Obsah (10)

§ 271§ 334§ 100§ 101§ 108§ 115§ 186§ 195§ 1132§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 16. mai 2023, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-151420 Tsiviilasi Elisa Eesti AS hagi L. P.

) sätteid. Vastavalt

§-le 619 kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Antud juhul on hageja ja kostja vahel sõlmitud sideteenuse leping, mille alusel kohustus hageja osutama kostjale sideteenust ning kostja maksma hagejale selle eest kokkulepitud tasu. Poolte vahel on sõlmitud ka seadmete kasutamise leping, mis oma olemuselt on üürileping

§ 271tähenduses.

Nimetatud sätte kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

§ 334

lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele.

1. Hageja on oma sideteenuse lepingust kui ka üürilepingust tulenevad kohustused täitnud: osutanud kostjale sideteenust ning andnud üle seadmed vastavalt poolte vahel kokkulepitud tingimustele. Kostja on jätnud kokkulepitud teenuste ja seadme kasutamise eest tasumata.
2. Kostja esitas nõudele aegumise vastuväite. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. on
3. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat (TsÜS § 146 lg 1). TsÜS § 147 lg 3 alusel algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. 4 2-22-151420 Hageja on esitanud kõik arved kostjale
4. aastal. Arvetest tulenevate nõuete aegumine algas seega
5. jaanuaril 2020 ning nõuded saab lugeda aegunuks
6. detsembril
8. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama § lg 2 p 3 sätestab, et hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse
9. detsembril 2022, st enne nõuete aegumist. Seega on hageja esitatud nõuete aegumine peatunud ning nõuded ei ole aegunud. 14.

§-s 100 on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostjapoolset tasu maksmata jätmist tuleb seega käsitleda kohustuste rikkumisena

§ 100

mõttes.

§ 101

on sätestatud õiguskaitsevahendite loetelu, mida võlausaldaja võib kasutada juhul, kui võlgnik rikub kohustust.

§ 101

lg 1 p-s 1 ja p-s 3 on ette nähtud võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist.

§ 108

lg-s 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja on rikkunud sideteenuse lepingust ja üürilepingust tulenevat tasu maksmise kohustust, on hagejal õigus nõude kostjalt nende täitmist

§ 108

lg 1 alusel koosmõjus

§-ga 619 ja 271, summas 97 eurot 31 senti. 15.

§ 115

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kuna kostja ei ole tagastanud hagejale üüritud seadmeid, siis nõuab hageja nende väärtuse hüvitamist vastavat

§ 115lõikele 1 ja lepingu p-le 12.5 (dtl 29), summas 10 eurot.

1. Poolte vahel sõlmitud lepingute üldtingimuste (dtl 26-29) p 12.
2. ütleb järgmist: „Lepingu lõppemisel tagastab Klient Starmanile omal kulul kõik Kliendi valduses olevad Starmanile kuuluvad Seadmed ja Kiipkaardid (isiklikult või volituse alusel või posti teel Starmani esindusse, või kutsudes Starmani esindaja Seadme tagastamiseks ja tasudes visiidi eest Hinnakirja järgi). Seadme või Kiipkaardi mittetagastamisel kohustub Klient hüvitama Starmanile Seadme või Kiipkaardi väärtuse Starmani poolt esitatava arve alusel“.
3. Võlasuhte lõppemise üldised alused on sätestatud

§-s 186. Muu hulgas võib kestvusvõlasuhe

§ 186

p 6 järgi lõppeda selle ülesütlemisega ühe poole poolt (RKTKo 07.03.2018 2-16-11889, p 18.1).

§ 195lg 1 kohaselt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Ts

ÜS § 69 lg 1 esimene lause sätestab, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Lepingu ülesütlemine kui kujundusõigus realiseerub lepingut lõpetada sooviva poole vastava tahteavalduse jõudmisel vastaspooleni (

