KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-23-4533 Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2023, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi A ja B hagiavaldus Y vastu elatise väljam

§ 101lg 7) Elatise vähendamine lõpeb kui A saab täisealiseks (14.02.2030).a.

1 2.3 Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4.

1. Igakuised elatisemaksed tuleb tasuda Xi pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX iga kuu
2. esimeseks kuupäevaks.
3. Jätta rahuldamata A ja B tagasiulatuva elatise nõue.
4. Kohtulahendi täitmisel tuleb arvestada kohtumenetluse ajal tasutud elatisemakseid.
5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
6. Elatise väljamõistmise otsus on viivitamata täidetav. EDASIKAEBAMISE KROD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. HAGEJATE NÕUE
7. A ja B esitasid seadusliku esindaja kaudu 23.03.2023.a. Viru Maakohtule hagiavalduse Ylt elatise saamiseks A ja B on X ja Y ühised lapsed. X ja Y elasid koos kuni septembrini 2022 Kohtla-Järvel, xxx ning kasvatasid lapsi koos. Alates septembrist 2022 asusid hagejad koos Xga elama üürikorteris Jõhvi xxx ning Y laste kasvatamisel ei osale ning nendega koos ei ela. Y on lastele elatist maksnud viimasel kuuel kuul mõistlikus suuruses keskmiselt 656,67 eurot. Märtsis 2023.a laekus elatisraha 350 eurot ning Y on suuliselt väljendanud, et ta ei soovi enam elatisraha maksta. Hagejad leiavad, et kahele lapsele ühes kuus tasuda 350 eurot on vastutustundetu, arvestades asjaoluga, et X töötab XXX xxxna ning tema netosissetulek ühes kuus on 357,19 eurot. X on varasemalt töötanud ka yyys täiendavalt, kuid praeguses olukorras yyy ei paku lisatööd. Vastavalt

§ 100lg 4 alusel makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

See tähendab, et 2023.a. märtsikuu elatisraha peab laekuma hiljemalt 2023.a. märtsikuu esimeseks kuupäevaks. Riigikohus 22.06.2022.a. otsuse nr 2-19-19160 resolutsioonis p. 2.3 ja p. 4.5 rakendas sama põhimõtet ning määras elatise maksmise tähtajaks jooksva kuu esimese kuupäeva. Arvestades asjaoluga, et Y on varasemalt elatisraha tasunud mõistlikus suuruses ning omab alalist töökohta xxxna, siis on põhjendatud elatisraha väljamõistmisel rakendada põhimõtet, kus elatisraha miinimumsumma arvutamisel jäetakse arvestamata lapsetoetuse summa. Lapsetoetus 160 (2 x 80) eurot laekub Xi pangakontole ning see summa on laste ülalpidamiseks hädavajalik. A õpib XXX xxxkoolis ning käib jalgpallitrennis JK YYY, mille kuutasu on 45 eurot. Jalgpallitrennis käimisega on Al täiendavad kulud riietus, vormid, kindad, reisimine võistlustele jne. Juunis 2023 osaleb A neljapäevasel võistlusel Soomes, mis toob kaasa täiendavad kulud. Lisaks huviringidele on oluline, et lastele saaks osta süüa, riideid, hügieenitarbeid, eluaseme eest tasuda, transpordikulud katta jne, seega lastele elatise arvutamise tulemusel tuleb tagada, et lapse vajadused saaks kaetud makstava elatisega. Kuigi laste sidekulud ühes kuus on ca 20+20 eurot (mobiili kuutasu+nutikindlustus), tuleb arvestada asjaoluga, et lastele on vaja osta uued telefonid kui olemasolevad telefonid lakkavad töötamast. Hügieenitarvete ostmisel tuleb arvestada, et lisaks seebi, šampooni, pesupulbri, 2 hambapasta, hambaharja ostmisele, tuleb tagada ka elementaarne puhtus vannitoas ning tualetis, et lastele oleks tagatud elementaarsete hügieeninõute täitmine. Kõikide nende puhastusvahendite ostmisega on märkimisväärsed väljaminekud. B õpib samuti XXX xxxkoolis ning käib kunstiringis, mille II poolaasta 2022/2023 õppetasu on 50 eurot. Lisaks õppetasule lisanduvad ka muud kulud kodus antud huvialaga tegelemisel pintslid, värvid, paber jne. Kuna mõlemad lapsed käivad XXX xxxkoolis ning tegelevad lisaks õppimisele ka huvialadega, siis tuleb lapsi transportida pidevalt kooli, trenni, huviringi. See aga eeldab transpordi olemasolu ning transpordivahendi kasutamisega kaasnevad kütuse-, remondi-, hooldus-, kindlustus- ja ülevaatuse kulud. Laste transpordikulu on hädavajalik, kuna Jõhvist xxx-lt XXX xxxkooli sõitmine ühistranspordiga oleks keeruline arvestades, et selleks tuleks kasutada kahte erinevat bussi. Xl on 19 aastat vana ZZZ, mis vajab pidevalt remonti ning sellega kaasnevad ka suuremad väljaminekud. Hagejad paluvad kohtul mõista Ylt välja elatis A kasuks alates 1.04.2023 kuni A täisealiseks saamiseni (14.02.2030) igakuiselt 300 eurot 33 senti (249,78 eurot (baassumma) + 50 eurot 55 senti (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4.

