 eurot (läbirääkimised puudutatud isikuga, kompromisslepingu projekti koostamine,
4. aprilli
5. a kohtunõude ja puudutatud isiku vastusega tutvumine,
6. mai
7. a seisukoha koostamine, kokku 1 tund tunnitasuga 120 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kuigi puudutatud isik tunnistas oma võlga, ei anna see alust pidada kohtusse pöördumist ja sellest tekkinud menetluskulusid põhjendamatuks. Puudutatud isiku võlg avaldaja ees oli tekkinud pikema aja jooksul ja sellest lähtuvalt ei saa avaldajale kohtusse pöördumist ette heita. Puudutatud isik on väljendanud seisukohta, et ta tasub võla siis, kui leiab korteriomandile ostja, kuid ostja otsimine ei anna puudutatud isikule õigust oma kohustuse täitmisest keelduda. Ka asjaolu, et menetluskulud moodustavad suure osa põhinõudest, ei anna alust pidada menetluskulusid praeguses konkreetses asjas ebamõistlikuks või ebaõiglaseks. Samuti ei saanud puudutatud isik eeldada, et kui maakohtus kompromissi ei saavutata, siis jäävad avaldaja menetluskulud samaks ega suurene. Tegemist on vajalike ja põhjendatud kuludega 4 ja need ei ole liiga suured. Samuti on õigusabi osutaja tunnitasu kohtupraktikat arvestades mõistliku suurusega. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus jätta muutmata.
8. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta

§ 172lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

Ringkonnakohus määrab määruskaebuse menetlemisega seotud kulud rahaliselt kindlaks (

§ 174lg 1).

Avaldaja on märkinud määruskaebemenetluses menetluskuludeks 150 euro suuruse õigusabikulu (koos käibemaksuga). Avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane. Avaldaja lepinguline esindaja on tutvunud määruskaebusega ja koostanud sellele vastuse, millele on kulunud 1,25 tundi tunnitasuga 120 eurot (sh käibemaks). Esindaja tunnitasu on mõistliku suurusega ja vastab kohtupraktikale. Kuid ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja määruskaebusele esitatud vastuses käsitlenud osaliselt ka küsimusi, mis ei ole määruskaebuse lahendamisel asjakohased. Seetõttu loeb ringkonnakohus määruskaebemenetluses avaldaja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 90 eurot (sh käibemaks) ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulu 90 eurot (sh käibemaks).

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on sellise taotluse ka esitanud ja seega tuleb puudutatud isikul hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi Margit Vutt 5