Obsah (4)

§ 146§ 147§ 150§ 143

2-21-103558 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL VAHEOTSUS nõude aegumise kohaldamiseks Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Leanika Tamm 30. mai 20

§ 146

lg 1 ja

§ 147lg 1 tulenevalt haginõude osas aegumise kohaldamist.

Hagiavaldus oli kohtule esitatud 21.11.2019.a. s.o. 22 kuud peale liiklusõnnetusest teadasaamist. Kostja palub kohtul jätta hagi tervikuna rahuldamata aegumise tõttu. 5. Hageja esitas oma kirjaliku seisukoha kostja vastusele 18.02.2022, kus ta leiab, et aegumist ei saa kohaldada ning nõue ei ole aegunud. Hageja leiab, et nõude aegumise osas kuulub kohaldamisele

§ 150

lg.1, mille kohaselt on nõude aegumistähtaeg kolm aastat, seega on nõue on esitatud tähtaegselt. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 2 2-21-103558 6. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja nõuded on aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (

) § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. 7.

§ 143järgi võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

Aegumist reguleerivad üldnormidena

sätted. Kostja on teinud aegumise kohaldamise taotluse.

1. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja sõlmis 05.01.2005 lepingu, mille kohaselt võimaldas Pank Kostjale kasutuslimiidi 639,12 € (10 000 EEK). Kostja kohustus kasutatud krediidi ja intressi tasuma igakuist intressi 31.-ks kuupäevaks. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 12% aastas. Intressi arvestamisel lähtus pank tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360- päevasest aastast ning laenusumma kasutuses olemise päevast alates. Kostja asus Panga poolt võimaldatud krediidisummat kasutama ja kohustus tagastama järgmise kuu 31-ks kuupäevaks lepingus toodud tingimuste kohaselt. Kostja rikkus Lepingu p.4 ning ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 31.01.
2. Hageja poolt hagi esitamisel esitatud tõendiga eraisiku krediitkaardi taotlus,1 nähtub, et kostjale on korduvalt väljastatud krediitkaart, ning krediitkaardi kehtivuse tähtaeg on 02.09.2008 lepingu pikendamise kohaselt 08.
4. Kohus leiab, et antud vaidluse puhul ei ole relevantne hageja vastuväide aegumisele, mis seob aegumistähtaja üksnes krediidilepingu ülesütlemise kuupäevaga aastal 2019, vaid oluline on välja selgitada, millal muutusid krediidilimiidi kasutamisest tulenevad kohustused sissenõutavateks. Kohus analüüsib aegumistähtaja kulgemise algust tulenevalt poolte vahel sõlmitud krediit ning hiliseim sissenõude tekkimise alus tulenes kostjale krediidilimiiti ja selle kasutamist võimaldava krediitkaardi kehtivuse lõppemisest.
5. Krediitkaardi lepingu üldtingimuste2 p 11 lg 5 sätestab: kui kaardikasutaja või kontoomanik teatab vähemalt 30 päeva enne kaardi kehtivusaja lõppemist pangale, et ei soovi uue kaardi väljastamist, lõpeb leping olemasoleva kaardi kehtivusaja lõppemisel. Kohtu ette ei ole toodud andmeid selle kohta, et kostjale oleks peale 08/2011 krediitkaardi väljastamist väljastatud uus krediitkaart. Krediitkaardi lepingu üldtingimuste p. 11 lg 4 p. 3 tulenevalt on pangal õigus leping ilma etteteatamiseta üles öelda kui kaardikasutuaja ei ole pangalt kaarti vastu võtnud 3 kuu jooksul lepingu sõlmimisest või asendatava kaardi kehtivusaja lõpetamisest. Seega on kohtule hageja esitatud tõendite põhjal ilmne, et kostjal krediitkaart kaotas kehtivuse peale 08/2011, peale mida kostja ei ole saanud krediidilimiiti kasutada.
6. Kohus on seisukohal, et võlausaldajal oli olemas alus võlgnevuse sissenõudmiseks võlgnikult tulenevalt lepingu punktist 5 lg 1 iga kuu viimasel päeval pangale tagasi maksmata lepingus näidatud protsentuaalse osa kasutatud krediidilimiidi ja intressi ulatuses. Kasutatud krediidilimiit fikseeritakse kuu viimasel päeval pärast vastava kuu eest tasumisele kuuluva intressi debiteerimist. Seega on tegemist korduvate maksekohustustega, mida kostja ei ole igakuiselt tasunud. Hageja on kohtule hagis avaldanud, et kostja rikkus Lepingu punkti 4 ning ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 31.01.2012.a. Sama asjaolu nähtub ka kostja kontoväljavõttest.3 Kokkuvõtvalt on kostja 1 Hageja tõend dtl 38-40 Hageja tõend dtl 41 3 Kostja kontoväljavõte dtl 42-52 2 3 2-21-103558 krediitkaart kehtetu alates 09.2011 ning kontol võlgnevus vähemalt alates 31.01.
7. 12.

§ 146

lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 147

sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. 13. . Kohus on seisukohal, et tegemist on laenulepingust tuleneva põhinõudega kogusummas 161,07 eurot, millele lisandusid kõrvalnõuded. Kasutatud krediidilimiidist tulenevate nõuete aegumistähtaeg

§ 147lg 3 mõttes oli alaline, alates krediidilimiidi kasutuselevõtust (lepingu p.

5 lg 1 kohaselt). Aegumistähtaja algust antud juhul tuleb arvestada

§ 147

lg 2 kohaselt alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda krediidisumma kasutamise tehingust tulneneva kohustuse täitmist. Kuna pooled on lepingus kokku leppinud, et kostjal tekkis õigus leping lõpetada kaardi kehtivus lõppemisest ning hagejal tekib õigus leping lõpetada 3 kuu möödumisel krediitkaardi kehtivuse lõppemisest (lepingu p.11 lg 4 p 3), tekkis hagejal (või tema õiguseellasel) õigus kogu kasutatud krediidilimiidi sissenõudmiseks kõige hiljemalt 01.12.2011 (kolm kuud peale krediitkaardi kehtivuse lõppemist, mis on pooltevaheline hiliseim tehing). Seega tuleb

§ 147

lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaja kulgemise algust lugeda alates 01.12.2011. 14. Kohus on seisukohal, et tulenevalt

§ 146

lg 4 algas nõude aegumistähtaeg 01.12.2011 ning hageja nõue aegus kolme aasta möödumisel so. 01.12.

1. Hageja esitas hagi kohtule 10.02.2021, mis on kaardi kehtivuse kaotamisest enam kui 9 aastat hiljem. Seega oli hageja nõue kohtusse esitamise hetkeks aegunud.
2. Kuna hageja põhinõue on aegunud, siis tulenevalt TsMS § 449 lg 3 jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata aegumise tõttu. Kohus ei käsitle teisi nõude aluseks olevaid asjaolusid ega kostja vastuväiteid.
3. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi nõude aegumise tõttu täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb aegumise tõttu rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus jätab menetluskulud tervikuna hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 tulenevalt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus jätab menetluskulud tervikuna hageja kanda. Kohtulahendi menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks teeb kohus peale kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Leanika Tamm 4