1-18-4959/17

1-18-4959 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august 2018, Tallinn kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-18-4959 Kohtukoosseis Sten Lind, Pavel Gontšarov ja Orvi Koik Kriminaalasi G.A-na süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kiirmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. juuni 2018 otsus Apellant süüdistatav Prokurör Alan Rüütel Süüdistatav G.A isikukood: XXX; elukoht XXX, viibib vahi all; XXX; XXX; emakeel vene keel; XXX, XXX; kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, viimati Harju Maakohtu
3. oktoobri 2016 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi Kaitsja Argo Küünemäe RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava G.A-na apellatsioon läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 1-18-4959 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Harju Maakohtu
5. juuni 2018 otsusega mõisteti G.A süüdi KarS § 199 lg 2 p-i 9 ja § 25 lg 2 järgi ning teda karistati 3-kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud vangistust 1/3 võrra, s.o 2 kuuni. KarS § 68 lg 1 alusel arvestas kohus karistusaja hulka G.A-na eelvangistuse ning talle mõistetud ja ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise algust arvestas kohus alates G.A-na kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o
6. juunist
7. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldas kohus tõkendina vahistamist ning G.A võeti kohtusaalis vahi alla. Süüdimõistva otsusega mõistis kohus G.A-lt KrMS § 173 lg 1 p-i 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p-i 4 ja 9, § 180 lg-te 1 ja 3 ning § 2565 lg 2 alusel välja ka menetluskulud kokku 555 eurot:  Teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 759 eurost ½, s.o 375 eurot  Riigi õigusabi korras määratud kaitsja Karine Nersesjan kohtueelses menetluses makstud tasu 60 eurot ning kohtumenetluses kaitsjale Argo Küünemäele makstud tasu 120 eurot. Kohus määras, et menetluskulud tuleb G.A tasuda kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus mõistis G.A-na süüdi selles, et tema, olles
8. juunil 2017,
9. mail 2018 ja
10. aprillil 2018 karistatud Põhja Prefektuuri poolt KarS § 218 järgi kvalifitseeritavate varguste toimepanemise eest, üritas
11. juunil 2018 uuesti varastada Tallinnas XXX asuvas R AS-ile kuuluvast kauplusest erinevaid kaupu kogumaksumusega 27,21 eurot. G.A möödus kaupluse kassadest jättes kaupade eest tasumata, misjärel pidas personal G.A-na kinni. Menetluskulude väljamõistmise kohta selgitas kohus, et KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab need süüdimõistetu. Praeguses kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdistatavale märatud kaitsja tasud kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Viimast tuleb kiirmenetluses KrMS § 2565 lg 2 kohaselt vähendada, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus märkis, et puuduvad tõendid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käik süüdistatavale üle jõu. Samuti tuleb lisaks isiku faktilisele maksevõimele arvestada ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku toimepandud kuritegu võib olla n-ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, tuleb seda põhimõtet rakendada. Praegusel juhul ei pidanud maakohus selle printsiibi kohaldamist põhjendatuks, kuivõrd G.A on varem korduvalt samalaadsete kuritegude toimepanemise eest karistatud. Lisaks on G.A korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuna teadlik, et kuritegude toimepanemise ja kriminaalasja menetlemisega kaasnevad menetluskulud, mida tal hiljem kanda tuleb. Seejuures on süütegude toimepanemine olnud tema vaba ja teadlik valik. 2 1-18-4959 Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et süüdistatavalt tuleb välja mõista kõik menetluskulud. Maakohtu otsuse tõlke sai süüdistatav kätte
12. juulil
14. G.A esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni
15. juunil 2018, st enne põhistatud otsuse tõlke kättesaamist. Süüdistatav märgib, et on nõus maakohtu mõistetud karistusega. G.A ei nõustu aga temalt välja mõistetud menetluskulude suurusega ning palub end nende tasumisest vabastada. Ta selgitab, et tal pole oma 140-eurose pensioni juures võimalik 555 euro suurust menetluskulu tasuda. Lisaks on tal enda sõnul veel mitu nõuet täitemenetluses. Menetluskulude suurust peab ta ebaõiglaseks ka seetõttu, et ta varastas vaid mõned šokolaadid. Ta küsib, kas ta peab hakkama tõesti uuesti pisivargusi toime panema hakkama. Ta soovib elada rahulikku elu maal ning aidata oma 77-aastast abikaasat, kes tema abi vajab. Pärast otsuse tõlke kättesaamist ei ole G.A uut apellatsiooni esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16. Kohtukolleegium on üksmeelsel seisukohal, et maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu ning tuleb tulenevalt KrMS § 326 lg-st 3 jätta läbi vaatamata.
17. Apellant on temalt välja mõistetud menetluskulusid pidanud ebaõiglaseks tulenevalt toime pandud kuriteo asjaoludest ja väiksest sissetulekust. Ta palub end menetluskulude tasumisest vabastada. Ringkonnakohus nendib esiteks, et menetluskulude suurus ei sõltu varastatu väärtusest. G.A-na taotlust vabastada ta menetluskulude tasumisest kogu ulatuses, kriminaalmenetluse seadustik ei võimalda. KrMS § 180 lg 3 võimaldab kohtul jätta menetluskulud riigi kanda üksnes osaliselt. Samas pole kaebuses välja toodud ka selliseid asjaolusid, mida maakohus poleks menetluskulude väljamõistmisel juba arvestanud või mis annaks alust jätta osa G.A-lt välja mõistetud menetluskulusid riigi kanda. Maakohus on otsuses selgitanud, et KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva otsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. G.A-na kriminaalasjas olid menetluskuludeks kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasud ning KrMS § 179 lg 1 alusel teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. See, millised oli kuriteo toimepanemise asjaolud, menetluskulude suuruse üle otsustamisel seega tähtsust ei oma. Küll aga näeb KrMS § 2565 lg 2 ette, et kohtul tuleb kiirmenetluses lahendi tegemisel sundraha suurust kuni poole võrra vähendada. Samuti tuleb kohtul KrMS § 180 lg-st 3 tulenevalt menetluskulusid välja mõistes arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimisväljavaateid ning kohtul on neid asjaolusid kaaludes võimalus jätta osaliselt menetluskulud riigi kanda. Samuti võib kohus määrata kulude hüvitamise ositi. 3 1-18-4959 Kõike eelnimetatut on maakohus G.A-lt menetluskulusid välja mõistes arvestanud: kohus on G.A-le süüdimõistva otsusega kaasnevat sundraha vähendanud seadusega ette nähtud maksimaalses ulatuses, s.o poole võrra ning on G.A-na pensionäri staatust arvesse võttes leidnud, et väljamõistetav summa talle üle jõu ei käi ja määranud menetluskulude tasumiseks 12-kuulise tähtaja.
18. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu otsus on seaduslik ning esitatud apellatsioon ilmselt põhjendamatu. Seega juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni läbi vaatamata. 4