← Eesti

2-22-133596/9

Obsah (6)§ 402§ 399§ 416§ 164§ 170§ 412

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-133596 Tsiviilasi Renovum OÜ hagi R. Š. e

) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

  1. Vaidlust ei ole, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja kostja vahel on
  2. märtsil 2022 sõlmitud krediidikontoleping, mille alusel anti kostjale kauba ostmiseks krediiti limiidiga 700 eurot (dtl 3439). Pooled ei vaidle selle üle, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, st kõnealune laenuleping on tarbijakrediidileping

§ 402lg 1 mõttes.

7.

§ 399

lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud.

§ 416

lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. 2

(5)2-22-133596
  2. mail 2022 on krediidiandja edastanud kostjale teate lepingu täitmiseks täiendava tähtaja andmiseks 14 päeva (dtl 44). Sama kirjaga andis krediidiandja kostjale teada, et võlgnevuse täiendava tähtaja jooksul tasumata jätmisel ütleb krediidiandja lepingu üles.
  3. augustil 2022 teavitas TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kostjat lepingu lõpetamisest (dtl 45). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenuandja esitas kostjale lepingu ülesütlemise avalduse
  4. augustil
  5. 9.

§ 164

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

§ 170

sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. 10.

§ 412

lg 1 sätestab, et kui krediidiandja loovutab tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude, tuleb tarbijat nõude loovutamisest teavitada, välja arvatud juhul, kui krediidiandja jääb kokkuleppel uue võlausaldajaga tarbija suhtes edasi võlausaldajaks. Hageja väidab hagiavalduse p 3.

  1. esimeses lauses, et laenuandja edastas
  2. augustil 2022 kostjale teatise laenulepingu ülesütlemise kohta ja nõude loovutamise teate. Hageja on esitanud nimetatud asjaolu tõendamiseks TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali lepingu erakorralise ülesütlemise teatise kuupäevaga
  3. august 2022 (dtl 45). Kohtu hinnangul ei ole võimalik nimetatud tõendi alusel väita, et krediidikontolepingust viitenumbriga XXX tulenev nõue oleks kellelegi loovutatud. Teatises on muu seas kirjas, et: „TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal esitab nõude koguvõlgnevuse summas 800 eurot 36 senti ennetähtaegseks tagastamiseks ning sellele lisanduvad lepingust ja/või hinnakirjast tulenevad tasud, sealhulgas võlgnevuse sissenõudmise kulud.“ Nimetatust ei ole arusaadav, et nõue oleks teate esitamisega loovutatud, samuti ei ole nimetatud ühtegi isikut kellele nõue võiks loovutatud olla.
  4. Hagiavalduse p 3.6 teises lauses väidab hageja, et nõue on hagejale loovutatud
  5. augustil
  6. Ka seetõttu ei saa krediidiandja
  7. augusti 2022 teatis olla kostjale esitatud nõude loovutamise teade. Hageja ei ole kohtule
  8. augustil 2022 väidetavalt toimunud nõude loovutamise kohta ühtegi tõendit esitanud.
  9. Hageja esitas käesolevas tsiviilasjas maksekäsu kiirmenetluse avalduse (dtl 4-6)
  10. augustil 2022, st samal päeval kui toimus väidetav nõude loovutamine. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluses tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses selgitas hageja nõude kirjelduses, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal nõue täita kohustused nõuetekohaselt ei andnud soovitud tulemust, seega loovutati nõue Renovum OÜ-le. Avaldaja teavitas võlgniku eeltoodust posti teel kuid soovitud tulemusteni ei jõutud. Võlgnik ei ole võlajäägist Renovum OÜ-le tagastanud ühtegi eurot.
  11. Hageja esitatud asjaoludest nähtuvalt väidab hageja samaaegselt esiteks, et nõue loovutati talle
  12. augustil
  13. Teiseks väidab hageja, et teavitas kostjat nõude loovutamisest posti teel. Hageja esitatud asjaolude järgi sai hageja seda teha ainult
  14. augustil 2022, sest nõue loovutati
  15. augustil 2022 ning samal päeval esitas hageja juba maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
  16. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 3 kohaselt lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega 3

