Obsah (6)

§ 1772§ 1722§ 177§ 1774§ 1771§ 1773

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 28. juuni 2023 Tsiviilasja number 2-21-17644 Tsiviilasi Kohtu

) § 1772 lg-s 1 loetletud dokumentide kehtivuse peatamise vältimiseks võib võlgnik täita hoiatuse kättetoimetamisest 30 päeva jooksul vähemalt ühte alljärgnevat tingimust: 1) tasuda vähemalt ühe kuu elatise; 2) sõlmida sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasuda esimese osamakse; 3) põhjendada, miks hoiatuses märgitud õiguse või loa kehtivuse peatamine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise 2 tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguste peatamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Võlgnik sai kohtutäituri hoiatuse

1. mail 2021 isiklikult kätte. Hoiatusega antud 30-päevase tähtaja jooksul ei ole võlgnik ühtegi ülaltoodud tingimust täitnud. Võlgnik ei vaja reisidokumendi ega mootorsõiduki juhtimisõigust tööülesannete täitmiseks. Kohtutäituril puudub info, et võlgnikul oleks olemas töökoht välismaal või et võlgnik töötaks autojuhina. Juhul, kui võlgnik omab mitteametlikku sissetulekut (sh ka välismaal), mis võimaldab võlgnikul lapse ülalpidamiskohustust täita, tuleb seda käsitleda sissetuleku varjamisena. Sellisel juhul on mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamine ning reisidokumendi kehtetuks tunnistamine asjakohaseks mõjutusvahendiks lapse ülalpidamiskohustuse täitmisele asumiseks.
2. Võlgnik vaidles avaldusele vatsu. Võlgnik toetab sissenõudjat oma võimaluste piirides. Võlgnik maksab igakuiselt 100 eurot sissenõudja kontole oma ema kontolt. Võlgniku emal on sügav puue ning terviseseisundi tõttu vajab ta ööpäevaringset kõrvalabi ja järelevalvet. Narva Linnavalitsuse
3. veebruari
4. a korraldusega nr 81-k määrati võlgnik ema hooldajaks, mis raskendab võlgnikul töötamist või muudab selle võimatuks. Võlgnik on erialalt ehitaja ning töö leidmine on võimalik, eriti välismaal. Võlgnikul ei õnnestunud leida inimest, kelle hoolde alla võiks võlgnik jätta oma ema ning minna tööle. Juhul, kui lõpetatakse tema reisidokumendi kehtivus, muutub töö otsimine keeruliseks, mis takistab võlgnikul täita lapse ülalpidamiskohustust. Võlgniku igakuine sissetulek on Eesti Töötukassa toetus 290 eurot ja toetus 50 eurot ema hooldamise eest. Võlgnik maksab regulaarselt sissenõudjale elatist 150 eurot ning on valmis sõlmima sissenõudja seadusliku esindaja ja kohtutäituriga kokkuleppe nimetatud summa tasumise osas. Mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamine mõjutab oluliselt võlgniku ja tema ema toimetulekut. Võlgnikul isiklikku autot ei ole, vajadusel laenab ta sõidukit oma tütrelt. Võlgniku jalgsi liikumine on suure ülekaalu tõttu raskendatud. Sõiduauto ja juhiluba on ainsaks võimaluseks teostada igapäevaseid toiminguid.
5. Sissenõudja selgitas, et ei ole võlgnikuga maksegraafikut sõlmitud. Võlgnik ei tasu elatist. Võlgniku ema kannab sissenõudja kontole 100 eurot, mis ei ole elatist, vaid kingitus. MAAKOHTU SEISUKOHT
6. Viru Maakohus rahuldas
7. veebruari
8. a määrusega kohtutäituri avalduse osaliselt, peatas võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse (juhiluba nr XXXXXXXXX, välja antud XXXXXX) kehtivuse tähtajatult, keelas tähtajatult võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise ning jättis kohtutäituri avalduse võlgniku reisidokumendi kehtetuks tunnistamiseks ja selle andmise keelamiseks rahuldamata. Maakohus jättis kõik menetluskulud täies ulatuses võlgniku kanda, märkides, et menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Vastavalt

§ 1772

lg 1 p-le 2, kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada mootorsõiduki juhtimisõiguse. Vastavalt

§ 1772

lg-le 1 ja lg 11 p-le 2 võib kohus tunnistada kehtetuks võlgniku välismaalase passi ja keelata selle andmise kuni kaheks aastaks.

