KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 25. mai 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-15815 Tsiviilasi R. K. hagi M. H. ja E. K. va

) § 222 lg 1 alusel. KOSTJATE VASTUVÄITED

1. E. K. võttis 23.11.2022 vastuses hagi õigeks. Kostja selgitas kohtuistungil, et hooned ei ole erastatud, vaid ta ostis need XXX sularaha eest. Kostja ostis hooned ja maa ühisvarasse, aga kuna ta oli hagejaga abielus, ei pidanud vajalikuks abikaasat notari juurde kaasa kutsuda.
2. M. H. vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja oli nõus, et hageja ja E. K. on abielus ning et võlgnik omandas arestitud kinnisasja abielu kestel. Kostja leidis, et abielutunnistus ei tõenda vaidlusaluse vara kuulumist ühisvara hulka. Abikaasadel on võimalik omada ka lahusvara. Kinnisasja omaniku tuvastamiseks tuleb lähtuda kinnistusraamatu kandest, mille õigsust eeldatakse. Hageja ei ole tõendanud, et kinnisvara kuulub abikaasade ühisvara hulka. Kinnistu arestimise ning sundmüügi otsus on õige. Kostja jäi kohtuistungil selle juurde, et vara kuulumine ühisvara hulka ei ole tõendatud. Kostja selgitas võla tekkimise kohta, et E. K. sõlmis temaga lepingu ning pidi ehitama kostjale maja. Kostja maksis maja eest ette ära, aga võlgnik maja valmis ei ehitanud. Võlgnik ja kostja sõlmisid Tartu Maakohtus kompromissilepingu võla tasumiseks. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED 2/5
3. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kohtutäitur Taive Peedosaar arestis XX.XX.XXXX täiteasjas nr XXX registriossa nr XXX kantud kinnisasja asukohaga XXX ja algatas kinnisasja sundmüügi. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et täiemenetluse võlgnik on E. K. Kohus on kontrollinud, et registriossa on XX.XX.XXXX kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks M. H. kasuks. Kannet on kohtutäituri 08.09.2022 avalduse alusel muudetud 12.09.
4. Hageja väitel on arestitud kinnistu abikaasade ühisvara.

§ 222

lg 1 sätestab, et kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks. Hageja nõude lahendamiseks tuleb kohtul analüüsida, kas kinnisasi kuulub abikaasade ühisvara hulka.

1. Kinnistusraamatusse on kinnisasja omanikuna alates 02.01.2019 sisse kantud E. K. Kogu abikaasadele kuuluv vara ei ole tingimata ühisvara ning kinnistusraamatust ei nähtu, et tegemist oleks ühisvaraga. AÕS § 56 lg 1 sätestab, et kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse ja seega eeldab ka kohus, et tegemist ei ole ühisvaraga. Hagejal tuleb vara arestist vabastamiseks tõendada vastupidist. R. K. ja E. K. abiellusid XX.XX.XXXX (dtl 7). Hageja esitas kohtule XX.XX.XXXX müügilepingu, mille kohaselt E. K. ostis XXX asuvad ehitised. Lepingu punkti 2.1 kohaselt on müügihind 1 500 eesti krooni tasutud enne lepingu sõlmimist (dtl 67-74). Lisaks esitas hageja XX.XX.XXXX asjaõiguslepingu, mille kohaselt E. K. ostis Eesti Vabariigilt XXX (endine XXX) asuva XXX katastriüksuse (katastritunnus XXX). Lepingu kohaselt asuvad lepingu esemeks oleval maal ostja omandis olevad ehitised. Lepingu punktist 4 nähtub, et E. K. tasus müügihinna 305 eurot enne lepingu sõlmimist (dtl 64-66). Vastava kinnistusraamatu kanne tehti XX.XX.XXXX. Seega selgub hageja esitatud tõenditest, et nii hooned kui nende juurde kuuluv kinnistu on ostetud ning kinnistusraamatu kanne on tehtud abielu ajal. Ükski menetlusosaline ei ole viidanud sellele, et R. K. ja R. K. vahel oleks sõlmitud abieluvaraleping. Poolte abiellumise ja hoonete ostmise ajal kehtinud PKS § 8 lg 2 (jõustus 01.01.1995) sätestas, et kui abieluvaralepingut ei ole sõlmitud või kui leping ei hõlma abikaasade kogu vara, kohaldatakse abikaasade vara või abieluvaralepinguga hõlmamata vara suhtes käesoleva peatüki
2. jaos sätestatut. Seega kehtib pooltele seadusest tulenev varasuhe. Samal ajal kehtinud PKS § 14 lg-st 1 tuleneb eeldusena, et abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Analoogselt sätestas kinnistusraamatu kande tegemise ajal kehtinud ja praegu kehtiv PKS § 24 lg 2, et kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või ei sõlmi abieluvaralepingut, kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut. PKS § 25 kohaselt lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). Menetlusosalised ei esitanud ühtegi väidet, millest selguks vaidlusaluse kinnistu kuulumine R. K. lahusvara hulka kehtiva PKS § 27 kohaselt. Kinnistu ei ole omandatud tasuta, see ei ole päritud. R. K. ütlustest ei selgu ka see, et kinnistu (või hooned) oleks ostetud lahusvara arvelt. Kostja kohtuistungil antud selgituste kohaselt ostis ta hooned ja kinnistu oma raha eest, s.t eelduslikult abielu kestel saadud ja ühisvarasse kuuluva raha eest (dtl 95). 3/5 Kuna dokumentidest ja menetlusosaliste selgitustest ei nähtu vaidlusaluse kinnistu kuulumine R. K. lahusvara hulka loeb kohus eeltooduga tõendatuks, et registriossa nr XXX kantud kinnisasi kuulub R. K. ja R. K. ühisvara hulka. Samale järeldusele on jõudnud ka XXX notar Inga Anipai, kes andis XX.XX.XXXX välja omandiõiguse tunnistuse (dtl 59). Notari antud tunnistus kinnitab hoone ja kinnistu ostumüügilepingust tulenevat järeldust. Kohus leiab, et ainuüksi notari tunnistusest ei piisa käesoleval juhul, et tuvastada kinnistu kuulumine ühisvara hulka. Kohus peab arvestama ka teisi asjas esitatud tõendeid ning poolte selgitusi. 6.

