Obsah (6)
§ 306§ 189§ 175§ 179§ 180§ 126KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Prokurör Kriminaalasi Süüdistatav Kaitsja Asja läbivaatamise kuupäev RE
§ 306, § 309-315, § 318 lg 1, § 319 lg 1, 2 kohus OTSUSTAS: 1. Süüdi tunnistada Vladislav Dõmov kuriteo toimepanemises Kar
S § 114 lg 1 p 4 - § 25 lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks 8 aastat vangistust.
- KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 20.01.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (s.o 1 aasta ja 29 päeva vangistust) võrra ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 9 aastat ja 29 päeva vangistust.
- KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka vahi all viibitud aeg alates 12.06.2021 kuni 26.07.2021 s.o. 1 kuu ja 14 päeva ning lugeda lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 (kaheksa) aastat 11 (üksteist) kuud ja 15 (viisteist) päeva vangistust, mille kandmise algust arvestada antud kohtuotsuse tegemisest ehk 14.11.2022-st.
- Kohaldada Vladislav Dõmovi suhtes tõkend – vahistamine alates kohtuotsuse kuulutamisest kuni antud kohtuotsuse jõustumiseni või antud kohtuotsusega mõistetava karistuse ärakandmiseni. 1
(14)- Rahuldada kaitsja Kaido Kooga tasutaotlus summas 805,20 eurot, sh tasu 671 eurot ja käibemaks 134,20 eurot.
- Mõista Vladislav Dõmov’ilt riigituludesse välja kriminaalmenetluse kulud: sundraha 1635 eurot, ekspertiisikulud 84 + 61 eurot, määratud kaitsja tasud kohtueelses menetluses 64,80 + 92,40 + 194,40 eurot, määratud kaitsja tasud kohtumenetluses 421,20 + 805,20 eurot, kokku 3358 eurot.
- Vladislav Dõmov’il tasuda menetluskulud 3358 eurot 12 kuu jooksul alates antud kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti pangakontole SEB pangas nr EE351010052031000004; SWEDBANK nr E522200221013264447; Luminor Bank AS pangas EE401700017002872300; LHV Pank nr EE957700771001523585 märkides viitenumber 99922700038665 ning selgitus „Vladislav Dõmov 1-21-5906 menetluskulud“. Kui menetluskulud pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: Toimiku juures olevad: 2 CD-plaati ja 1 DVD-plaat – jätta toimiku juurde; grillvarras, tulemasin, käekella osad (2 tk), katkine käekell, 4 pappkarpi DNA-proovidega (asuvad toimiku juures) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; T-särk ja spordipüksid (asuvad toimiku juures) – tagastada Vladislav Dõmovile antud kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu ringkonnakohtule Viru maakohtu kaudu 15 päeva jooksul ehk hiljemalt 29.11.
- Kohtuotsus jõustub 30.11.2022 kui ükski menetluspool ei esita apellatsiooni. SÜÜDISTUS Vladislav Dõmovit süüdistatakse selles, et olles eelnevalt karistatud 20.01.2012 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega KarS § 113 järgi 11-aastase vangistusega, lõi 12.06.2021 kella 21.35 - 21.40 paiku Püssis Viru 8 ja 6 asuvate elumajade lähedal V Kile grillvardaga kaela piirkonda, millega tekitas kannatanule läbiva kaelavigastuse sisenemishaavaga kaela eespinnal, keskjoonelt veidi paremal ja väljumishaavaga kaela paremal külgpinnal. Oma teoga pani Vladislav Dõmov toime KarS § 114 lg 1 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo – s.o tapmise katse, kui see on toime pandud vähemalt teist korda. Poolte seisukohad kohtuistungil Süüdistatav tunnistas ennast süüdi osaliselt. Tunnistas löögi tegemist, kuid ei olnud tapmise katset. Kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud osaliselt, § 121 järgi. Süüdistusaktist ei selgu, miks on esitatud süüdistus tapmise katses. Prokuröri kõnest järeldub, et selline kvalifikatsioon tehti, sest Dõmov on varem karistatud ja mingi väline pilt osutab tapmise katsele. Aga isegi kui isik on varem 2
