Obsah (8)

§ 113§ 115§ 101§ 103§ 127§ 128§ 139§ 140

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik Otsuse tegemise aeg ja koht 22.06.2023, Tallinn Kohtuasja number

) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivist. Samuti palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 216 eurot (kohtueelsed õigusabikulud). Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise koos kohustusega tasuda hüvitiselt

§ 113lg 1 II lauses sätestatud määras viivist.

1.

1. Hagiavalduse kohaselt sündis vanemate kooselust xx.xx.xxxx tütar (hageja), vanemate kooselu lõppes 03.06.2017 ning alates vanemate lahku kolimisest elab hageja ema juures. Kostja ei ole alates
2. a juulist tasunud hageja ülalpidamiseks piisavalt elatist ega taganud hageja ülalpidamist. Kuna kostja rikkus ülalpidamiskohustust, esitas hageja lepinguline esindaja 25.10.2021 kostjale nõudekirja
3. a juulist kuni oktoobrini tasumata elatise (384 eurot) ja alates
4. a novembrist edasiulatuvalt elatise (292 eurot kuus) tasumiseks ning 2 2-21-18183 õigusabiteenuse kulude (216 eurot) hüvitamiseks. Nõudekirjast hoolimata ei ole kostja oma kohustusi täielikult täitnud. 1.
5. Kostjal on kohustus tasuda hageja ülalpidamiseks perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 sätestatud määras elatist. 1.
6. Kuna kostja rikkus ülalpidamiskohustust, tekkis hagejale kahju, mille kostja peab

§ 115alusel hüvitama.

Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi ning esitas kostjale 25.10.2021 nõudekirja. Hageja tasus kohtueelse õigusabi eest Bene Est Law Office OÜ-le arve nr 4618 alusel 216 eurot. Kostja vastuväited

1. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte enda kanda. 2.
2. Kostja vastuväidete kohaselt on kostja alates vanemate kooselu lõppemisest tasunud iga kuu lapsele miinimummääras elatist.
3. a juulist kuni septembrini tasus kostja vähem elatist, sest ema rikkus korduvalt lapsega suhtlemise korda, mistõttu pidi kostja ostma lapsele vajalikke tarbeesemeid ja kandma lapse elamiskulusid, samuti viibis kostja lapse haiguse tõttu hoolduslehel ja laps viibis kostja juures. Kostja arvas tehtud kulud elatisest maha. 2.
4. Õigusabikulude hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. Hageja ema ei ole pöördunud eelnevalt kostja poole, kuigi ta oleks võinud pöörduda kostja poole e-kirja või telefoni teel, et jõuda kulude mahaarvamise osas kokkuleppele. Kui hageja ema ei oleks jõudnud endale sobiva kokkuleppeni, oleks ta saanud pöörduda otse kohtu poole. Kohtu poole pöördumine on riigilõivuvaba. Kohtueelne õigusabikulu on ebamõistlikult suur (samas suurusjärgus elatise võla suurusega) ja kahjustab lapse ülalpidamist. 2.
5. Vaidluse saab lahendada poolte kokkuleppel selliselt, et hageja loobub
6. a juulist kuni septembrini tagasiulatuva elatise nõudest ja kahju hüvitamise nõudest ning kostja kohustub tasuma edaspidi miinimummääras elatist, mida vähendatakse proportsionaalselt, kui laps viibib erandkorras kostja juures või kostja teeb kokkuleppel lapsele kulutusi. Maakohtu otsus ja põhjendused
7. Harju Maakohus rahuldas 12.04.2022 otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja
8. a juuli, augusti, septembri ja novembri eest elatise võla 383 eurot 70 senti ning alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud elatise 1058 eurot 85 senti ja alates 01.04.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni miinimummääras elatise 225 eurot 64 senti kuus tingimusel, et sissenõutavaks muutunud elatis tuleb tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ning selle tasumisega viivitamise korral tuleb kostjal tasuda

§ 113lg 1 II lauses sätestatud määras viivist.

Maakohus jättis rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude. Menetluskulud jättis maakohus poolte enda kanda. 3.