§ 14

lg 1 sätestab, et sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et täiteasjas nr XXX on võlgnikuks ainult E. K, s.t R. K. kohta ei ole täitedokumenti välja antud. Hageja väitel ei ole ta andnud nõusolekut sissenõude pööramiseks ühisvarasse kuuluvale kinnistule. Kostjad ei ole seda väidet vaidlustanud. Kohus rahuldab eeltoodu alusel hagi vara arestist vabastamiseks.

§ 222

lg 4 sätestab, et hagi rahuldamise korral vabastab kohtutäitur vara aresti alt ja esitab avalduse registrile keelumärke kustutamiseks. Hagejal tuleb vara arestist vabastamiseks esitada käesolev otsus pärast jõustumist kohtutäiturile.

1. Kohus rahuldas hagi tagamise avalduse ja peatas 24.10.2022 määrusega täitemenetluse täiteasjas nr XXX kinnisasja asukohaga XXX (registriosa nr XXX) suhtes edasiste täitetoimingute tegemise ja sundenampakkumise osas kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Kohtul ei ole alust hagi tagamist tühistada. Kui hagi tagamine takistab kohtutäituril kinnistusametile keelumärke kustutamise avalduse esitamist, tuleb hagejal taotleda kohtult hagi tagamise tühistamist.
2. Kohus juhib jätkuvalt hageja tähelepanu sellele, et kohus ei paranda käesolevas menetluses kinnistusraamatus omaniku kannet ning ei tuvasta otsuse resolutsioonis kinnistu kuulumist ühisvara hulka. Analoogsete olukordade vältimiseks tuleb hagejal tegelda kande parandamisega.
3. Menetluskulud TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleks menetluskulud hagi rahuldamisel jätta kostjate kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb erandkorras kohaldada TsMS § 162 lg 4 ning jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohtutäituril tuli vara arestida, kuna kinnistusraamatusse on kantud ainult võlgnik ja kinnistusraamatu kande õigsust eeldatakse. Seega on hageja on ise käesoleva menetluse tekitanud, tema kui kinnistu ühisomanik ei ole kantud kinnistusraamatusse. Hageja oleks saanud käesolevat vaidlust ennetada, kui ta oleks 4/5 esitanud õigel ajal AÕS § 65 lg 1 alusel avalduse kande parandamiseks. Kostjal on õigus tugineda kinnistusraamatu kandele. Seega on ebaõiglane mõista hageja menetluskulusid välja M. H. Hageja menetluskulude välja mõistmine R. K. ei ole asjakohane, kuna neid tasutakse hageja ja kostja ühisvara arvelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5/5