(14)karistatud ei tähenda see, et iga järgmine füüsilise vägivalla juhtum tuleb kvalifitseerida tapmise katsena. Kaitsja leidis, et tegu tuleb kvalifitseerida kehalise väärkohtlemisena. Prokurör jäi esitatud süüdistuse juurde ja palus karistada süüdistatavat KarS § 114 lg 1 p 4 – § 25 lg 2 järgi 16-aastase vangistusega, millest arvata maha eelvangistuses viibitud aega 12.0626.07.2021 ehk 1 kuu ja 14 päeva ning mõista karistuseks 15 aastat 10 kuud ja 16 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liita see karistus ärakandmata karistusega – 1 aasta 2 kuud ja 25 päeva vangistust (16.09.2022 seisuga), mõistes liitkaristuseks 17 aastat 1 kuu ja 11 päeva vangistust. Alternatiivselt, kui kohus nõustub kaitsja arvamusega, et tegu tuleb kvalifitseerida kehalise väärkohtlemisena – karistada sanktsiooni ülemise määra lähedalt. KOHTU SEISUKOHT V.Dõmovit süüdistatakse tapmise katse toimepanemises. Tapmise katse kuriteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on süüteokoosseisu täitmisele vahetu asumine. Kuritegu peab jääma katsestaadiumi ehk lõpule viimata ja kannatanu surm saabumata. Tapmine on suvalise teokirjeldusega koosseis, mis tähendab, et see on võimalik mistahes teoga. Tapmise katse koosseisu subjektiivseteks tunnusteks on otsus panna toime süütegu – tapmine ehk tappa teist inimest. Alljärgnevalt kontrollib kohus, millised on antud asja faktilised asjaolud ja kas nende pinnalt on tuvastatav tapmise katse koosseisutunnuste sisaldumine süüdistatava teos. Antud asjas ei olnud vaidlust selle üle, et süüdistatav Dõmov on tõesti viibinud 12.06.2021 kella 21.35 - 21.40 paiku Püssis Viru 8 ja 6 asuvate elumajade lähedal koos kannatanuga V K’iga ühes seltskonnas. Kohtus üle kuulatud isikud kinnitasid, et tähistati sünnipäeva ja tehti grilli õues. Seda kinnitavavad ka dokumentaalsed tõendid. Nii 12.06.2021 sündmuskoha vaatlusprotokollist on näha, et maja nr 6 ja 8 vahel muru peal seisab grill (tl 5-14). Samuti kaitsja on esitanud videosalvestise (on näha e-toimikus, KIS-s toimiku nr 1-21-5906 all dokument nr 15S), millest on näha, et toimub sünnipäeva tähistamine. Tunnistajate, süüdistatava ja kannatanu ütlused, aga ka dokumentaalsed tõendid (patsiendikaardid) kinnitavad, et nii süüdistatav Dõmov kui kannatanu K on sünnipäeva tähistamise käigus tarvitanud alkoholi ning mõlemad olid alkoholijoobes. Kannatanu K kirjeldab tolle õhtu sündmused alljärgnevalt: 12.06.2021 õhtul oli Viru 8 ja 6 majade juures, Püssis. Oli seal koos seltskonnaga – O, A, kes veel täpselt ei mäleta. Seal oli kaks võõrast inimest, süüdistatav ja veel üks inimene, ei tea, kes see oli. Kokku oli umbes 8 inimest. Oli Ai sünnipäev, tegid šašlõki. Ai perekonnanime ei mäleta, aga ta oli varem juba tuttav. Tarvitati alkoholi ka. A ei elanud Püssis, ta tuli kuskilt kohale. Ta tuli koos tundmatu mehega ja süüdistatavaga, autoga. Siis olid juba õues. Süüdistatav oli enam-vähem kaine. On ka ise alkoholi tarvitanud. Ei mäleta mida ja kui palju on (ise) alkoholi tarvitanud. Tundis, et on alkoholijoobes. Kas seltskonnas olles süüdistatav on alkoholi tarvitanud – ei jälginud seda. Kas süüdistatava käitumine on ajas muutunud – ei pööranud tähelepanu. Vaidlust ei olnud ka selle üle, et samal õhtul, umbes kella 21.40 ajal, viibides sealsamas ehk majade nr 6 ja 8 vahel, teadmata põhjusel, lõi süüdistatav kannatanut ühel