1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kostja rikkunud ülalpidamiskohustust ning kostjalt tuleb alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni välja mõista miinimumelatis, mis oli
2. aastal PKS § 101 järgi 292 eurot ja
3. aastal PKS § 101 lg 1 järgi 213 eurot 44 senti ja alates 01.04.2022 225 eurot 64 senti. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks PKS § 108 alusel välja mõista tagasiulatuv elatis
4. a juuli, augusti, septembri ja novembri eest kokku 383 eurot 70 senti. Kostja tasus sel ajavahemikul elatist 784 eurot 30 senti, kuigi oleks pidanud PKS § 101 järgi tasuma 1168 eurot (4×292). Kostja ei ole tõendanud, et ta on täiendavalt elatist maksnud. Meelelahutuse pakkumist ja teatud asjade ostmist ei saa käsitada 3 2-21-18183 elatise tasumisena. Kostja ei ole tõendanud, et ta tegi vanemate kokkuleppel lapsele kulutusi. Ka juhul, kui vanematel oleks olnud kokkulepe miinimumist väiksema elatise tasumise kohta, ei välista see PKS § 100 lg 3 järgi elatise nõude esitamist. 3.
5. Hageja kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Kuigi kohtueelsed õigusabikulud on otsese varalise kahjuna

§ 115

alusel hüvitatavad, ei saa siinsel juhul pidada õigusteenuse osutaja poole pöördumist enne hagi esitamist vajalikuks, sest elatise küsimused ei ole oma olemuselt õiguslikult keerukad ning hageja seaduslikul esindajal oli võimalus enne kohtu poole pöördumist kostjaga nimetatud küsimuses isiklikult suhelda, st kahju tekkimine ära hoida. 3.

1. Menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 ja § 164 lg 1 alusel poote enda kanda. Apellatsioonkaebus
2. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis kahju hüvitamise nõude rahuldamata ja menetluskulud poolte enda kanda, ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldada kahju hüvitamise nõue ja jätta hageja menetluskulud kostja kanda. 4.
3. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus vääralt kahju hüvitamise nõude rahuldamata ning asus põhjendamatult seisukohale, et elatiseasjas ei ole kohtueelne õigusabiteenuse saamine vajalik. Kui hageja on kohtumenetluse eel õigusabiteenust kasutanud, siis tuleb talle kulud hüvitada. Maakohus leidis vääralt, et hagejal oli võimalik kahju ära hoida ja pöörduda isiklikult kostja poole. Hageja seaduslik esindaja suhtles enne kostjaga, kuid see ei andnud tulemust. Ka kohtumenetluses vaidles kostja tagasiulatuva elatise nõudele vastu. 4.
4. Maakohus ei põhjendanud, miks tuleb kulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte kanda, mitte jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Maakohus juhindus vääralt 01.01.2022 jõustunud redaktsioonis TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust. Menetluskulusid jaotades tuleb arvestada seda, milliseid kulusid sai hageja ette näha, ning võtta aluseks sätted, mis kehtisid hagi esitamise ajal. Vastustaja seisukoht
5. Kostja ei esitanud seisukohta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi selles osas. Kuigi ringkonnakohus teeb osaliselt maakohtust erineva otsuse, ei anna see alust muuta TsMS § 173 lg 3 I lause järgi menetluskulude jaotust ning apellatsioonkaebus tuleb selles osas jätta rahuldamata.
7. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse üksnes osas, millega maakohus jättis hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamata ja hageja menetluskulud hageja enda kanda. Muus osas ei ole hageja ega kostja maakohtu otsust vaidlustanud. Sellest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu 4 2-21-18183 otsust üksnes kahjuhüvitise ja menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas on maakohtu otsus jõustunud.
8. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus vääralt ja põhjendamatult seisukohale, et hageja ei saa nõuda kostjalt kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. 8.
9. Ringkonnakohus märgib, et alaealise lapse ja tema vanema vahel tekib põlvnemisest tulenevalt seaduse alusel ülalpidamise õigussuhe. Vanem (täisealine esimese astme üleneja) on PKS § 96 lg 1 järgi kohustatud ülalpidamist andma ning alaealisel lapsel (esimese astme alanejal) on PKS § 97 p 1 järgi õigus saada ülalpidamist. Ülalpidamist tuleb PKS § 100 lg 1 järgi anda üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Seega on tegemist võlasuhte laadse õigussuhtega. Kuigi perekonnaseadusest ei tulene selgelt elatise nõude alusnormi, on õigustatud isikul ülalpidamiskohustuse rikkumise korral sarnaselt