§ 1722

lg 2 kohaselt, kui kohus piirab

§ 1722

alusel võlgniku õigust, peatab loa kehtivuse või teeb mõlemat või tunnistab võlgniku dokumendi kehtetuks, keelab ta sama kohtumäärusega ka vastava õiguse või loa või dokumendi või nende kõigi andmise. Maakohus tuvastas, et kõik nimetatud eeldused on täidetud. 3 Õiguste piiramise, lubade kehtivuse peatamise või dokumentide kehtetuks tunnistamise ja nende andmise keelamise eesmärk on distsiplineerida võlgnikku täitma lapse ülalpidamiskohustust. Õiguste ja lubade kehtivuse peatamise ning andmise keelamise või dokumentide kehtetuks tunnistamise eelduseks on olukord, kus võlgnik on jätnud maksmata vähemalt kolme kuu elatise ja mida kohtutäituril ei ole õnnestunud sisse nõuda võlgniku vara arvelt (

§ 177

2 lg-d 1 ja 11) ning puuduvad õiguste peatamist ja nende andmise keelamist välistavad asjaolud.

§ 1774

lg 2 järgi on välistavateks asjaoludeks: 1) võlgnik on asunud elatise nõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt ühe kuu jooksul; 3) põhjendanud, et õiguse piiramine, loa kehtivuse peatamine või dokumendi kehtetuks tunnistamine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine, loa kehtivuse peatamine või dokumendi kehtetuks tunnistamine ning nende andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Mõjuva põhjusena

§ 1774

lg 2 p 3 mõttes saab arvestada näiteks võlgniku rasket haigust või tervislikku seisundit, mis takistab tal nõutaval määral sissetuleku teenimist või piirata soovitavat õigust. TsMS § 1772 lg 1 ja lg 11 eesmärk on survestada elatise võlgnikku täituriga suhtlema. Näiteks kui võlgnik soovib minna välisriiki tööle, siis selleks, et kohtutäitur ei pöörduks kohtusse tema dokumendi kehtetuks tunnistamiseks, on võlgnikul võimalus sõlmida sissenõudjaga maksegraafik või tasuda kahe kuu elatise võlg. Samuti on kõikidel isikutel võimalik välja tuua kohtutäiturile ning vajaduse korral ka kohtule mõjuv põhjus, miks just tema puhul ei peaks meedet rakendama.

§ 1771

lg 1 p 3 ja § 1774 lg 2 p 3 näevad võlgnikule ette õiguse vastavalt kohtutäiturile ja kohtule põhjendada, miks õiguse piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane. Selleks on võlgnikul samade sätete järgi eelkõige kaks võimalust: põhjendada, et tal oli elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetava toimetulekut. Võlgniku õiguste piiramise avaldusele esitatud vastuväites toodud põhjendusi tuleb esmalt kontrollida kohtutäituril, otsustamaks kohtusse pöördumise vajaduse üle, ja seejärel kohtul (vt Riigikohtu

1. detsembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-4751, p 17). Käesoleval juhul ei ole võlgnik põhjendanud, et tal on mõjuv põhjus elatise tasumata jätmiseks ega seda, et õiguste piiramine takistab tema enda ja (teiste) ülalpeetavate toimetulekut. Võlgniku väide, et juhiluba on tal vaja haige ema arsti juurde ja sanatooriumisse toimetamiseks, ei ole põhjendatud. Võlgnik ei ole tõendanud, et seda ei ole võimalik korraldada ühistransporti kasutades. Võlgnik ei ole tõendanud, et juhiluba oleks temale hädavajalik. Võlgnik ei ole lapse ülalpidamiseks korrapäraselt elatist andnud mitu aastat, ei ole asunud elatisenõuet täitma pärast hoiatuse saamist ega reageerinud kohtu nõudele pärast kohtutäituri avalduse ja selle lisade kättetoimetamist. Võlgniku väitel maksis ta lapse arvelduskontole elatise 100 eurot kuus vähemalt üheksa kuu jooksul. Väljamaksed olid tehtud võlgniku ema arvelduskontolt. Võlgnik ei ole oma väidet tõendanud. Sissenõudja seaduslik esindaja kinnitas, et võlgniku ema kontolt tehti väljamaksed lapse kontole, mis olid tehtud kingitusena. Muid makseid polnud. Elatise makseid ei ole võlgnikult laekunud. Võlgniku jaanuaris
3. a esitatud vastuse kohaselt maksab ta lapsele elatist 150 eurot kuus. Võlgnik ei esitanud tõendeid elatise maksmise kohta ega andmeid, kuidas ta elatist maksab. Võlgnik ei ole sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkulepet. Võlgniku enda väitel ei tööta ta 6 aastat. Töötamise registri andmetel oli võlgnikuga tööleping lõpetatud tema enda soovil
4. oktoobril
5. Peale seda ei ole võlgnik ametlikult ei töötanud. Võlgnik on määratud ema hooldajaks kuni
6. aprillini
7. Võlgnik on ajavahemikul 4
8. jaanuar
9. a –
10. jaanuar
11. a olnud töötuna/tööotsijana arvel ning perioodil
12. november
13. a –
14. august
15. a töötu. Võlgnik sai Eesti Töötukassa töötutoetust perioodil
16. november
17. a –
18. august
19. a keskmiselt 200 eurot kuus. Võlgnik ei ole saanud ajavahemikul
20. jaanuar
21. a –
22. jaanuar
23. a töötuskindlustushüvitist ega töövõimetoetust ja selle perioodi jooksul polnud võlgniku töövõimet hinnatud. Võlgnik saab alates
24. augustist 2022 tasemeõppes osalemise toetust 292 eurot kuus, õppekava nominaalkestus on üks aasta. Maksu- ja Tolliameti andmetel tehti võlgnikule väljamakseid perioodil
25. november
26. a –
27. detsember
28. a summas 1109 eurot 60 senti. Võlgnik selgitas kohtuistungil, et tema ei käi väljaspool Eestit, sest peab hooldama oma haiget ema ning reisidokumenti tal ei ole vaja. Politsei- ja Piirivalveameti andmetel on piirikontrolli andmekogus registreeritud võlgniku poolt ajavahemikul
29. september
30. a –
31. jaanuar
32. a seitse piiriületust Venemaa Föderatsiooni suunas ja tagasi. Transpordiameti Liiklusregistri andmetel on võlgnikule väljastatud juhiluba nr XXXXXXXXX kehtivusega kuni
33. augustini
34. Maakohus leidis, et käesoleval juhul ei esine

§ 1772

lg 1 p-s 2 nimetatud dokumendi (mootorsõiduki juhtimisõigus) kehtivuse peatamise ja selle andmise keelamist välistavaid asjaolusid. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et võlgniku võime sissetulekut teenida oleks piiratud. Võlgniku ema töövõimetus ja võlgniku poolt hooldaja ülesannete täitmine ei ole mõjuv põhjus lapse ülalpidamiskohustuse täitmata jätmiseks. Võlgniku väide, et tal polnud muud võimalust korraldada oma ema hooldust ja seda vähemalt kuue aasta jooksul, ei ole veenev. Võlgnikule ei ole Eesti Vabariigi välismaalase passi välja antud. Võlgnikule on

1. augustil 2022 Venemaa asutuse poolt välja antud välisriigi pass nr XXXXXXXXXX kehtivusega kuni
2. augustini
3. Isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 4 lg 2 alusel ei saa kohus Venemaa Föderatsiooni reisidokumenti kehtetuks tunnistada. Samuti ei saa võlgnikule ITDS § 27 lg 1 kohaselt väljastada Eesti Vabariigi reisidokumenti (välismaalase passi), kuna võlgnikul on Venemaa Föderatsiooni reisidokument (Venemaa Föderatsiooni välisriigi pass). Et võlgnikul ei ole kehtivat Eesti Vabariigi välismaalase passi ning samuti puudub võimalus võlgnikule Eesti Vabariigi välismaalase passi väljastamiseks tulevikus, tuleb kohtutäituri avaldus võlgniku reisidokumendi kehtetuks tunnistamiseks ja selle andmise keelamiseks jätta rahuldamata. MÄÄRUSKAEBUS
4. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-i
5. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohtu määrus põhjendatud ega õiglane võlgniku suhtes. Maakohus kohaldas ebaõigesti

§ 1772lg-t 1 ning tegi ebaõige järelduse, et võlgnik ei ole elatise kohustust täitnud.

Võlgnik on täitnud elatise maksmise kohustust, tasudes sissenõudja kontole ajavahemikul

1. septembrist 2022 –
2. veebruarini 2023 igakuiselt 150 eurot. Maakohus ei analüüsinud asjaolu, et võlgniku ja temaga koos elava ema tervislik seisund on halb. Võlgnik vajab mootorsõiduki juhtimisõigust ema hooldamiseks. 5 VASTUSTAJA SEISUKOHT
3. Kohtutäitur leidis, et määruskaebus on põhjendatud. Sissenõudja teatas
4. märtsil 2023 kohtutäiturile, et võlgnik on maksnud elatist 900 eurot ajavahemikul
5. septembrist 2022 kuni
6. veebruarini 2023.