korral šašlõkivardaga kaela piirkonda. Löök oli läbiv ja kannatanul tekkis verejooks. Vastuseks saadud löögile lõi kannatanu süüdistatavat jalaga keha piirkonda ja kahel korral rusikaga vastu nägu, milles süüdistatav kukkus maasse ja jäi sellisesse asendisse kuni kohale oli saabunud kiirabi ja politsei. Kiirabi on kutsunud samas seltskonnas viibinud tunnistajad. Tunnistasja S ütluste järgi helistas ta kiirabisse, vist oli kaks kõnet, teine kord rääkis umbes 5 min, esimene kord ca 1 min. 29.06.2021 asitõendi vaatlusprotokollist (millega uuriti häirekeskusele laekunud kõne helisalvestis) nähtuvalt kiirabi on kutsunud kaks kohalviibijatest, neist üks on helistanud numbrilt 3
(14)SSS (tl 127). Kõnes häirekeskusele teatas pealtnägija, et vajab kiiresti abi Püssi, Viru 6 juurde, selgitab, et mees pani teisele mehele noaga kõrisse… purskab verd… kannatanu on praegu teadvuseta (tl 130-131). Teine helistaja on tunnistaja V S, kes helistas numbrilt xxx ja teatas, et on vaja kiiresti abi Viru 6 Püssi juurde, kannatanu jookseb verest tühjaks, teda susati grillvardaga kaela… löödi grillvardaga kaela… oli alkohol, šašlõkk ning üks, kes vangis istus, ta on paha inimene, tegi, tappis minu arust inimese. Loodan, et see pole nii, kuid see on väga tõsine… nad mõlemad lamavad… kes teda grillivardaga lõi, tema sai ka peksa… kätega, jalgadega, lamab purjus, kes seda tegi… (tl 133-136). Kiirabikaardist nr 10368215 on näha, et teade laekus häirekeskusele kell 21.
- Kiirabi tuli kohale kell 21.
- Juhtumikirjeldus on järgmine: keegi kellegagi noaga mööda kõri lõiganud, verd tuleb. Teine teataja nõuab ruttu abi, keegi kellelegi šašlõkivardaga torganud… kutsuja nutab ja karjub…ei saa aru, kas mees hingab või ei… teine kes lõi ka teadvuseta, peksti läbi… mees on teadvusel, surutakse rätikuga kaelahaavale… mees istub, suudab rääkida… asuvad tänaval… suruvad verejooksu kinni, verd on maas ja riietel… lööja nokki löödud. Mustad adidas dressipüksid, hall särk, plätud, vanem mees… kell 22.05 liigume haiglasse… teisega tegeleb kiirabi… ründajale kiirabi poolt esmaabi antud, isik peetakse kinni. Diagnoos: lahtine kaelahaav, kaela täpsustamata piirkonna lahtine haav. Trauma piirkond – kael, parem külg, lahtine läbiv haav… Patsient kaebab valule haava piirkonnas… Hospitaliseeriti Ida-Viru Keskhaiglasse (tl 15). Patsiendikaardist nr 21-079754 on näha, et kannatanu K saabus Ida-Viru Keskhaiglasse kiirabiga12.06.2021 kell 22.
- Anamneesi järgi kell 21.40 häirekeskusele tuli kutse, et mees sai torkevigastused kaela piirkonnas šašlõkivardaga võõra inimese poolt Püssi, Viru
- Patsient lamas maas teadvuseta, suur verejooks, kaks torkehaava, keskel ja paremal kaela ette poolt. Alkoholi lõhn suust… Objektiivne leid: raske üldseisund… Kaela piirkonnas paremal on läbiv tungiv haav külgpinnal. Sisse- ja väljalaskeava on nähtavad. Kuni 1 cm pikkused haavad. Sidemega on mõõdukalt verine. Sideme eemaldamisel ei tuvastata jätkuvat verejooksu… Diagnoos: lahtine kaelahaav, kõrisse tungiv kaela lahtine haav. Suunatud kirurgia osakonda. (tl 1-4) Peale kiirabibrigaadi on sündmuskohal käinud ka politseipatrull. 