§ 101

lg 1 p-s 1 ja §-s 108 sätestatule õigus nõuda kohustatud isikult ülalpidamiskohustuse täitmist. Seda kinnitab ka Riigikohtu praktika, mille kohaselt võib õigustatud isik esitada hagi elatise, sh tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise maksmise kohustuse täitmiseks, kui kohustatud isik rikub ülalpidamiskohustust (st ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses) või on alust eeldada, et ta teeb seda tulevikus (vt nt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 19; RKTKo 16.01.2013, 3-2-1-160-12, p 16). Seejuures on ülalpidamiskohustuse rikkumisest tulenev tagasiulatuv kohustuse täitmise nõue kohustatud isiku kaitseks piiratud. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt üksnes kuni ühe aasta eest enne kohtule elatisehagi esitamist. Lisaks ülalpidamiskohustuse täitmise nõudele, saab õigustatud isik sarnaselt

§ 101

lg 1 p-s 3 ja §-s 115 sätestatule nõuda kohustatud isikult ülalpidamiskohustuse rikkumise korral ka kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist, kuid ka kahju hüvitamise nõue on kohustatud isiku kaitseks piiratud. Nii võib õigustatud isik nõuda ka ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist PKS § 108 järgi tagasiulatuvalt üksnes kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Seega on ülalpidamist saama õigustatud isikul PKS § 108 järgi õigus nõuda kohustatud isikult lisaks ülalpidamiskohustuse täitmisele ka aasta jooksul enne hagi esitamist aset leidnud ülalpidamiskohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist. 8.2. Õigustatud isikule kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema

§-de 115, 127 ja 103 ning PKS § 108 järgi täidetud järgmised eeldused: - kohustatud isik on ühe aasta sees enne hagi esitamist rikkunud ülalpidamiskohustust (

§ 115

ja PKS § 108); - rikkumine ei ole vabandatav (

§ 103

); - õigustatud isikule on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1 ja § 128); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127

lg 4); - kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); - kahju oli kohustatud isikule ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127lg 3).

8.

1. Siinses asjas nõuab hageja kostjalt kuni viie kuu jooksul enne hagi esitamist toimunud ülalpidamiskohustuse rikkumisele tuginedes kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Maakohus tuvastas, et kostja jättis
2. a juuli, augusti, septembri ja novembri eest hagejale tasumata kokku 383 eurot 70 senti, st rikkus ülalpidamiskohustust, ning maakohus mõistis 5 2-21-18183 kostjalt hageja kasuks välja enne hagi esitamist viie kuu jooksul tasumata jäänud elatise. Kostja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud ning asjas esitatud ja tuvastatud asjaoludel ei ole kolleegiumil alust järeldada, et kostja ei oleks ülalpidamiskohustust enne hagi esitamist rikkunud. Kostja rikkumist ei saa pidada vabandatavaks

§ 103tähenduses.

Kuna kostja jättis elatise mitme kuu jooksul osaliselt tasumata, pöördus hageja ema hagejale nõutavas ulatuses elatise saamiseks õigusabiteenuse saamiseks Bene Est Law Office poole, kelle jurist Virkko Valge koostas elatisevõla tasumiseks ja edaspidi nõutavas suuruses elatise maksmiseks kostjale 25.10.2021 nõudekirja (I kd, tl 11–13). Bene Est Law Office esitas 02.11.2021 hageja emale nõudekirja koostamise eest arve nr 4618 summaga 216 eurot (I kd, tl 16). Seega on hagejal tekkinud otsene varaline kahju

§ 128lg 3 tähenduses.

Ka Riigikohus on leidnud, et kohtueelsed õigusabikulud on otsese varalise kahjuna hüvitatavad (vt RKTKo 14.10.2014, 3-2-1-84-14, p 24). Hageja kahju on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega

§ 127lg 4 tähenduses.

