lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja on selgelt väljendanud, et loobub hagiavaldusest. Kohus on seisukohal, et hagist loobumine on esitatud tähtaegselt ning vastavalt seaduses sätestatule. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus hageja hagist loobumise vastu ning lõpetab menetluse määrusega
Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja ei ole hagist loobunud seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja ise ei soovinud enam asja menetlemist. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtule teadaolevalt pole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kostja ei ole riigilõivu tasunud ning tal polnud menetluses esindajat. Eeltoodu tõttu jätab kohus menetluskulude suuruse rahaliselt kindlaks määramata.
lg 2 p 2 alusel on hagejal õigus tagasi saada pool menetluses tasutud riigilõivust. Hageja on esitanud taotluse riigilõivu tagastamiseks. Hageja on tasunud kokku riigilõivu 140 eurot, millest 65 eurot maksekäsu kiirmenetluses ning 75 eurot täiendavalt hagi esitamisel.
Seega on hagejale võimalik
lg 2 p 2 ja lg 4 alusel tagastada pool täiendavast riigilõivust, s.o 37,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.