29.06.2021 asitõendi vaatlusprotokollist, millega uuriti patrullpolitseiniku rinnakaamera salvestis, nähtub, et kiirabi saabus kohale esimesena ning pärast seda kohale jõudnud politseinikele olukorda on selgitanud üks kiirabitöötajatest, et meesterahvas, kes torkas teist meesterahvast grillvardaga kaela, lamab kiirabisõiduki teisel pool murul, temaga tegeleb teine kiirabitöötaja, neist paremal, eemal on näha murul metallist grillvarrast. Meesterahvas, keda torgati grillvardaga viibib kiirabisõidukis, kus kiirabitöötajad tegelevad temaga. Ekraanitõmmisel nr 5 ja 20 on näha, et maas lebab inimene, tema kohal on kiirabitöötaja ja neist mõne meetri kaugusel murul on ese, mis on visuaalselt šašlõkivardaga sarnane (tl 45-66). Ehk siis juba sündmuskohal oli tekkinud versioon, et kannatanut löödi šašlõkivardaga. Selle põhjendatuse kasuks räägivad ka kohtus üle kuulatud isikute ütlused. Nii, kannatanu Ki ütluste järgi tol õhtul teda torgati šašlõkivardaga, nägi, kes seda tegi, see oli süüdistatav. Süüdistatav oli külje kõrval, vasakult poolt… Kuulis, et süüdistatav lähenes vasakult poolt… See oli Viru 8 ja 6 majade vahel, ühelt poolt on maja, teiselt poolt ka, nende vahel on tee… Varras ei jäänud kaela, süüdistatav võttis selle välja, torkas ja tõmbas välja. Tunnistaja A R on kinnitanud, et kannatanut torgati saslõkivardaga, seda tegi süüdistatav… see oli maja juures… varras torkas kaela läbi, ta (süüdistatav) torkas ja kohe tõmbas selle välja tagasi. Tunnistaja K ütluste järgi löögi momenti ise ei näinud. Oli siis korteris, WC-s. O ema korteris. Välja tulles nägi õues, et süüdistatav on maas aga V hoiab kõrist kinni, tal jookseb verd. Sai aru, et see kes lebab maas, see tegigi seda. Sõbranna O läks varem välja, vähem kui 10 min. Kui läksid korterist välja kuulis mingit kisa, O karjus, „V võva, tulge appi“. Helistas kiirabisse, ütles, et löödi 4
(14)noaga, sest ei teadnud, millega teda torgati ja et tal jookseb kõrist verd. Et teda ei löönud noaga, vaid muu esemega sai teada, pärast kiirabisse helistamist, kui hakkas uurima mis juhtus, kes seda on öelnud ei mäleta. Öeldi, et löödi šašlõkivardaga kõrisse. Ei öeldud kes lõi, sai ise aru, sest meesterahvas oli maas. Tunnistaja V S ütluste järgi esimesena lõi šašlõkivardaga V kannatanule, õlga. Umbes õla ja kaela piirkonnas. Lõi terava osaga. Oli üks löök. Lõi ülevalt. Rohkem ei olnud lööke. Šašlõkivarrast avastati politsei poolt sündmuskohal. 12.06.2021 sündmuskoha vaatlusprotokolli järgi liikudes maja nr 8 poole asfalditee peal oli avastatud mõned üksikud verekahtlased määrdumised, nende juures on avastatud kõverdatud varras pikkusega umbes 60 cm ja laiusega umbes 1 cm (tl 5-14). Seega nii kannatanu kui tunnistajad osutasid oma ütlustes, et süüdistatav lõi kannatanut šašlõkivardaga kaela. Kaitsja ei vaielnud sellele versioonile otseselt vastu, kuid seadis kahtluse alla, kas sellise pehmest metallist vardaga saab ikka selline kehavigastus tekitada. Kohus ei näe alust kahelda selle kuriteo toimepanemise vahendi omadustes. 9.07.2021 asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt tegemist on metallist grillvardaga, mille käepide ja varras on kokkuvalatud, käepide on rihveldatud, käepideme ots on rõngakujuline, kogupikkus on 59,5 cm, laius on 9 mm, paksus 1,5 cm, käepideme pikkus on 15 cm, grillvarras on painutatud 22cm kaugusel käepideme otsast, on terava otsaga, (kaldenurk on 45 kraadi) (tl 67-68). Kaitsja taotluse alusel šašlõkivarras oli asitõendina kohtuistungil vahetult uuritud ja see vastab asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud tunnustele. Uurides seda asitõendit sai kohus vahetult veenduda, et tegemist on nö tavalisega metallist šašlõkivardaga. See on valmistatud piisavalt tugevast metallist, et teatud koormuseni hoida sirget kuju ning kohtu arvates sellega on võimalik sooritada läbiv löök vastu riietega katmata kehaosasid, nt kaela piirkonda, nii, et see läbib