Kui kostja ei oleks jätnud 2021 juulist kuni novembrini elatist osaliselt maksmata, ei oleks hagejal olnud vaja nõuda kostjalt elatist ega selle nõudmiseks kasutada õigusabiteenust. Hagejal tekkinud kahju (kohtueelsed õigusabikulud) on hõlmatud perekonnaseaduses üleneja sugulase ülalpidamiskohustuse kaitse-eesmärgiga

§ 127lg 2 tähenduses.

PKS §-s 96 sätestatud ülalpidamiskohustuse eesmärgiks on tagada, et õigustatud isiku igapäevased vajadused on rahuldatud ning selleks on olemas piisvad vahendid. Seejuures hõlmab selle sätte kaitseala nii ülalpidamiseks vajalike vahendite (elatise) saamist kui ka nende saamiseks tehtavate kulutuste (sh õigusabikulutuste) hüvitamist. Seda kinnitab ka PKS § 108, mille järgi on õigustatud isikul selgelt õigus nõuda ka ülalpidamiskohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Viidatud normi eesmärgiks on asetada õigustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane sellele, kus ta oleks olnud, kui kohustatud isik ei oleks ülalpidamiskohustust rikkunud. Seega hõlmab PKS § 108 õigustatud isikul ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tehtud kulusid, sh elatisenõude esitamiseks vajalikke kohtuväliseid õigusabikulusid. Hagejal tekkinud kahju oli kostjale ettenähtav

§ 127lg 3.

Kostja pidi mõistma, et kui ta jätab alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmata, siis on teine vanem kohustatud lapse huvides tema igapäevaste vajaduste jooksvaks rahuldamiseks nõudma elatist ning ta võib vajada selleks õigusabiteenust. Seejuures ei ole õige maakohtu seisukoht, et elatisevaidluste puhul ei ole õigusabiteenuse kasutamine lapsele elatise saamiseks vajalik, kuna tegemist ei ole keeruka vaidlusega. Sõltumata nõude liigist, on igal õigusteadmisteta isikul õigus kasutada oma õigusliku positsiooni väljaselgitamiseks ja juriidiliselt põhjendatud nõuete esitamiseks õigusabi. Ei saa eeldada, et vanem peab suutma ise kaitsta alaealise lapse õigusi ja esitada teise vanema vastu elatisenõudeid. Olukorras, kus vanematel on tekkinud elatise maksmise küsimuses erimeelsused, saab õigusabiteenuse kasutamist pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Õige ei ole ka maakohtu seisukoht, et kahju hüvitamise nõude rahuldamise välistab ka see, et hageja seaduslik esindaja oleks võinud pöörduda elatise nõudega esmalt ise, mitte lepingulise esindaja vahendusel kostja poole, ja sellega kahju ära hoida. Iseenesest tuleb kahju hüvitamisel arvestada ka kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel. Kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel, vähendatakse

§ 139

lg 1 järgi kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud soodustasid kahju tekkimist, ning

§ 139

lg 2 järgi kohaldatakse seda mh juhul, kui kahjustatud isik jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud. Kostja väitel oleks hageja seaduslik esindaja pidanud enne õigusteenuse ostmist pöörduma telefoni või e-kirja teel kostja poole, et jõuda kostja tehtud mahaarvamiste osas kokkuleppele. See, kui õigustatud isik ei anna kohustatud isikule enne õigusteenuse osutaja abi kasutamist 6 2-21-18183 oma nõudest teada, võib iseenesest anda alust kahju hüvitist vähendada, kui kohustatud isik oleks isikliku pöördumise korral nõude rahuldanud. Praegusel juhul see aga nii ei ole. Hageja väitel pöördus hageja seaduslik esindaja kostja poole, kuid tulemuseta. Kuigi hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et hageja seaduslik esindaja võttis enne õigusabiteenuse kasutamist kostjaga elatise maksmise teemal ühendust, kinnitab kostja käitumine nii pärast nõudekirja saamist kui ka siinses kohtumenetluses seda, et ka juhul, kui hageja seaduslik esindaja ei pöördunud enne lepingulise esindaja vahendusel nõude esitamist kostja poole, ei oleks eelnev pöördumata jätmine mõjutanud kahju tekkimist. Kostja ei ole tasunud elatise võlga ka nõudekirja saamise järel ning vaidles ka maakohtus sellele nõudele vastu. Kostja on olnud kogu maakohtu menetluse vältel seisukohal, et tal oli õigus jätta elatis osaliselt maksmata, ning ta taotles ka edaspidi õigust arvestada elatise maksmisel tema tehtud kulutused makstavast elatisest maha. Seega, sõltumata sellest, kas hageja seaduslik esindaja pöördus või ei pöördunud esmalt ise elatisenõudega kostja poole, ei ole hageja nimel hageja seadusliku esindaja käitumine soodustanud kahju tekkimist. Kuigi kostja hinnangul on kahjuhüvitis ebamõistlikult suur, ei anna see asjas esitatud asjaolusid arvestades alust kahjuhüvitist

