Obsah (7)

§ 199§ 424§ 65§ 68§ 69§ 75§ 74

1-17-1562 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2017 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-17-1562 (17730000042) Kohtunik Liin

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 ja § J.T 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Natalia Duškina Süüdistatav J.T – isikukood XXX, elukoht XXXX, kodakondsus määratlemata, keskharidus, emakeel vene keel, töökoht puudub, varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada J.T

§ 424

järgi ja mõista karistuseks vangistus 5 kuud.

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel lugeda käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks 08.10.2015.a Pärnu Maakohtu otsusega nr 1-15-8307 mõistetud raskema karistusega 6 kuud ja mõista liitkaristuseks 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 20.02.201521.02.2015.a, s.o kokku 2 päeva, seega kanda jäävaks karistuseks lugeda 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Süüdi tunnistada J.T

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista karistuseks vangistus 8 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 08.10.2015.a Pärnu Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuud ja 28 päeva vangistust võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust.

§ 69

kohaldades asendada vangistus üldkasuliku tööga 418 tunni ulatuses, mille tegemise tähtaeg on 18 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et J.T peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma

§ 75

alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil XXXX; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 74

lg 1 alusel määrata J.T katseajaks kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Välja mõista J.T-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 705 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 96 eurot ja ekspertiisikulu 155 eurot riigituludesse. Kohustada J.T tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiiskulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 79.67 eurot. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või etoimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „J.T, kriminaalasi 1-171562, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee). Välja mõista J.T-lt kannatanu XXXX(konto nr EEXXXXXXXXXX SEB Pank) kasuks 174.60 eurot. Välja mõista J.T-lt kannatanu XXXX(konto nr EEXXXXXXXXXXXXSEB Pank) kasuks 125 eurot. Välja mõista J.T-lt kannatanu Bauhof Group XXXXXXXXXXXXX Swedbank) kasuks 253 eurot. AS (konto nr Asitõendid – CD-plaadid (asuvad kriminaalasja materjalide juures) jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Antud kriminaalasja raames J.T ’it süüdistatakse selles, et tema juhtis 06.10.2015.a. kella 18:32 ajal Harjumaal, Tallinnas, Paekaare 58 maja juures mootorsõidukit Opel Omega registreerimisnumbriga XXXX, olles narkojoobeseisundis (narkootoline joove metadoonist, kodeiinist ja morfiinist) ning põhjustas avarii, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ning § 69 lg 2 p 1 / Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/nõudeid. Seega pani J.T toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Samuti tema isikuna, keda on karistatud 08.10.2015 Pärnu Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4, 7, 9 järgi (tegu toime pandud 20.02.2014), ajavahemikul 08.03.2016 kella 19:00-st kuni 09.03.2016 kella 09:45-ni aadressil Tallinn, Paekaare 44, võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil juhipoolse ukse luku lahtimuukimise teel murdis sisse XXXXkuuluvasse sõidukisse Audi 80 Avant reg.nr.-ga XXXX ning võttis auto salongist järgmised esemed: sularaha summas 20.- eurot, CD-mängija JVC maksumusega 50.- eurot, 1 ehitusnoa maksumusega 5.- eurot ja XXXX kuuluvad prillid koos vutlariga maksumusega 174,60 eurot tekitades seega XXXX varalist kahju 75.- eurot ja XXXX varalist kahju 174,60 eurot, kokku varaline kahju 249,60 eurot. Samuti tema, tegutsedes eelneval kokkuleppel grupis koos XXXX, 12.11.2016 kella 15:25 paiku, viibides kaupluses „Bauhof“, mis asub aadressil: Tallinn, Pärnu mnt 558, võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Bauhof Group AS-le kuuluva duššivannisegisti termostaadi, väärtusega 253€. Kooskõlastatud tegevus seisnes selles, et XXXX läks poodi saanitartehnika osakonda, kus võttis segisti karbiga, seejärel võttis segisti karbist välja ja peitis selle riiulile kauba vahele, teavitades sellest J.T´i telefoni teel. J.T läks riiulite juurde, kus oli peidetud segisti, võttis selle, peitis põue ning koos varastatud kaubaga läks kauplusest välja. Hiljem tema koos XXXX müüsid segisti keskturul, raha jagasid omavahel. Oma tegevusega pani J.T toime võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, see on

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav J.T , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 13.02.2017 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör J.T karistamist

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise vangistusega 5 kuud.

§ 65lg1 ja 64 lg1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, s.o.

08.10.2015 Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistusega (6 kuud vangistust), ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest mõista 6 kuud vangistust. Arvata liitkaristusest maha 08.10.2015 Pärnu Maakohtu otsuse järgi ärakantud karistus 2 päeva, seega karistuseks lugeda 5 kuud 28 päeva vangistust.

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus J.T karistamist vangistusega 8 kuud.

§ 65

lg.2 ja 64 lg.1 korras suurendada mõistetud karistust (8 kuud vangistust) 08.10.2015 Pärnu Maakohtu kohtuotsusega liitkaristuse moodustamisel saadud karistuse ärakandmata osa võrra (5 kuud 28 päeva), mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust.

§ 69

lg.1,2,3,4 korras asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistusele ühele päevale vastab üks tund ÜKT-d, seega kandmisele kuulub 418 tundi ÜKT-d, mille tegemise tähtajaks määrata 18 kuud. Määrata J.T üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on J.T kohustatud järgima

§ 75

lg.1 ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused: 1) Elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 705 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 96 eurot ja ekspertiisikulu 155 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „ .“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik