) § 371 lg 2 p 2 kohaselt ei võta kohus avaldust menetlusse kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ning hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja on pöördunud kohtu poole sooviga, et kohus hindaks T. K. otsuse nr 19-1/23-03890020 õiguspärasust. Kohus selgitab, et tarbijakaitseseaduse (TKS) § 40 lg-te 1 ja 2 kohaselt on T. K. tarbijavaidlusi lahendav sõltumatu ja erapooletu üksus, mis tegutseb T. T. J. A. juures Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas ning lahendab vaidlusi sõltumatult, lähtudes seadusest ja muudest õigusaktidest. T. K. otsus on õiguslikult mittesiduv dokument, mis ei tekita vaidluse pooltele õigusi ega kohustusi. TKS § 60 lg 2 näeb ette, et kui pooled komisjoni otsusega ei nõustu ja seda ei järgi, võivad nad pöörduda sama vaidluse läbivaatamiseks maakohtusse. Maakohtusse esitatakse nõuded uue hagina, mitte kaebusena T. K. otsuse peale, ning kohus komisjoni otsuseid tühistada ei saa. Seadus ei näe ette T. K. otsuste vaidlustamist kohtus. Kuivõrd T. K. otsus ei ole kohtutäituri juures sundtäidetav dokument ja sellest ei teki vaidluse pooltele siduvaid kohustusi, ei saa kohtus tuvastada ka komisjoni otsuse kehtetust ega õiguspärasust. 3. Kohus selgitab, et T. K. otsusega mittenõustumisel saab kohtusse pöörduda hagiga ja konkreetse nõudega see pool, kelle jaoks kaasnevad otsusega negatiivsed tagajärjed. Nt saaks uksed tellinud isik pöörduda kohtusse kahjuhüvitise väljamõistmiseks, kui hageja ei hüvita talle T. K. otsuses märgitud kulusid.
lg 1 järgi võib hageja küll esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on selle tuvastamise vastu õiguslik huvi, kuid sellise hagi esitamisel peab hageja kindlasti selgitama tuvastushuvi oma esitatavate nõuete osas (põhjendused, et hagi esitamata jätmisega kaasneks hagejale selge negatiivne tagajärg ja hagi esitamine on vajalik hageja õiguste ja huvide kaitseks). Sellist tuvastushuvi esitatud hagist ei nähtu. Ka ei ole hageja märkinud kostjat, s.t isikut, kelle vastu hageja nõue on suunatud. 4. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi menetlusse võtmata. 5.
lg 4 teise lause kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kuna hagi ja lisad on esitatud elektrooniliselt, loeb kohus need tagastatuks käesoleva määruse hagejale kättetoimetamisest. 6. Menetluskulud jäävad
Kuna kostja ei ole kohtumenetluses osalenud, ei saa tal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud olla. Eelnevast tulenevalt kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. 7.
Riigilõivu tagastamiseks tuleb kohtule esitada allkirjastatud avaldus, milles tuleb märkida konto number, kuhu riigilõiv tagastada ja konto omaniku nimi. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.