← Eesti

2-23-940/10

Obsah (13)§ 26§ 21§ 2§ 27§ 17§ 36§ 32§ 35§ 41§ 38§ 54§ 19§ 8

Tsiviilasi nr 2-23-940 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 18. mai 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-940 Tsiviilasi A. T. võl

) § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on seitsmest võlausaldajast esitanud ümberkujundamiskavale tähtaegselt vastuväite üks võlausaldaja ehk 14,29% võlausaldajatest. 8.

§ 26

lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesoleval juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud 85,71% pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest ja nende nõuded moodustavad pandiga tagamata nõuetest 66,65%. Seega võib kohus

§ 26lg 2 alusel A.

T. võlgade ümberkujundamise kava kinnitada, kui kava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat (Aktiva Finance Group OÜ) oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. 9. Kohus leiab, et kohtule esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik taotleb

§ 21

lg 1 alusel ümberkujundamiskavaga oma rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuse vähendamise teel. Viidatud sätte teise lause kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. 4

(8)Tsiviilasi nr 2-23-940 Seega on tegemist ümberkujundamisabinõudega, mida kõiki on võimalik üksteisega koostoimes samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule vabadus igal konkreetsel juhul makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks. A. T. l on ümberkujundamiskava kohaselt rahalisi kohustusi seitsme võlausaldaja ees kokku 23 848,66 eurot, millest 19 507,34 eurot on põhinõuded ja 4341,32 eurot kõrvalnõuded. Kava järgi toimub võlausaldajate pandiga tagamata nõuete vähendamine nii kõrvalnõuete kui põhinõuete arvel selliselt, et täies ulatuses jäävad täitmata kõigi võlausaldajate kõrvalnõuded ning põhinõuded tasutakse võrdses, so 90% ulatuses. Kavast nähtuvalt tasutakse kõigi võlausaldajate nõuded 60 kuu jooksul 60 (59 + 1) osamaksega. Võlgnik ei ole ümberkujundamiskavas taotlenud üksnes osade pandiga tagamata võlgade ümberkujundamist ega erinevate pandiga tagamata põhinõuete ümberkujundamist erinevas ulatuses. Kuigi kohustuste rahuldamise määr on võlausaldajatel erinev, jäädes vahemikku 63,18% kuni 90%, ei seisne võlausaldajate võrdne kohtlemine nõuete kogusumma võrdses ulatuses täitmises, sest siis oleksid eelisolukorras kõrge intressi- ja krediidikulukuse ning viivisemääraga laene väljastanud võlausaldajad, vaid võlausaldajate võrdse kohtlemise tagab kõigi võlausaldajate põhinõuete võrdses ulatuses täitmine. Seetõttu ei saa kavas toodud kohustuste rahuldamise määrasid võrreldes järeldada, et võlausaldajaid on koheldud ebavõrdselt. Kohustuste kogusumma vähendamise ja rahuldamise määr ongi võlausaldajatel erinev seetõttu, et osadel võlausaldajatel (sh vastuväite esitanud võlausaldajal) on teistega võrreldes suuremad kõrvalnõuded. Kohus leiab, et ümberkujundamiskavas sisalduvad Aktiva Finance Group OÜ võlatunnistustest nr 279418 ja nr 274768 tulenevad nõuded ei saa teiste võlausaldajate nõuetega võrreldes ebasoodsamatel tingimustel rahuldatud. Sarnaselt kõigi teiste nõuetega tasutakse vastuväite esitanud võlausaldajale 90% põhinõudest, so 4984,77 eurost 4486,29 eurot ning 761,52 eurost 685,37 eurot. 10. Kehtiva kohtupraktika kohaselt otsustab kohus ümberkujundamiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on võlgniku kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodu õigustab mõningal määral võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist. Kohus nõustub usaldusisikuga selles, et kava koostamisel on ka põhinõudeid vähendades arvestatud võlausaldajate huve. Seaduse eelnõu seletuskirjas on leitud, et võlausaldajate õigustatud huvidega kooskõlas olevaks ei saa vähemalt üldjuhul lugeda võlast tervikuna vabastamist. Kuigi esmajoones peaks kõne alla tulema (intressivaba) maksetähtaja edasilükkamine või võla ositi maksmise võimaldamine ning võla vähendamine peaks vähemalt üldjuhul toimuma esmajoones kõrvalnõuete (kulud, intress, sh viivis) arvel, on seletuskirja kohaselt nii võlgnikule kui kohtule siin jäetud iseenesest lai vabadus leidmaks konkreetsel juhul kõige õiglasem lahendus. Kuivõrd võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele (

§ 2

lg 3), on siinjuures oluline, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Eeltoodu tähendab seletuskirjast nähtuvalt, et esmajoones ei peaks võlgasid vähendama suuremas ulatuses, kui võlausaldajad saaksid nõuded rahuldatud võlgniku pankrotimenetluses (koos võlgadest vabastamise menetlusega). Usaldusisik on toonud välja, et pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluses laekuks vara (korter ja sõiduauto) müügist ning töötasust pankrotipessa kokku 7121 eurot, mis on 29,86% koguvõlgnevusest. Lisaks tuleks pankrotivarast katta ka pankrotimenetluse kulud. Samas ümberkujundamiskava kinnitamise korral tasuks võlgnik 60 kuu jooksul võlausaldajate tagatiseta nõuete katteks kokku 17 556,61 eurot, so 73,62% koguvõlgnevusest. Seega arvestab ümberkujundamiskava võlausaldajate õigustatud huve (ka kõrvalkohustuste vähendamisel 100% ja põhinõuete vähendamisel 10%) ning võlausaldajaid ei seata võlgade 5

(8)Tsiviilasi nr 2-23-940 ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. 11.

§ 27

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata

§ 26

lgtes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Kohus leiab võlgniku varalist seisundit arvestades, et kohtule kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamise kava on täidetav, see on koostatud võlgniku maksevõimest (eeskätt tema sissetuleku suurusest) lähtudes ning makseraskuste ületamiseks on kohaldatud kõiki

§ 21

lg-s 1 ette nähtud ümberkujundamisabinõusid, et kava täitmine oleks võlgnikule jõukohane. Võlgnikul tuleb igakuisest sissetulekust (keskmiselt XXX eurot) võlausaldajate pandiga tagamata nõuete katteks tasuda kokku ligikaudu 293 eurot, seega jääb igakuiselt võlgniku kasutusse 538 eurot. Kohtu hinnangul ei ole võlausaldajate nõuete suuremas ulatuses täitmine ilma võlgniku minimaalset vajalikku elustandardit kahjustamata võimalik. Kohus arvestab siinjuures ka käesolevas majanduskeskkonnas toimuva inflatsiooniga 20% ja inimeste ostujõu vähenemisega 1/10 ulatuses. Võlgnik on kava koostamisel andnud usaldusisikule teada, et vajadusel saavad pereliikmed teda elamiskulude osas toetada. Kohus märgib, et vastuväite esitanud võlausaldaja ettepaneku – tasuda temale kogu võlgnevus – rahuldamise korral tähendaks see vastuväite esitanud võlausaldaja teistele eelistamist, aga tema mitte eelistamisel muudaks see kava täitmise võlgnikule ülejõu käivaks (sest kõigi võlausaldajate võlgnevused tuleks täita 100% ulatuses). Võlgnikul peab olema motivatsioon ja säilima huvi kava täitmise vastu, et vältida enda pankrotimenetlust. Antud juhul on võlgnik nõustunud 60 kuu jooksul elama 538 euro suuruse sissetulekuga, et rahuldada võlausaldajate põhinõuded 90% ulatuses. Võlausaldaja märkuse osas, et võlgnik ei ole kava koostamisel arvestanud asjaoluga, et tema majanduslik seis võib muutuda (seega kas halveneda või pareneda), märgib kohus, et võlgade ümberkujundamise menetluses lähtutakse võlgniku varalise seisukorra kohta andmete esitamisel maksejõuetusavalduse kohtule esitamise ajast (

§ 17

lg 1 p-d 1 ja 2).

