) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja esialgse võlausaldaja Tele2 Eesti AS vahel 18.05.2021 sõlmitud liitumisleping nr xxxxxxxx, mille alusel leppisid pooled kokku teenuse osutamises, ostetavas kaubas ning osamaksetega tasumise tingimustes. Kostja kohustus tasuma seadme eest 12 osamaksena igakuise maksega. Mobiilside ja lisateenuste eest kohustus kostja tasuma vastavalt tarbitava kuule järgneval kuul koos järelmaksu osamaksetega. Kostja rikkus kohustust tasuda arveid regulaarselt ning ta jättis tasumata juuni, juuli ja augustikuu 2021 osamaksed ning ka teenuste eest. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 15.09.2021 tasumata arvate meeldetuletuse täiendava tähtajaga 30.09.2021 koos lepingu ülesütlemise hoiatusega. Kostja võlgnevust ei tasunud. Esialgne võlausaldaja loovutas 23.11.2021 hagejale. Esmalt esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse likvideerimiseks. Kohus saatis makseettepaneku kostja aadressil XXX ning aadressil YYY. Samuti e-posti aadressil xxx. Makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kohale toimetada. Nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Rahvastikuregistri andmetel kostjal kehtivat aadressi ei ole. Kohus toimetas hagiavalduse ja menetlusse võtmise kohtumääruse, milles nõuti kostjalt hagile vastust, kostjale kätte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 13.04.2023. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (03.05.2023) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagejal on tekkinud lepingulise esindaja kulu summas 420 eurot (350 eurot ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tunnitasu on olnud 100 eurot (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt on lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid: 1) dokumentide komplekteerimine ja analüüs (1,5 h) 2) hagiavalduse koostamine ja esitamine (2 h). Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 350 eurot.
lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot. Maakohus leiab, et taotletav lepingulise esindaja kulu (420 eurot koos käibemaksuga, mis vastab 3,5 töötunnile) ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18-129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Lepingulise esindaja tunnihinda 120 eurot (koos km-ga) võib pidada turu keskmisele vastavaks. Kohus ei pea põhjendatuks mõista õigusabikulud välja koos käibemaksuga.
lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Maksu- ja Tolliameti andmetel on hageja käibemaksukohustuslane. Hageja pole tõendanud oma väidet, et on piiratud käibemaksukohustuslane ega selgitanud, miks ta ei saa ta õigusabikuludelt sisendkäibemaksu tagasi nõuda. Seetõttu mõistab kohus õigusabikulud välja ilma käibemaksuta, s.o summas 100 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 350 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 470 eurot. Hageja on taotlenud
lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.