B kasuks alates

1. 04.2023 kuni B täisealiseks saamiseni (07.02.2032) välja igakuine elatis 255 eurot 28 senti (249,78 eurot (baassumma) + 50 eurot 55 senti (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast), mis muutub iga aasta
2. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4, elatisraha summat vähendatakse 15% tulenevalt

§ 101lg-le 7.

Elatise 15% vähendamine lõpeb kui A saab täisealiseks (14.02.2030).a. tagasiulatuv elatis 2023.a märtsikuu eest A kasuks 255,64 eurot ja B kasuks 217,29 eurot. Kuna Y on märtsis 2023 tasunud elatist summas 350 eurot (so osaliselt), tuleb elatise võlgnevus välja mõista märtsikuu eest summas 472,93 -350 =122,93 eurot. ning kohustada Yt tasuma igakuise elatise Xi pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX iga kuu esimeseks kuupäevaks. tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. 2. 07.05.2023.a menetlusdokumendis täpsustas hagejate seaduslik esindaja hagejate nõuet ning nõustus sellega, et kohus mõistab hagejatele elatise välja miinimumulatuses (arvestatuna vastavalt

§ 101

sätestatule), kuna kostja ei ole vabatahtlikult nõus oma lapsi suuremas ulatuses ülal pidama. Hagejate lõplik nõue mõista Ylt A kasuks alates 01.04.2023 kuni A täisealiseks saamiseni (

1. 02.2030) välja igakuine elatis 260 eurot 33 senti (249,78 eurot (baassumma) + 50 eurot 55 senti (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
2. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest. mõista Ylt B kasuks alates 01.04.2023 kuni B täisealiseks saamiseni (07.02.2032) välja igakuine elatis 221 eurot 28 senti (249,78 eurot (baassumma) + 50 eurot 55 senti (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest. Elatisraha summat vähendatakse 15% tulenevalt

§ 101lg-le 7.

Elatise vähendamine lõpeb kui A saab täisealiseks (14.02.2030).a. Kohustada Yt tasuma igakuine elatis Xi pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX iga kuu esimeseks kuupäevaks. Vastavalt

§ 100lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest 3 ette.