inimese nahka ja pehmeid kudesid. Seega kohtul ei teki kahtlust, et selle šašlõkivardaga oli võimalik läbi torgata kannatanu keha kaela piirkonnas. Üldiselt teada on, et kael on kaetud nahaga ja koosnebki pehmetest kudedest ning šašlõkivarras kui selline ongi esemena loodud sellise kitsa tipuga, et sellega saaks kergesti läbi torgata lihatükke. Et šašlõkivardal ei olnud tuvastatud vere jälgi on seletatav nt asjatundja K ütlustega, et kui torgata kaela ilma veresoonte vigastusteta, tõmmata välja, siis tõenäosus, et vardale jäävad tuvastatavad jäljed on 50/50, pigem jäävad nahk, rasv, võib olla verejälgi ei jäägi. Tetrabase meetodiga ei pruugi siis olla võimalik verejälgi tuvastada. Seega, kuriteo toimepanemise vahend – metallist šašlõkivarras, on antud juhul üheselt tuvastatud. Süüdistatavale ette heidetava kuriteo (teise inimese tapmise) tagajärg – inimese surm, jäi antud juhul saabumata. Faktiliselt saabunud tagajärjeks on lühiajaline elule mitteohtlik tervisekahjustus. Tervisekahjustuse raskuse kindlaks tegemiseks määrati kohtuarstlik ekspertiis (tl 16) ning ekspertiisiakti nr 21E-IDI0043 järgi haiglasse pöördumisel esinesid kannatanul Kil kaks haava kaelal (sisenemis- ja väljumishaav)… vigastus on tekitatud terava esemega, võimalik, et šašlõkivardaga… Pole võimalik määrata, millises asendis oli kannatanu talle vigastuse tekitamise hetkel, samuti süüdistatava ja kannatanu vastastikust asendit. Haiglasse saabumisel esines kannatanul kaela suurte veresoonte ja elundite vigastuseta läbiv haav kaelal, antud vigastus ei põhjusta eluohtlikku tervisekahjustust, tavalise kulu korral põhjustab lühiajalise tervisekahjustuse kestusega vähem kui neli nädalat (5-8 päeva) (tl 18-26). Täiendekspertiisimääruse (tl 27) alusel valminud ekspertiisiakti nr 21E-IDI0045 järgi läbivaatusel 7.07.2021 sedastati kannatanul järgmised vigastused: üks arm kaela eespinnal, keskjoonelt veidi paremal ning üks arm paremal pool kaela külgpinnal. Antud armid on esmapingsalt paranevad haavad, mis tekkisid torkelõikehaava toimest, mida tõendab armide iseloom (joone- ja veidi kaarekujulisus, siledad servad, teravad otsad), võimalik, et löögist vardaga. Armid paiknevad teineteisest 6,5 cm kaugusel. Kahe 5
(14)armi iseloomu ja paiknemise ning kanatanu ütluste põhjal võib arvata, et arm kaela eespinnal on sisenemishaav ning arm paremal pool kaela külgpinnal on väljumishaav. Ekspert arvab, et kaks haava tekkisid samaaegselt ning kaelavigastus on läbiv, haavakanali kuluga eest taha ja veidi vasakule paremale pea ja kaela suhteliselt õige vertikaalse asendi korral, sellele vastavalt oli löök antud torke-lõikerelvaga, mille laius ei ületanud 1 cm ning pikkus oli mitte vähem kui 6-7 cm, suunaga eest taha ja vasakult paremale, mida tõendavad armide pikkus ja armide vaheline kaugus. Haiglasse saabumisel esines kannatanul kaela suurte veresoonte ja elundite vigastuseta läbiv haav kaelal (kannatanu seisund oli rahuldav, arteriaalne vererõhk normi piires, oli teadvusel, sideme eemaldamisel jätkuvat verejooksu ei sedastatud. Antud vigastus ei põhjusta eluohtlikku tervisekahjustust, tavalise kulu korral põhjustab lühiajalise tervisekahjustuse kestusega vähem kui neli nädalat ning seepärast arvab ekspert, et sellise vigastuse puhul oleks tagajärg kannatanu tervisele olnud ka arstiabi osutamiseta soodne (tl 28-34). Seega, on üheselt tuvastatud, et kannatanule tekitatud kehavigastus ei olnud eluohtlik. Samas ei võta see maha küsimust, kas süüdistatava tahe oligi suunatud sellise tagajärje saabumisele (kaitse versioon) või oli see suunatud raskema tagajärje, nimelt kannatanu surma, saabumisele, mis jäi lõpule viimata süüdistatavast olenemata põhjustel (süüdistuse versioon). Peamine vaidlusmoment poolte vahel antud asjas taandus sellele, kas lüües kannatanut šašlõkivardaga kaela piirkonda tahtis süüdistatav Dõmov teda tappa, s.t kas ta on vähemalt möönnud oma teo tagajärjena kannatanu surma saabumist või mitte. Seega küsimuse all on kas süüdistatava teos esinevad tapmise kuriteokoosseisu subjektiivsed tunnused. Kehtiva kohtupraktika järgi kui toimepanija nägi (noa)lööki tehes kannatanu surma saabumise võimalikkust ette ja möönis seda (nt suhtudes sellesse ükskõikselt), ja surm tegelikult tema teo tagajärjel saabuski, tuleb tema käitumine kvalifitseerida kaudse tahtlusega toimepandud tapmisena (vt RKKKo 3-1-1-40-13; 3-1-1-57-10, p 7.3). Juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost (nt korduv noaga löömine rindkeresse), ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda). Subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne- ja järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine, kuid nimetatud asjaolusid tuleb arvestada rangelt individualiseeritult konkreetset kriminaalasja silmas pidades (vt RKKKo nr 3-1-1-128-06; 3-1-1-142-05). Kaudse tahtluse ja ettevaatamatuse piiritlemisel tuleb esmalt tuvastada, kas isik kujutas endale üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost oma teo ja saabuva tagajärje vahel. Jaatava vastuse korral tuleb seejärel lahendada küsimus, kas ta kiitis tagajärje heaks (seda mööndes) või lootis seda vältida. Põhilise kriteeriumina on kohtupraktikas subjektiivse külje tuvastamisel nimetatud teo objektiivseid asjaolusid (RKKKo nr 3-1-1-142-05). Ehk siis, süüdistatava teo subjektiivse külje tuvastamisel peab hindama nii teo välist pilti, kui tema teoeelset ja -järgset käitumist, aga ka süüdistataval võimaliku kuriteo motiivi olemasolu. Süüdistatav Dõmov tunnistas kohtus kannatanu šašlõkivardaga löömist, kuid ei osanud selgitada, miks ta tegi seda. Ta keeldus ütlusi andmast ning prokuröri taotlusel esitatud kohtueelses menetluses antud ütlusest nähtub, et 12.06.2021 kella 12-13 paiku tuli temale järgi Tapasse töökaaslane A D. On juba eelnevalt juba tarvitanud alkoholi… sõitsid Püssi, kus A soovis tähistada oma sünnipäeva…. Mäletab grilli õues, grillivardaid. Tulid ka teised võõrad isikud. Tähistasid õues Ai sünnipäeva. Ise jõu õlut ja viina. Kannatanut Vit nägi esimest korda, suhtlesid temaga normaalselt, mingit negatiivi ei olnud tema suhtes. Mis oli edasi ei mäleta (tl 143). S.t süüdistatava ütlustest tema teo motiivi ei ole näha. 6
(14)Samas kannatanu ja tunnistajate ütlustest nähtub, et tol õhtul süüdistatava Dõmovi ja kannatanu Ki vahel tekkis konfliktolukord. Dõmov ja K ei olnud varem tuttavad ja nägid üksteist tol õhtul esimest korda. Kannatanu ei kinnitanud otsesõnu tol õhtul mingite konfliktude olemasolu tema ja süüdistatava vahel. Küsimusele, kas oli konflikte, vastas kannatanu, et vist mitte, ei pööranud tähelepanu. Ka korduvale küsimusele – kas enne seda oli sõnavahetust, konflikti – vastas kannatanu, et ei mäleta, ei osanud vastata, miks süüdistatav pidi teda vardaga lööma. Ei tea, mis põhjus võis olla. Seisis kõrval üksi, pole teda (süüdistatavat) solvanud. Samas edasi oma ütlustes mainib kannatanu, et vist on midagi rääkinud süüdistatavale, ebatsensuurselt. Süüdistatava ja kannatanu vahelise konflikti juured on parem näha tunnistajate R, K ja S ütlustest. Nii