§ 1774

lg 2 kohaselt ei peata kohus võlgniku lubade kehtivust, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt

§ 1773

lg-s 1 nimetatud avalduse esitamist asunud elatise nõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise.

1. Sissenõudja ei ole määruskaebusele vastanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel vaidlustatud ulatuses tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab kohtutäituri avalduse võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks ning võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise keelamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3) ja jätab menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.
3. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. TsMS § 659 kohaselt kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustatakse üksnes kohtutäituri avalduse rahuldamist. Seega on maakohtu määrus vaidlustamata osas, s.o kohtutäituri avalduse rahuldamata jätmise osas, jõustunud ning ringkonnakohus maakohtu määrust ei kontrolli (TsMS § 478 lg 3, § 466 lg 3 esimene lause).
4. Maakohus peatas võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse ning keelas võlgnikule selle andmise

§ 1772lg 1 p 2 ning lg 2 alusel.

Maakohus leidis, et käesoleval juhul

§ 1772

lg 1 p-s 2 nimetatud dokumendi (mootorsõiduki juhtimisõigus) kehtivuse peatamise ja selle andmise keelamist välistavaid asjaolusid ei esine.

§ 1772

lg 1 p 2 järgi, kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada mh mootorsõiduki juhtimisõiguse.

§ 1772

lg 2 järgi, kui kohus peatab sama sätte alusel võlgniku õiguse või loa või mõlema kehtivuse, keelab ta ka vastava õiguse või loa või mõlema andmise sama määrusega. Viru Maakohtu

1. septembri
2. a otsusega tsiviilasjas nr 2-17-12705 mõisteti võlgnikult sissenõudja kasuks välja elatis kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud miinimummääras. Võlgnik sai kohtutäituti hoiatuse isiklikult
3. mail 2021 kätte (tl 8). Kohtutäituri kinnitusel ei ole võlgnik pärast hoiatuse kättesaamist elatist tasunud. Maakohus leidis, et võlgnik ei tõendanud oma väidet sissenõudjale 150 euro kuus tasumise kohta. Ringkonnakohus tuvastas, et võlgnik ei ole maakohtu menetluses tõendeid maksmise kohta esitanud. Küll on aga määruskaebusele lisatud pangakonto väljavõttega (tl 84) tõendatud, et peale kohtutäituri poolt
4. novembril 2021 kohtule avalduse esitamist, kuid enne vaidlustatud määruse tegemist
5. veebruaril 2023, tasus võlgnik elatise katteks perioodil
6. septembrist 2022 kuni
7. veebruarini 2023 elatise katteks kokku 900 eurot.

§ 1774

lg 2 p 1 kohaselt ei piira kohus võlgniku õigusi, ei peata lubade kehtivust ega keela võlgnikule lubade andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt

§ 1773

lg-s 1 6 nimetatud avalduse esitamist mh asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise. Tasudes kuue kuu jooksul 900 eurot on võlgnik kahe kuu elatise tasunud (alates 1. jaanuarist 2022 loetakse varem seaduses sätestatud miinimumsummas väljamõistetud elatise suuruseks kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 2172 lg 1 alusel 292 eurot kuus). Seega esines vaidlustatud määruse tegemise ajal seaduses nimetatud alus, mis välistas kohtu poolt võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise ja selle andmise keelamise. Sellest tulenevalt on maakohus ebaõigesti peatanud võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse ning keelanud selle andmise. Ringkonnakohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et juhul kui ta ei asu peale käesoleva määruse jõustumist elatist väljamõistetud ulatuses korrapäraselt maksma, on kohtutäituril õigus esitada kohtule uuesti vastav avaldus, kusjuures vastavalt

§ 1771lg-le 2 ei ole siis enam vajalik esitada võlgnikule uut hoiatust.

11. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ning muudab maakohtu määrust, tuleb muuta ka menetluskulud jaotust maakohtu menetluses (TsMS § 173 lg 3). Ringkonnakohtu hinnangul on TsMS § 172 lg 1 alusel õiglane jätta menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus arvestab asjaoluga, et kuigi kohtutäituri avaldus jäi rahuldamata, tingis kohtumenetluse algatamise võlgniku tegevusetus. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 7