Kui kostja palgapäev on

1. kuupäeval, siis täiskasvanud inimene peab sellega arvestama ning sellisel juhul tuleb oma rahalisi vahendeid selliselt planeerida, et laekunud palgast makstakse järgmise kuu elatis hagejatele. VÕS § 200 lg 1 p 1 alusel ei saa tasaarvestada ülalpidamise nõuet. Seega kostja väide, et märtsis 2023 vähemmakstud summa saab varasema perioodiga tasaarveldada, ei ole kehtiva seadusega kooskõlas ning elatist tuleb tasuda igakuiselt. Kostjaga ei ole olnud sellist kokkulepet, et varasemalt tasutud elatusraha on kasutamiseks mõeldud tulevikus. Kostja tasus käesoleva aasta märtsis, peale seda kui hagiavaldus oli kohtusse esitatud, täiendavalt 20 eurot elatist, seega oli märtsis kokku elatist tasutud 370 eurot. Kehtiva seaduse alusel oleks mõlema lapse elatis kokku pidanud aga olema märtsis 2023.a. 398,93 eurot, nii nagu kostja oma vastuses on eraldi ka välja toonud. Kuna kostja ei ole märtsis 2023 elatusraha ettenähtud miinimumsummas tasunud, siis on põhjendatud, et kohus mõistab tagasiulatuvalt kostjalt hagejate kasuks välja elatisvõlgnevuse summas 28,93 eurot. KOSTJA VASTUS
2. Kostja Y hagiavaldusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu. Kostja märgib, et hagejate seaduslik esindaja on välja toonud hagiavalduses laste kulud kuus. Tõendatud kulud kostja hinnangul on vaid laste huviringid ja sidekulud, millistele kostja vastu ei vaidle. Samuti ei vaidle kostja vastu tervishoiukuludele. Muu kulu on kostja hinnangul ülepaisutatud. Hagejate seaduslik esindaja on küll märkinud laste kulu eluasemele, kuid ei ole tõendanud kulude suurust. Samuti on kostja hinnangul tõendamata kulutused toidule, transpordile ning laste riietele ja jalanõudele. Esitatud kulu on kostja hinnangul ebamõistlikult suur. Kostja leiab, et hagis märgitud kulu laste toidule on ülepaisutatud, põhjendatud on 150 eurot, lapsed ei vaja eridieeti. Transpordikulu ei oska kostja hinnata, kuivõrd kostjal puudub arusaam esitatud transpordikulu kujunemise osas, ei oska kostja ka vastu argumenteerida, kas tegemist on mõistliku kuluga või mitte. Lisaks märgib kostja, et kooli minek ühistranspordiga ei ole keeruline. Maksimaalne aeg, mis selleks kulub on 28 minutit. Vahemaa kooli ja kodu vahel on ca 6 kilomeetrit. Kooli saab ka ühe bussiga, mis tooks kaasa jalgsi kõndimise kokku ca 9-10 minutit. Kodu juures asub bussipeatus ca 100 m kaugusel, jalgsi minekuks kuluks aega ca 2 min. Edasi saab sõita nii bussiga 17 kui ka 28a, millised peatuvad erinevates kohtades küll, kuid peatusest kooli on bussiga 28a liikudes ca 650 m, mis teeb ajaliselt ca 8 minutit. Bussiga nr 17 sõites, on peatusest kooli ca 550 m, mis teeb ajaliselt ca 7 min. Kostja märgib siinjuures, et talle teadaolevalt toimuvad laste huviringid/treeningud kooli juures, mistõttu ei ole vajalik laste edasi-tagasi sõidutamine. Hügieenitarbed – kostja hinnangul samuti ülepaisutatud kulu. Isegi kui igale ühele osta oma pudel šampooni, palsamit, dušigeeli jne, siis ei kujune ühe kuu kulud nii suureks. Kostja seisukohalt on põhjendatud kulu 20 eurot lapse kohta. Koolikohustus – koolis on töövihikud tasuta. Kulu, mis on, on seotud vihikute, pliiatsite, värvide jms. Ühe lapse kulu kuus on kostja hinnangul on 15 eurot, mitte 30 eurot nagu märgib hagejate seaduslik esindaja. Kulu laste riietele - A riiete kulu aastas 960 eurot ja Bl 720 eurot on ebamõistlikult suur. Kostja leiab, et põhjendatud on 50 eurot kummagi lapse kohta. Hagejate seaduslik esindaja leiab hagiavalduses, et lastele elatise arvutamisel tuleb tagada, et lapse heaolu oleks tagatud ning lapse vajadused saaks kaetud makstava elatisega. Kostja sellega ei nõustu ja leiab, et ka emal lasub laste kulude katmise osas ülalpidamiskohustus, mitte ei kaeta laste vajadusi vaid makstava elatise arvelt. Põhjendus, et ema sissetulek on nii madal ei saa muutuda kohustuseks teisele vanemale rohkem lastele elatist maksta. Ka riigikohus on sedastanud, et ainuüksi ühe vanema parem majanduslik seisund ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära (Riigikohtu
3. veebruari
4. a otsus tsiviilasjas nr 24 16-118651/31, p 13). Seega, hagejate seadusliku esindaja justkui kehvem majanduslik seisund ei anna alust nõuda hagejalt rohkem elatist. Hagejate seaduslikul esindajal tuleb teha kõik endast olenev, et teenida piisav sissetulek. Riigikohus on märkinud, et lapse elatise vaidlustes tuleb kohtutel analüüsida mõlema, mitte ainult ühe vanema võimet teenida sissetulekut (Riigikohtu
5. jaanuari
6. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-135/95, p 13). Kostjale teadaolevalt ei ole hagejate seaduslik esindaja töövõimetu, seega on tal võime samuti sissetulekut teenida ja ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista elatist suuremas ulatuses kui perekonnaseaduses kehtestatud arvestuse alustel. Kostja osaleb laste ülalpidamisel rahaliste maksetega vastavalt oma võimalustele, kooskõlas kehtiva õigusliku regulatsiooniga, kuid elatise väljamõistmine suuremas summas kui seadusega ette nähtud, võib viia kostja majanduslikult raskesse olukorda ning ta ei ole võimeline elatist maksma. Kostja ei nõustu sellega, et peretoetusi arvesse ei võeta elatise arvestamisel, perekonnaseadus näeb seda siiski ette. Hagejate seaduslik esindaja on esitanud ka tagasiulatuva elatise nõude alates 01.03.
7. Viimasega kostja ei nõustu, kuivõrd kuni märts 2023 oli seadusest tulenevalt kostjal kohustus tasuda elatist summas 398,93 eurot (Ale 215,64 eurot + Ble II 183,29 eurot). Märtsis tasus kostja elatis kogusummas 370 eurot. Seega vähem makstud elatis, summas 28,93 eurot lugeda tasutuks varasemalt enam makstud elatisest. Hagejate seaduslik esindaja taotleb elatise maksmist iga kuu
8. kuupäevaks. Kostja töötasu laekub iga kuu
9. kuupäeval. Eeltoodust tulenevalt palub kostja määrata elatise tasumise kuupäevaks iga kuu
10. kuupäev. Kostja kinnitab, et ei ole kunagi keeldunud toetamast ja osalemast aktiivselt enda lapse kasvatamisel. Vastavalt

