Obsah (8)

§ 238§ 173§ 318§ 189§ 387§ 180§ 2565§ 313

1-18-4959 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2018.a Tallinn Kriminaalasja number 1-18-4959 (18231601188) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekr

§ 238

lg 2 alusel vähendada K.L-ile mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.

1. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada K.L-ina karistusaja hulka eelvangistus ning K.L-ile mõistetud ja ära kandmisele kuuluva tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud kandmist arvestada alates K.L-ina kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 12.06.
2. 1
3. Kohaldada K.L-ina suhtes kohtuotsuse täitmise tagamiseks tõkendit vahistamine ning vahistada K.L kohtusaalis. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse tähtaja saabumisel
4. K.L-ilt välja mõista

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4, 9; § 180 lg-te 1 ja 3 ning § 2565 lg 2 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 750 eurost 1/2, s.o 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot; - määratud kaitsjale Karine Nersesjan kohtueelses menetluses makstud tasu 60 (kuuskümmend) eurot ja kohtumenetluses kaitsjale Argo Küünemäe makstud tasu 120 (sada kakskümmend) eurot, s.o kokku menetluskulu 555 (viissada viiskümmend viis) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „K.L , 1-18-4959, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel K.L-ile tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 6. 1 CD plaat turvakaamerate videosalvestisega, jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral tehakse otsus avalikult teatavaks 06.07.2018. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt

§ 189

lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt

§ 387

lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

1. SÜÜDISTUSE SISU K.L´i süüdistatakse selles, et tema olles 15.06.2017 (tegu 15.06.2017), 23.05.2018 (tegu 28.12.2017) ning 20.04.2018 (tegu 20.04.2018) karistatud Põhja Prefektuuri poolt KarS § 218 järgi kvalifitseeritava vargusete toimepanemise eest, tahtlikult uuesti 12.06.2018 kella 11.30 paiku, olles xxxx asuvas R.E.F AS-ile kuuluvas kaupluses, üritas varastada järgmiseid kaupu: koorekohvi piimašokolaad, 14 tk, kogumaksumusega 19.46 eurot, tume šokolaad martsipani, 5 tk, kogumaksumusega 7.75 eurot ning möödus kassadest jättes antud kaupade eest tasumata. Kokku proovis K.L varastada kaupa koguväärtusega 27.21 eurot, kuid vargus jäi lõpule viimata, sest kaupluse personal pidas K.L-i pärast kassaliinidest möödumist kinni. 2 Seega pani K.L toime võõra vallasasja äravõtmise katse, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud süstemaatiliselt ehk KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Kohus leiab, et 12.06.2018 kella 11.30 paiku xxxx asuvas R.E.F AS-ile kuuluvas kauplusest kauba väärtuses 27,21 eurot (koorekohvi piimašokolaad, 14 tk, kogumaksumusega 19,46 eurot, tume šokolaad martsipani, 5 tk, kogumaksumusega 7,75 eurot) varguse katse toime panemine K.L-ina poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega, videosalvestusega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja X1a ülekuulamise protokolli (tl 3-5) kohaselt töötas ta xxxx kaupluses turvatöötajana. 12.06.2018 kella 11:30 paiku pidas kinni meesterahva, kes proovis varastada šokolaadi 27,21 euro väärtuses. Meesterahvas peeti pärast kassadest möödumist kinni ja kaup tagastati poele rikkumata kujul. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (tl 11-13) nähtub, et kinnipeetud isikuks osutus K.L. K.L-i kahtlustatavana antud ütluste (tl 14) kohaselt tunnistab ta end süüdi. Kassas maksis kana, koore ja kurkide eest, šokolaadid pani kotti ja nende eest ei maksnud. Tahtis šokolaadid varastada endale ja kingitusteks. Kahetseb tehtut. Lisaks eeltoodud tõenditele tõendab varguse toimepanemist ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest nähtub, kuidas K.L võtab riiulilt ja paneb kotti erinevaid šokolaade ning seejärel möödub kassast, jättes riiulilt võetud kauba eest maksmata (tl 16-19). Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu R.E.F AS poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest (tl 2) nähtub, taotletakse vastutusele võtta isik, kes 12.06.2018 kella 11:30 paiku xxxx asuvas R.E.F AS-ile kuuluvas kaupluses pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati R.E.F AS kuuluvat kaupa maksumusega 27,21 eurot. Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asja äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale kassadest möödumist võeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, siis ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus eseme äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et esemete äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemetest ilma kestvalt ning kui turvatöötaja ei oleks süüdistatavat koos varastatud kaubaga kinni pidanud, siis ei oleks ta neid poodi tagasi viinud, s.t omanikule tagastanud. Vastupidi, süüdistatava enese selgituste kohaselt pidi ta minema perearsti juurde ja ta tahtis šokolaadi kinkida perearstile, et teda tänada. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. 3 Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime teadlikult ja tahtlikult, s.t tegu on kavatsetusega toime pandud süüteoga. Riikliku süüdistaja poolt on süütegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o vargus, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 9 toodud kvalifikatsioonile. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on see tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti ei oma tähtsust kas tegemist on lõpuleviidud vargustega või tegemist on varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et K.L on toime pannud 1 varguse katse episoodi. Kiirmenetluse otsuse nr 231518002475 (tl 27-29) kohaselt K.L-ile määrati 23.05.2018 KarS § 218 lg 1 - § 25 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 64 eurot, kiirmenetluse otsuse nr 231718002815 (tl 30-32) kohaselt karistati K.L-i 20.04.2018 KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 eurot ja kiirmenetluse otsuse nr 261017001417 (tl 33-35) kohaselt karistati K.L-i 15.06.2017 KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 60 eurot. Selline süsteemne varavastaste süütegude toimepanemine viitab süüdistatava väljakujunenud eluviisile ja sissetuleku saamisele kõrvaliste isikute arvelt. Seetõttu leiab kohus, et süstemaatilisuse kriteerium on täidetud, kuivõrd süütegude faktiline korduvus ja rohkus täidab süstemaatilisuse koosseisu ja süüdistatava õigusvastane käitumine on põhjendatult kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kuivõrd süüdistatav peeti varguse toimepanemiselt kinni, jäi vargus süüdistatava tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata ning tema käitumist tuleb hinnata kuriteo katsena KarS § 25 lg 2 mõttes. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et K.L pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 199 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Ankeetandmete kohaselt K.L ei tööta, seega ei oma sissetulekut. Karistusregistri andmete kohaselt (tl 20-26) on süüdistatavat korduvalt karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest. Üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt ning taoline käitumine viitab üheselt piisavate legaalsete rahaliste vahendite puudumisele. Seega ei oleks rahaline karistus täidetav, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Hinnates K.L-i süü suurust KarS § 199 lg 2 p 9 ning § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse 1 4 varguse katse toimepanemist, millega varalist kahju ei tekitatud, kuna kaup võeti temalt ära ja tagastati kauplusele. Arvestades varastada proovitud esemete väärtust, mis on alla 28 euro ja seda, et tegu jäi katsestaadiumisse, siis kohtu arvates K.L-i süü on hinnatav alla keskmisena. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust ja kohus peab võimalikuks kahetsust kergendava asjaoluna arvesse võtta. Muid karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Arvestades kuriteo asjaolusid, so süüteo jäämist katsestaadiumisse, samuti varastada püütud esemete vähest väärtust ja kergendava asjaolu esinemist, siis on võimalik süüdistatavale mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, s.o miinimummäära lähedases määras. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul on süüdistataval mitmeid kehtivaid kriminaalkaristusi ning eelnevalt mõistetud karistused, s.h ka reaalsed vangistused ei ole soovitud mõju avaldanud ja süüdistatav jätkab varavastaste süütegude süsteemset toimepanemist. Seega puudub igasugune alus kaaluda süüdistatava suhtes karistusest osaliselt või täielikult tingimisi vabastamist ja mõistetud vangistus kuulub ära kandmisele täies ulatuses.
4. MENETLUSKULUD

§ 180lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasud kohtueelses menetluses (tl 45-46) ja kohtumenetluses (52-53) ning teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha.

§ 2565

lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus käesoleva seadustiku § 179 lõikes 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna K.L-i on varem korduvalt karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest. Lisaks on K.L eelnevalt korduvalt kriminaalkorras 5 karistatud (tl 20-26) isikuna teadlik ka sellest, et kuritegude toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad järjekordsed tema enda kanda jäävad menetluskulud. Peale selle on süütegude toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seetõttu tuleb kõik menetluskulud süüdistatavalt välja mõista. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (

§ 180

lg 3,

§ 313lg 1 p-d 7 ja 12).

Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6