§ 36

lg 1 kohaselt võib võlgnik, usaldusisik või võlausaldaja asjaolude muutumise korral, iseäranis kui võlgniku varaline seisund oluliselt muutub või võlgniku ilmnenud tegelik varaline seisund erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. 12. Kokkuvõtteks rahuldab kohus A. T. maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks ja kinnitab

§ 26lg 2 alusel võlgniku ümberkujundamiskava selles toodud tingimustel.

Käesoleval juhul on mõistlik ja põhjendatud anda võlgnikule võimalus täita võlgade ümberkujundamiskava ja ületada makseraskused teenitava sissetuleku arvel ning vajadusel pereliikmete abiga ilma vara võõrandamata. 13. Kohus peatas 13.02.2023 määrusega võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused või muud sundtäitmised raha sissenõudmiseks kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni, samuti kohustas kohus kohtutäitureid vabastama aresti alt võlgniku pangakontod, töötasunõuded ja tulumaksutagastused ning peatas kohtumenetlused, milles on võlgniku vastu rahaline nõue ja mille kohta ei ole veel otsust tehtud. Kohus selgitab, et

§ 32

lg 2 kohaselt jätkatakse ümberkujundamiskava kinnitamise järel maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti. Tulenevalt

§ 32

lg-s 3 sätestatust ei piira ümberkujundamiskava kinnitamine võlausaldaja õigust esitada kohtumenetluses nõue, mida ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib võlausaldaja kohtumenetluses vaielda nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud. 14.

§ 26

lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. 6

(8)Tsiviilasi nr 2-23-940 Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (

§ 35lg 1).

Võlgnikul tuleb iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitada 15. maiks usaldusisikule aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta (

§ 35lg 3).

Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada 15.06.2023 ja edaspidi iga aasta möödumisel – 15.05.2024 jne. Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (

§ 41lg 2 p 6).

Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (

§ 35lg 4).

15. Kohus selgitab, et

§ 38

kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses.

  1. Usaldusisik on 08.05.2023 esitanud kohtule taotluse usaldusisikule tasu määramiseks koos tasu arvestusega. Usaldusisik palub määrata tasuks 8,5 tunni eest 765 eurot (tunnitasu 90 eurot). Tasu kanda Avitase OÜ arvelduskontole nr EE
  2. Tasu arvestusest nähtuvalt on usaldusisik teostanud järgmisi toiminguid: Tunde Kirjeldus 0,5 Maksejõuetusmenetluse dokumentidega tutvumine 0,5 Seadusandlusega tutvumine 0,5 Infopäringute koostamine ja võlausaldajate teavitamine 1,0 Suhtlemine võlgnikuga 1,0 Võlausaldajatelt ja võlgnikult saadud info analüüsimine ning tabeli koostamine 1,0 Võla- ja varanimekirjade koostamine ümberkujundamiskavade 0,5 Erinevate analüüsimina, arutelu võlgnikuga kaalumine ja 1,5 Ümberkujundamiskava, põhjenduste ja selgituste koostamine 0,5 Võlausaldajatele teatise dokumentide esitamine koostamine ning kava ja 1,5 Kokkuvõtte koostamine võlausaldajate seisukohtadest ümberkujundamiskava kohta ning usaldusisiku arvamuse koostamine ja kohtule esitamine

§ 54

lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (

§ 54lg 3 ja 4).

Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on

§ 54

lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale, seega alates 01.01.2023 145 eurot (725 / 5). Kohus leiab, et usaldusisiku tasu suurus on vastavuses usaldusisiku töö panusega ning usaldusisikule tuleb määrata tasuks 8,5 tunni eest 765 eurot (90 eurot/tund). Tasu tuleb kanda võlgniku poolt

§ 19

lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina ette tasutud vahenditest. Kuna võlgnik on deposiidina tasunud kokku 900 eurot (09.03.2023 450 eurot ja 09.04.2023 450 eurot), tuleb enam tasutud summa 135 eurot tagastada võlgniku arvelduskontole nr XXX selgitusega „deposiidi tagastamine tsiviilasjas nr 2-23-940“. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 7

(8)Tsiviilasi nr 2-23-940 17. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. 18.

§ 8lg 3 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda.

Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.