§ 101

arvestab kostja elatise suuruse - baassumma on 249,78 eurot; - 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast baassummale: 1685*0,03=50,55 eurot. Seega on elatise algsumma 300,33 eurot. - lapsetoetused - lahutame elatise summast pool lapsetoetuse määra: 300,33 – (80/2)=260,33 eurot. Kostja märgib, et tal puudub lastega kohtumise võimalus, kuivõrd X takistab lastega kohtumist ning väidab, et lapsed ei soovi kostjat näha. Küll aga suhtleb kostja oma lastega telefonitsi. - Laste vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, mistõttu teine laps saab 15% vähendatud määra. Ble makstav elatis 260,33*0,85=221,28 eurot. Eeltoodud arvutuskäigust tulenevalt on laste ülalpidamiseks makstav elatis Ale summas 260,33 eurot ja Ble summas 221,28 eurot, seega kogusummas 481,61 eurot. Kostja palub elatise väljamõistmisel arvestada riiklikult makstavat peretoetust. Menetluskulud tuleb kostja arvates jätta hagejate seadusliku esindaja kanda, kuivõrd kostja ei ole oma käitumisega põhjustanud Xi kohtusse pöördumist elatise nõudmiseks. Kostja on seisukohal, et seadusjärgsest elatisest suurem elatise kohustus võib ta viia majanduslikult väga raskesse olukorda. Küll aga kinnitab kostja, et on nõus elatise määramisega muutuva suurusena, mis on arvestatud vastavalt

§-ga

1. Seoses elatise võlgnevuse nõudega summas 28,93 eurot märgib kostja, et mais 2023 tasus ta hagejatele elatist summas 500 eurot, mis on rohkem, kui miinimum elatis, mistõttu nimetatud võlgnevus on põhjendatud igakülgselt lugeda tasutuks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. 5
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude, seisukohtade ning õiguslike väidetega seotud perekonnaasjas.
4. Perekonnaseaduse (

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. A ja B on Y lapsed (dtl 8,9).

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12).

§ 100

lg-s 2 on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (vt Riigikohtu 12.05.2021.a lahend tsiviilasjas nr 2-18-6491/96). Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

1. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). 07.05.2023.a menetlusdokumendis täpsustas hagejate seaduslik esindaja hagejate nõuet ning nõustus elatise väljamõistmisega miinimumulatuses (arvestatuna vastavalt

§ 101sätestatule).

Võttes arvesse Riigikohtu eespoolviidatud seisukohta, ei ole laste vajaduste eraldi tõendamine vajalik. Seega ei käsitle kohus eraldivõetuna hagiavalduses toodud laste kulusid ega kostjapoolseid vastuväiteid sellele. 8. Alates 01.01.2022.a muutus

elatise arvestamise regulatsioon. Alates 01.01.2022.a kehtiva

§ 101

lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. 6

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 249,87 eurot (alates 01.04.2023.a.), mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Justiitsministeeriumi tellimisel viisid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbi uuringu Lapse vajaduspõhise miinimumelatis,

§-s 101 lg 3 baassumma on lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa (ümardatuna). Seega on baassumma määratlemisel juba arvesse võetud lapse standardvajadusi Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil. Keskmine brutopalk 2022. aastal oli 1 685 eurot ja 3% sellest on 50,55 eurot.