(5)2-22-133596 kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud lepingu (dtl 36) p. 8.
  1. kohaselt peavad lepingu alusel teisele poolele edastavad teated olema kirjalikku taasesitamist võimaldavad vormis või edastatud digitaalselt allkirjastatuna. Sama lepingu p 8.
  2. kohaselt loetakse kirjalikus vormis edastatud teade kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt Eritingimustes näidatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva. Poole poolt e-posti aadressil saadetud teade loetakse teise poole poolt kättesaaduks saatmisele järgneval tööpäeval.
  3. Vastavalt kostjaga sõlmitud krediidilepingus kokkulepitule ei saa eelnevast tulenevalt posti teel saadetud teadet lugeda kättesaaduks postitamisega samal päeval, vaid 5 kalendripäeva alates teate postitamisest. Hageja ei ole esitanud asjaolusid ega tõendeid, et kostjale oleks nõude loovutamisest hageja kasuks mistahes moel teada antud. Igal juhul ei ole nõude hagejale loovutamise teate kostjale posti teel kättesaaduks lugemine maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal (st hagimenetluse tähenduses hagi esitamise ajal) võimalik, sest vastavalt esitatud asjaoludele loovutati nõue
  4. augustil
  5. Varaseim võimalik nõude loovutamise teate posti teel kättesaaduks arvamise kuupäev on seega
  6. september
  7. Kohtu hinnangul ei ole

§ 412

lg-s 1 sätestatud tarbijale nõude loovutamisest teatamise nõude tõttu tarbijakrediidilepingust tulenev nõue uue võlausaldaja poolt sissenõutav enne, kui võlgnikule on nõude loovutamisest teavitatud. Eeltoodust tulenevalt ei saanud hageja esitatud asjaolude kohaselt hagejal hagi esitamise ajal kostja vastu krediidikonto lepingust nr XXX tulenevat nõuet olla.

  1. Kohtul on üldjuhul selgitamiskohustus olukorras, kus poolte esitatud asjaolud võimaldavad asja lahendada erinevatel õiguslikel alustel ning poole avaldustest ei ole selge, millisele alusele ta tugineb (vt nt RKTKo 29.04.2015 3-2-1-41-15, p 19). Olukorras, kus hagis esitatud nõue on õiguslikult perspektiivitu põhjusel, et seda ei ole võimalik rahuldada ühelgi õiguslikul alusel, ei ole kohtul ka selgitamiskohustust (RKTKo 26.10.2022 2-20-15758, p 13). Hageja esitatud asjaolude kohaselt ei olnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks kostja nõude loovutamisest teavitamine ning hagejal kostjalt võlgnevuse kohtuväline nõudmine eluliselt võimalik, mistõttu ei ole põhjendatud küsida hagejalt selgitamiskohustuse täitmise korras nimetatud asjaolude kohta tõendeid.
  2. Hagi kostja vastu jääb eeltoodud kaalutlustel rahuldamata. Hagejal ei olnud hagi esitamise ajal kostja vastu krediidikontolepingust nr XXX tulenevat nõuet.
  3. Kohus märgib, et hageja on püüdnud maksekäsu avalduses esitatud nõude kirjeldusega kohut eksitusse viia. Hageja selgitas, et nõue loovutati hagejale ning kostjat sellest teavitatud. Vaatamata kostja teavitamisele ei ole kostja hagejale võlgnevust tasunud. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt ei olnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks eluliselt võimalik, et hageja on kostjat võlgnevuse loovutamisest teavitanud ning kostjalt võlgnevuse tasumist nõudnud. MENETLUSKULUD
  4. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
  5. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. 4

(5)2-22-133596 21. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.