← Eesti

2-23-107024/6

Obsah (9)§ 187§ 317§ 407§ 444§ 162§ 172§ 4842§ 177§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Otsuse tegemise aeg ja koht 20.06.2023 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-107024 Tsiviilasi Aktsiasel

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõivu saab tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank EE571010220229377229 Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 Selgitusse tuleb märkida tsiviilasja number ja nimi kelle eest riigilõivu tasutakse. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6). Kohtu põhjendused 1. Harju Maakohus menetleb Aktsiaselts Plus

Plus Capital hagi T. S. vastu võla nõudes. Hageja nõue tuleneb kostja ja Telia Eesti AS (esialgne võlausaldaja) vahel sõlmitud Telia kliendilepingu nr. xxxxxxxx lisana 17.01.2020 sõlmitud Telia liitumislepingu järelmaksu müügilepingust nr. xxxxxxxx. Hageja nõue koosneb põhivõlast 1206,05 eurot, intressist 73,42 eurot, sissenõudmiskulust 35 eurot ja hagi esitamise ajaks kogunenud viivisest 815,87 eurot (digitoimiku lk dtl 72). Esialgne võlausaldaja loovutas nõude hagejale. Hageja on kontrollinud kostja krediidivõimelisust (dtl 74). Krediidikulukuse määr oli 24,72% (dtl 28). 2. Kohus võttis 17.04.2023 määrusega hagi menetlusse, andis kostjale 28 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta (dtl 66). Kostja ei ole hagimaterjale avanud kohtu infosüsteemis. Maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses ei õnnestunud kohtul teadaolevate sideaadresside kaudu makseettepanekut ja hagimaterjalide kättetoimetamine. Kohtule teadaolevate sideaadresside kaudu ei ole hagimaterjalide kättetoimetamine õnnestunud. Kohus toimetas

§ 317

lg 5

§ 317

lg-de 12 ja 5 alusel hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte avalikult 17.04.

  1. Vastamise tähtaeg saabus 03.05.
  2. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud. 2 2-23-107024 3.

§ 407

lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

4. Vastavalt

§ 407

lg 1 võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist põhivõla tasumiseni. Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summa on 815,87 eurot. Väljamõistetava põhivõla summa on 1206,05 eurot. Kohtupraktika kohaselt peaks hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-6605, p 19). Sellest tulenevalt piirab kohus edasise viivituse osas väljamõistetava viivise summat nii, et otsusega väljamõistetava viivise summa kokku ei ületa põhivõlga. Kohus piirab viivise summat 07.04.2023 alanud perioodi eest vastavalt summaga 390,18 eurot (põhinõue – juba väljamõistetud viivis). Esitatud nõuded on kooskõlas lepingu tingimustega. Hageja on kontrollinud kostja krediidivõimelisust (dtl 74). Krediidikulukuse määr oli 24,72% (dtl 28), mis ületab vastava perioodi keskmist tarbimislaenude krediidi kulukuse määra vähem kui kolm korda, jäädes seega alla võlaõigusseaduse (VÕS) § 406

(2)lg-s 1 sätestatud piirmäära. 5. Juhindudes

§ 407lg-st 1 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega.

6.

§ 162lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses ja hagiavalduselt tasutud riigilõivud kogusummas 350 eurot (74,58+275,42). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. 7. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu 20 eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (

§ 172lg 9 ls 3).

Hagejale tuleb hüvitada maksekäsu menetluskulu 20 eurot (

§ 4842). 8.

Hageja on taotlenud ka lepingulise esindaja kulu hüvitamist summas 420 eurot esindaja 3,5 tunni töö eest määraga 100 eurot tunnis (lisandub käibemaks, dtl 63). Hageja on kinnitanud, et ei saa sisendkäibemaksu tagasi arvestada, dtl 75). Vaidluse asjaolud ja õigussuhe on lihtsad, selliste asjade ajamine on hagejale igapäevaese majandustegevuse osa. Kohus loeb esindaja tasu vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks summas 120 eurot. 9. Kohus määrab hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 490 (350 + 20 + 120) eurot. 10. Vastavalt hageja taotlusele (dtl 75) ja

§ 177

lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist. 11. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele (

§ 468lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.