§ 101

lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb 2022.aastal elatise miinimumsuurus järgmiselt:

§ 101

lg 3 järgne baassumma 249,87 eurot, millele lisandub

§ 101

lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 249,87 + 50,55 =300,33 eurot.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 300,33 - 40 =260,33 eurot A ja B vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, mistõttu teine laps saab 15% vähendatud määra. Ble makstav elatis 260,33 x 0,85=221,28 eurot. Vastavalt

§ 101

lg 7 kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 % esimese lapse elatise summaga võrreldes. 9. Y kinnitab, et on nõus tasuma lastele igakuist elatist seadusjärgses miinimummääras muutuva suurusena vastavalt

§ 101

. Kostja esitatud tõendid oma majandusliku seisundi kohta kinnitavad, et kostja majanduslik seisund võimaldab tasuda elatist

§ 101sätestatud määras.

Y esitas kohtule töötasutõendid (dtl 40 jj), mille kohaselt oli tema töötasu MMM OÜ-s ajavahemikus aprill 2022 kuni jaanuar 2023 keskmiselt 614,83 eurot, veebruaris ja märtsis 2023 NNN OÜ-s 701, 52 eurot. Y pangakonto väljavõttest tulenevalt on aga samal ajavahemikul kantud töötasu ja lähetusraha näiteks aprillis 2022 1650 eurot, mais 2022 1949 eurot, juunis 2022 1650 eurot, juulis 2022 1400 eurot, augustis 2040 eurot, augustis 2022 2010 eurot, novembris 2022 1920 eurot, detsembris 1820 eurot, märtsis 2023 2820 eurot. Kostja on teinud laste ülalpidamiseks ülekandeid septembris 2022 600 eurot, oktoobris 2022 600 eurot, novembris 2022 1050 eurot, detsembris 780 eurot, jaanuaris 2023 510 eurot, veebruaris 400 eurot ja märtsis 350 eurot (dtl 10-27). Kumbki pool ei ole tõendanud, kas ja millises suuruses oli vanemate vaheline kokkulepe elatise tasumiseks. Väide, et kostja ei osale laste ülalpidamises, on kohtu hinnangul alusetu. Arvestades kostja tasutud elatisemaksete suurust, ei ole tõenäoline, et tegelik töötasu on selline, nagu näidatud töötasutõendis. Eeltoodut kinnitab üheselt kostja pangakonto väljavõte. Transpordiameti liiklusregistri andmetel on Y sõiduauto Mazda xxx reg nr. XXXXXX

§ 108

võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Esiteks ei ole kumbki vanem tõendanud seda, kas ja milline oli vanemate vaheline kokkulepe lastele ülalpidamise andmise osas. Teiseks ei ole millegagi tõendatud, et lastel oleks kostja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju. Tagasiulatuvas osas jätab kohus nõude rahuldamata. 12. Hagejad soovivad kostjalt elatisemaksete tasumist iga kuu esimeseks kuupäevaks ja tuginevad

§ 100lg 4, mis sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Seega peab igakuine elatis olema tasutud hilisemalt jooksva kuu

1. kuupäevaks juulikuu eest hiljemalt
2. juulil). Kostja märgib, et kuna tema palgapäev on kuu
3. kuupäev, tuleks see määrata elatise tasumise kuupäevaks. Elatise maksmise kuupäev ei pea olema seotud kostja palgapäevaga.
4. Kooskõlas TsMS § 468 lg 3 tunnistab kohus hagejate taotlusel elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks. Kuivõrd pooled võivad otsusele esitada apellatsioonkaebuse, on kohtu hinnangul põhjendatud, et otsust täidetakse koheselt, kuivõrd võimalik viivitus otsuse täitmisel või täitmisele asumisel võib kahjustada laste huve. Kohus arvestab seejuures hagejate seadusliku esindaja majanduslikku olukorda.
5. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad 8 asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb lapse vajadusi tõendada).
6. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi jooksva elatise osas, mõistab hagejate kasuks kostjalt välja elatise

§ 101

alusel arvestatud miinimummääras muutuva suurusena, kuid jätab rahuldamata tagasiulatuva elatises osas. Menetluskulude jaotus 16. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 9