§ 140alusel vähendada.

Seejuures ei saa kahjuhüvitist (216 eurot) pidada ka ebamõistlikult suureks. Ajal, mil hageja esitas kostjale lepingulise esindaja vahendusel elatisenõude, oli miinimumelatise suurus 292 eurot kuus ning kostjal oli mitme kuu eest hagejale tasumata elatise võlg 383 eurot 70 senti. Seega oli õigusabiteenuse kulu (216 eurot) oluliselt väiksem kui elatisevõlg, ning arvestades iga kuu edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuva elatise suurust, oli sellise kulu tegemine põhjendatud. Bene Est Law Office arve kohaselt kulus lepingulisel esindajal nõudekirja koostamiseks kaks tundi ning tema tunnitasu määr oli 90 eurot (lisandub käibemaks). Arvestades nõudekirja sisu ja mahtu saab sellist ajakulu pidada põhjendatuks ning nõudekirja koostaja tasumäär ei ületa keskmist juristi tasumäära sarnastes asjades. 8.

1. Ülaltoodud põhjendustel tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis kahju hüvitamise nõude rahuldamata, ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab kahju hüvitamise nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 216 eurot.
2. Kuigi kolleegium tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja teeb tühistatud osas ise uue otsuse, mille tulemusena saab hagi kogu ulatuses rahuldatud, ei anna see alust muuta maakohtu otsuse resolutsiooni menetluskulude jaotuse osas. Arvestades seda, et tegemist on alaealise lapse ülalpidamise asjaga, tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 164 lg 1 alusel poolte enda kanda. Kuigi hageja esitas hagi 18.11.2021, s.o ajal, mil alaealise lapse elatise asjades jaotati menetluskulud üldjuhul TsMS §-de 162 ja 163 järgi, s.o vastavalt asja lahendamise tulemusele, jõustus 01.01.2022 TsMS § 164 lg 1 muudatus, mille kohaselt kannab kumbki pool oma menetluskulud alaealise lapse ülalpidamise asjas ise. Kuna TsMS § 6 järgi tehakse menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi, ning seadusandja ei ole sätestanud ülalnimetatud muudatuse rakendumise kohta üleminekusätet, ei ole ringkonnakohtul alust jätta TsMS § 164 lg-t 1 kohaldamata ega juhinduda alaealise lapse elatise asjas menetluskulusid jaotades varem kehtinud põhimõtetest. Selleks ei anna alust ka hageja esile toodud menetluskulude ettenähtavuse argument. Iseenesest on õige hageja väide, et menetluskulude kandmist puudutav peab olema menetlusosalisele ettenähtav, kuid see ei anna praegusel juhul alust jaotada menetluskulusid hagi esitamise ajal 7 2-21-18183 kehtinud põhimõtete järgi, sest ka varem kehtinud normide alusel ei saanud hageja igal juhul arvestada sellega, et tema kohtumenetluses kantud kulud saavad hüvitatud. Lisaks on tänaseks kujunenud välja kohtupraktika, mille kohaselt kohtud jaotavad alaealise lapse elatise asjades menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel sõltumata sellest, kas hagi on esitatud enne või pärast 01.01.2022 (vt ka RKTKo 2-19-19160, p 21). (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Maris Kuurberg, Gea Lepik 8