§ 195lg 1, Ts

ÜS § 69 lg 1 esimene lause) (RKTKo 02.04.2014 3-2-1-190-13, p 23). 18. Vastavalt poolte kokkulepitule tuli kostjal hagejale kuuluvad seadmed ja kiipkaardid tagastada lepingu lõppemisel. Hageja ei ole toonud menetluses välja asjaolusid millest nähtuks, et poole vahel sõlmitud lepingud on lõppenud. Hageja on selgitanud, et üldtingimuste punkti 12.2 kohaselt on Starmanil õigus Teenuse osutamise leping üles öelda kui teenuse osutamist on piiratud punkti 7.1.4 alusel, välja arvatud punkti 7.1.4.4 ja 7.1.4.6 alusel, ja piiramise alus ei ole ära langenud 1 kuu jooksul (dtl 46). Hageja on seega viidanud oma õigusele leping üles öelda, kuid ei välja toonud, et seda oleks reaalselt tehtud. Lepingu ülesütlemine realiseerub 5 2-22-151420 lepingut lõpetada sooviva poole tahteavalduse jõudmisel vastaspooleni. Hageja ei ole toonud välja, et ta oleks teinud kostjale lepingu ülesütlemist käsitleva tahteavalduse. Samuti ei ole hageja selgitanud, et leping oleks lõppenud mingil muul alusel ega toonud välja kuupäeva, millal hageja hinnangul leping lõppes. Hagiavalduse p-st 1.7 (dtl 46) nähtuvalt on hageja teadlik, et kostja on kohustatud DigiTV kaardi hagejale tagastama lepingu lõppemisel. Kuigi hageja nõuab kostjalt üüritud seadme väärtuse hüvitamist lepingu lõppemise tõttu, ei ole hageja lepingu lõppemise fakti ega asjaolusid vähemalgi määral sisustanud. Hageja nõue üüritud seadme väärtuse hüvitamiseks on seega alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. 19.

§ 1132

lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. 20. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu 5 eurot. Hageja tõi hagiavalduse p-s 2.11 välja, et nõuab tulenevalt

§ 1132lg-st 1 kostjalt ühe tasulise meeldetuletuskirja tasumist, summas 5 eurot.

Eelnevalt on saadetud kostjale kolm tasulist meeldetuletust (dtl 48).

§ 1132

lg 1 kolmanda lause kohaselt võib hüvitist nõuda ainult juhul, kui tarbijale on saadetud enne vähemalt üks tasuta meeldetuletus. Hageja esitatud asjaolude kohaselt saatis hageja kostjale enne kolm tasulist meeldetuletust. Hageja on saatnud enda sõnul kostjale enne tasulise meeldetuletuskirja saatmist 3 tasulist meeldetuletust, kuid esitatud asjaoludest nähtuvalt mitte ühtegi tasuta meeldetuletust. Hageja 5 euro suurune sissenõudmiskulu ei ole seega põhjendatud. 21. Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõuded nii hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviste suhtes kui ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate viiviste osas.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt viiviseid alates

1. oktoobrist 2019, st viimase kostjale esitatud arve ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni
2. jaanuaril 2022 lepingus kokkulepitud määras 0,05% päevas põhinõudelt 97 eurolt 31 sendilt ja kahjuhüvitiselt 10 eurolt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõudena 97 eurot 31 sendilt, seega tuleb ka viivis välja mõista nimetatud summalt. Vastava perioodi viivised on 59 eurot 2 senti. Viivised 59 eurot 2 senti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
3. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab kostjatelt ka hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutumata viiviste väljamõistmist. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast so
4. jaanuarist
5. a kuni põhinõude ja kahjuhüvitise tasumiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras 0,05% päevas. Kohus rahuldab hageja taotluse põhinõudelt arvestatava viivise väljamõistmiseks ja mõistab kostjalt välja 6 2-22-151420 viivise tasumata põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast so
6. jaanuarist 2023 kuni põhinõude (97 eurot 31 senti) täitmiseni viivisemääraga 0,05% Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi hind on asjas 196 eurot 97 senti. Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt, kokku summas 174 eurot 9 senti (põhinõue 97,31 + viivis 59,02 + tuleviku viivis 17,76), seega hageja nõudest rahuldatakse 88%. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta 88% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 12% ulatuses hageja kanda.
8. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 100 euro, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro ja hageja õigusabikulude 85 euro väljamõistmiseks. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. TsMS § 4842 alusel on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
9. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud 85 eurot käesolevas asjas põhjendatud ja vajalikud. Kulud vastavad nõude olemusele ja menetluse mahule.
10. Kokku on hageja põhjendatud menetluskuludeks 205 eurot, sh riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 85 eurot. Kostjal tuleb hagejale hüvitada seega 180 eurot 40 senti (88% 205-st).
11. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostjal menetluses esindajat ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. 28. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 7