2-22-143490 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2023, Narva Tsiviilasja number 2-22-143490 Tsiviilas

) § 405 lg 1 ja § 637 lg 2 1 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul kui kohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. Asjaolud ja kohtu selgitused

1. Kostja ja E AS sõlmisid 26.11.2021 krediidikonto lepingu nr. 1392936328, millega E AS võimaldas kostjale krediidilimiidi 2000 eurot kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Lepingu kohaselt kohustus kostja igakuiselt tagastama 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, ja tasuma igakuist intressi
2. kuupäevaks. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise intressimäär lepingu sõlmimise hetkest 38,90% aastas või 0,11% päevas. Intressi arvestamisel lähtus E AS tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast ning krediidisumma kasutuses olemise päevast alates. Lepingujärgne krediidikulukuse määr oli 55,67% aastas. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli arvelduskrediidi ülekandmine kostja pangakontole väljavõtutasu 0 eurot + 3,1% ülekande summast, millele lisandus hinnakirja alusel välkmakse tasu 15 eurot. E AS omandas teabe kostja varalise seisundi kohta laenutaotlusele esitatud andmete ja kostja arvelduskonto analüüsi alusel. Lisaks on andmeid kogutud C AS andmebaasist, väljaandest Ametlikud Teadaanded ja karistusregistrist. Kostjal tekkis võlgnevus summas 1430 eurot ning ta ei tasunud kasutatud krediidisummalt intressi. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas E AS 01.03.2022 lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 15.03.
3. Kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, kuulutas E AS krediidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 15.03.
4. Lepingu ülesütlemise hoiatus ja teatis on kostjale saadetud e-posti aadressile XXX. E AS loovutas nõude kostja vastu hagejale 14.04.
5. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista järgnevad summad: põhivõlgnevus 1430 eurot, intress 217 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 579,13 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista 2

) § 407 lg 1 alusel. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

MENETLUSKULUD 4.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 5. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 385 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja kulud summas 420 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu summas 385 eurot. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 420 eurot ei ole põhjendatud. Esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et hagi koostamisele ja tõendite kogumisele võis esindajal kuluda kaks tundi. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud kuluks kokku 240 eurot õigusabi kulude katteks. Tegemist ei ole keerulise asjaga ja hagiavaldus on koostatud tüüpvormil. Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on põhjendatud. Seega moodustavad hageja menetluskulud antud juhul kokku 645 eurot (riigilõiv summas 385, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning mõistlikud õigusabi kulud summas 240 eurot). 6.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist menetluskuludelt. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 3