4-22-1012/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2022, Tartu (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-22-1012 (2780,20,001241) Kohtunik Aarne Sarjas Väärteoasi Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri taotlus V.A-le asenduskaristuse määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdlane V.A (ik XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. aprilli
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Jätta V.A taotlus riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- ja Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Politsei- ja Piirivalevameti (edaspidi PPA) Lõuna Prefektuuri
9. aprilli
10. a otsusega väärteoasjas nr 2610,20,001605 karistati V.A KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o 60 eurot, mis tuli tasuda hiljemalt
11. juuniks
12. Otsus jõustus
13. juulil
15. Kuna V.A ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, algatati tema suhtes
16. augustil 2020 täitemenetlus.
17. märtsil 2022 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest.
18. Lõuna Prefektuur esitas
19. märtsil 2022 Viru Maakohtule taotluse asendada V.A rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses arestiga.
20. Politsei- ja Piirivalevameti (edaspidi PPA) Lõuna Prefektuuri
21. juuni
22. a otsusega väärteoasjas nr 2780,20,001241 karistati V.A KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot, mis tuli tasuda hiljemalt
23. juuliks
24. Otsus jõustus
25. juulil
27. Kuna V.A ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, algatati tema suhtes
28. septembril 2020 täitemenetlus.
29. märtsil 2022 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest.
30. Lõuna Prefektuur esitas
31. märtsil 2022 Viru Maakohtule taotluse asendada V.A rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses arestiga.
32. Viru Maakohtu
33. aprilli
34. a määrusega ühendati väärteoasi nr 2780,20,001241 ja väärteoasi nr 2610,20,001605 ühiseks menetluseks ja kohtuasja numbriks loeti 4-22-
36. Viru Maakohtu
37. aprilli
38. a määrusega avaldaja taotlused rahuldati ja V.A rahatrahv summas 200 eurot asendati viie päevase arestiga ja rahatrahv summas 60 eurot asendati ühe päevase arestiga, s.o kokku määrati talle kuus päeva aresti.
39. V.A mõistetud rahatrahvid on tasumata. V.A ei tööta. Maakohus ei pidanud võimalikuks rahatrahvide asendamist üldkasuliku tööga, sest sel ajal peaks V.A järgima käitumiskontrolli nõudeid. Tema varasem käitumine aga näitab, et ta ei ole selleks suuteline. Teda on juba kord üldkasuliku tööga kriminaalkorras karistatud, kuid sellest hoolimata jätkas ta kuritegude toime panemist. Hetkel kannab V.A Viru Vanglas karistust. Ta tunnistati Tartu Maakohtu
40. novembri
41. a otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 8 ja 9 järgi ning teda karistati 1 aasta ja 9 kuu pikkuse vangistusega. Ta vabaneb tähtaegselt
42. augustil
43. V.A saab aresti kandma asuda pärast kriminaalkorras mõistetud vangistuselt vabanemist.
44. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse V.A, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja mõistetud rahatrahvide asendamist üldkasuliku tööga või pikendada rahatrahvide tasumise tähtaega kuni oktoobrini
45. Viimaks taotleb V.A riigi õigusabi korras kaitsjat.
46. Pärast vangistusest vabanemist on tal võimalik rahatrahvid tasuda või teha üldkasulikku tööd. Üldkasulik töö oleks igati pidi kasulikum. Ühtlasi ei hakkaks ta üldkasuliku töö ajal kohustusi rikkuma. Ta ei ole oma perekonda pikalt näinud. Samuti ei saa tema täitemenetluse osas sõna võtta, s.o ta ei otsusta milliseid nõudeid parasjagu täidetakse. Vanglas on raske võlgnevusi tasuda. Vabaduses on ta võlgade osas teinud maksegraafiku ja neid igakuiselt tasunud. Pärast vabanemist läheks ta kohe tööle, et võlgnevusi likvideerida. Lisaks saaks ta töövõimetuspensioni, tema vabanemisfondis on raha ja tema lähedased saavad teda toetada. Ta oleks saanud rahatrahvid ka enne vangistust tasuda, kuid ta oli rahalistes raskustes ja seetõttu ei olnud see võimalik. Samuti oli tal tervisega seotud probleemid ja ta ei saanud teatud töid teha. Ta oli pikalt töötu enne vangistust.
47. V.A esitas korduva taotluse riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks, milles kordab määruskaebuses esitatud seisukohti. Ühtlasi leiab ta, et tema ütluseid ei võetud arvesse ja istungile ei ilmunud kohtuvälise menetleja esindaja. Ta vajab oma õiguste eest seismiseks kaitsjat.
48. V.A täiendas
49. mail 2022 kaebust, leides, et üldkasulik töö oleks ühiskonnale kasulikum, kui arest. Ta teeks kuus tundi tööd ära ja täidaks käitumiskontrolli nõudeid. Ühtlasi oleks tal võimalik rahatrahv ära tasuda ositi. Ta ei soovi aresti kanda. Ta ei ole pikalt näinud oma alaealist last. Ta on oma varasematest vigadest õppinud. Tal on võimalik vabaduses tööle asuda. 2 RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
50. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigustatult asendanud V.A rahatrahvid arestiga.
51. Ringkonnakohus jätab rahuldamata V.A taotluse temale riigi õigusabi andmiseks. V.A kaebusest on selgelt arusaadav, mida viimane soovib saavutada ja selleks on ta esitanud maakohtu määrusele hulgaliselt vastuväited, mis on selged ja konkreetsed. Olukorras, kus kaebaja on võimeline oma õigusi ise kaitsma, ei ole riigi õigusabi määramine põhjendatud. Ühtlasi ei ole kohtuvälise menetleja osavõtt kohtuistungit kohustuslik, mistõttu viimane ka kohtuistungil ei osalenud ja maakohus on arvestanud V.A poolt kohtuistungil antud selgitusi.
52. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et V.A on määratud rahatrahvid tasumata. Täitemenetlus on ebaõnnestunud, sest vara, millele sissenõuet pöörata, V.A ei ole. Seega on rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 1 täidetud. V.A aga soovib, et arest asendataks omakorda üldkasuliku tööga või pikendataks rahatrahvi tasumise tähtaega. Need taotlused jäävad aga rahuldamata.
53. V.A ei ole määratud rahatrahve tasunud juba pea kaks aastat. Need määrati talle ajal, mil ta vangistuses ei viibinud. Tasumise tähtajad olid vastavalt juunis ja juulis
54. Väita, et ka sel ajal ei olnud tal nende tasumiseks raha, on ainetu. Enda majanduslike võimete piiratusele tulnuks mõelda juba enne kõnealuste väärtegude toime panemist. Võimalused rahatrahvide tasumiseks on ennast ammendanud.
55. Mis puudutab üldkasuliku töö võimalust, siis nii KarS § 69 kui ka § 72 annavad kohtule aresti asendamise üle otsustamiseks kaalutlusõiguse: kohus võib aresti üldkasulikku tööga asendada, aga ei pea seda tegema. Üldkasuliku töö määramisest võib keelduda, kui on piisav alus karta, et süüdlane üldkasulikku tööd korralikult ära ei tee. V.A puhul see nii ongi. V.A on karistusregistri kohaselt viis kehtivat kriminaal- ja kuus kehtivat väärteokaristust. Niisiis on tegemist äärmiselt õiguskuuletu inimesega – ja juba seetõttu pole kuigivõrd alust loota, et ta talle asetatud ülesandeid täitma hakkaks. Maakohus on põhjendatult välja toonud, et V.A karistust on varemgi üldkasuliku tööga asendatud, kuid selle töö tegemisega ta hakkama ei saanud, sest pani üldkasuliku töö tegemise ajal toime uued kuriteod. Seega saab öelda, et V.A on asenduskaristuse kandmiseks absoluutselt sobimatu isik ja ta võib küllaltki tõenäoliselt jätta üldkasuliku töö tegemata.
56. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 196 lg-st 2, § 194 lg-test 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
57. aprilli
58. a määruse muutmata ja V.A määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas kohtunik 3