tunnistaja A R ütluste järgi tuli A… tähistasid sünnipäeva. Tulid A koos sõbraga – süüdistatavaga ja oli veel kaks noormeest… Süüdistatav ja temaga koos olnud noormehed olid kindlalt alkoholi tarvitanud. Süüdistatav oli juba rõõmus, jutukas, tahtis kuulata muusikat jne. Rõõmsameelne, tugevas joobes ei olnud. Kannatanu on alkoholi tarvitanud, jõi õlut, vist 6 purki õlut. Ka süüdistatav on tarvitanud, viina, konjakit. Küsimusele - kas süüdistatava ja kannatanu vahel oli konflikte vastas tunnistaja, et tol ajal ei arvanud, et konflikt, aga olid sellised ebameeldivad sõnad süüdistatava poolt kannatanu suhtes. Noris kogu aeg midagi, et „tule räägime“, kutsus teda jutuajamisele, et „lähme kõrvale“. Kannatanu ei tahtnud temaga rääkida. Süüdistatav on kannatanut solvanud, see oli juba hiljem, konfliktile lähemalt. Umbes 10 minutiga muutus agressiivseks, peas lülitus miskit ümber. Äkki muutus väga agressiivseks. Süüdistatava agressiivsus väljendus selles, et rääkis – „lähme räägime juttu, klaarime suhteid“. Kannatanu tahtis temast lahti saada. Tõsine tüli algas, kui kannatanu juba teist korda keeldus süüdistatava kätt suruda… Esimene kord andis kannatanu süüdistatavale kätt. Siis tõmbas tema (kannatanu) kätt enda poole… Kannatanu ei tahtnud temaga suhelda, aga süüdistatav nõudis, et too annaks oma kätt. Süüdistatava selline agressiivne käitumine oli suunatud just kannatanu – Vi poole. Teistega oli ta täiesti adekvaatne inimene, tantsis, rääkis juttu jne… Alguses ei olnud süüdistataval midagi käes. Süüdistatav tahtis kannatanut rünnata, aga kannatanu vältis kontakti, läks kogu aeg eemale. Miks süüdistatav suhtes halvasti just kannatanusse - vist oli rohkem tähelepanu kannatanule, ta oli noor, aktiivne, suhtles kõikidega. Ehk siis, tunnistaja R ütlustest nähtuvalt, kuigi teiste kohalviibijatega sai süüdistatav normaalselt läbi, käitus nende suhtes normaalselt, kannatanu suhtes noris ta tüli ja kannatanu ei soovinud temaga suhelda. R ütlustega riimuvad ka tunnistaja A K ütlused, et kannatanu on väldinud suhtlemist süüdistatavaga. K ütluste järgi oli sünnipäeval, puhkasid, tarvitasid alkoholi. Seltskonnas oli veel O, A, süüdistatav, tema sõber. Neid ei tunne, nad tulid teisest linnast. Küsimusele, kas kannatanu ja süüdistatava vahel oli konflikte, vastas tunnistaja, et ei ole seda jälginud. Süüdistatav puhkas kõigiga koos. Vahest esitas selliseid mittevajalikke küsimusi. Samas kinnitas K, et oli üks juhtum, kui seisis kannatanuga (s.t tema – tunnistaja), aga siis süüdistatav tuli juurde ja kannatanu ei tahtnud temaga (süüdistatavaga) rääkida. Süüdistatav reageeris sellele nii, et ikka tungivalt tahtis rääkida. Läksid koos kannatanuga (s.t tunnistaja ja kannatanu) süüdistatavast eemale. Samuti tunnistaja S ütlustest nähtub, et süüdistatav ja kannatanu ei saanud tol õhtul omavahel hästi läbi. S ütluste järgi kõik oli hästi, siis toimus mingi sõnavahetus, (süüdistatav ja kannatanu) hakkasid omavahel midagi klaarima ja siis juhtus see mis juhtus. See konflikt juhtus süüdistatava ja kannatanu vahel. Vist alustas tüli Dõmov, talle ei meeldinud kannatanu sõnakasutus, ta hakkas tüli norima. Dõmovile ei meeldinud kuidas üldse räägiti. Eriti neid ei jälginud, nad kiskusid omavahel, püüti neid rahustada. Siis nägi ainult löögimomenti… 7
(14)S ütlused, et süüdistatavale ei meeldinud kannatanu sõnakasutus riimuvad kannatanu ütlustega, et võimalik on, et ta (kannatanu) ütles süüdistatavale midagi ebatsensuurselt. See võiski olla põhjuseks, miks süüdistatav on otsinud võimalusi klaarida suhteid kannatanuga ja, nagu on rääkinud tunnistaja R, on kutsunud kannatanut rääkima ja motiiviks, miks ta on otsustanud lüüa kannatanut šašlõkivardaga. Ei ole võimalik tuvastada, kas süüdistatava otsustus kannatanut lüüa oli tingitud just kannatanu ebatsensuursetest sõnadest või nt tema keeldumisest suruda süüdistatava kätt või sellest, et kannatanu on vältinud suhtlemist süüdistatavaga. Keegi tunnistajatest ei kuulnud täpselt, mis sõnu kannatanu on lausunud. Samuti ei tunnistajate ega kannatanu ütlustest ei tulene, et süüdistatava löök tuli just reaktsioonina kannatanu sõnadele. Seetõttu ei saa rääkida kannatanupoolsest provokatsioonist süüdistatava suhtes. Tegemist on võimaliku kuriteo motiiviga, kuid kohus ei saa seda kindlalt tuvastada. Samas tuleb arvestada, et tegemist ei ole koosseisulise tunnusega ning kohus on püüdnud seda välja selgitada ainult kuriteokoosseisu subjektiivsete tunnuste tuvastamiseks. Peale kuriteo motiivi aga saab kontrollida süüdistataval tahtluse olemasolu nii tema teojärgse käitumise alusel, kui välise teopildi järgi. Need aga osutavad, et süüdistatav on tegutsenud tahtlikult nii teo (šašlõkivardaga kaela löömine), kui selle teo tagajärje (kannatanu võimaliku surma) suhtes. Kannatanu teojärgne käitumine näitab, et ta soovis just kannatanu surma saabumist ja ei soovinud leppida kergema tagajärjega. Nii, kannatanu ütluste järgi pärast löögi saamist taganes ta süüdistatavast, aga süüdistatav ikka järgnes temale, millest kannatanu on järeldanud, et ta (süüdistatav) soovib jätkata tema ründamist ning enda kaitsmiseks pidi kannatanu kasutama füüsilist jõudu. Lõi teda (süüdistatavat) jalaga kõhtu, sest kaitses ennast. Mõtles, äkki võib ta (süüdistatav) veel midagi teha… Ei mäleta, kas süüdistatav rääkis midagi, kui lähenes, oli šokiseisundis. Lõi teda käega… Kui lõi teda (süüdistatavat) esimest korda, siis ta ikka läks edasi, aga kui lõi teist korda, siis ta (süüdistatav) kukkus… Esimesest löögist jäi (süüdistatav) jalule, siis vahetas (kannatanu) käe, lõi vasaku käega vastu nägu, sellest löögist ta (süüdistatav) kukkus maasse... Kannatanu ütlused riimuvad ka tunnistajate R ja S ütlustega. Tunnistaja R ütluste järgi kannatanu haaras kaelast kinni ja lõi süüdistatavat jalaga, too kukkus maha. Kannatanu lõi süüdistatavat võib olla kaks korda… Kannatanul jooksis verd kõrist. Tunnistaja S ütluste järgi V (kannatanu) hakkas tema (süüdistatava) eest taganema, Dõmov hoidis varda käes, nagu inimene hoiaks nuga. Pärast esimest lööki varras oli kõveraks läinud ja sellega läks kannatanu poole. Terav ots oli suunatud külje poole, vasakusse. Siis kannatanu hakkas kaitsma ennast kätega… Oli neist 3-4 meetri kaugel. Kannatanu kaitses ennast taganedes ja lüües süüdistatavat vastu. Siis kannatanu lõi teda (süüdistatavat) tugevasti… Kannatanu lõi käega umbes näo piirkonda, süüdistatav kukkus maha ja kaotas teadvuse. Vist oli üks tugev löök… Kannatanul jooksis löögist verd, õlast… Ehk siis, nähes, et kannatanu kaelast jookseb verd, aga ta on ikka veel jalul ei saanud süüdistatav olla kindel, et juba tehtud löök on surmav ja tema tahe on viidud lõpule. Kuriteo toimepanemise riistaga käes kannatanu suunas edasine liikumine on objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt vaadatuna selgelt tajutav ründe jätkamisena, mille eesmärgiks on viia oma kavatsus lõpule, et soovitud tagajärg – kannatanu surm oleks saabunud. Seega, juba see süüdistatava teojärgne käitumine näitab temal tapmise tahtluse olemasolu. Kohus nõustub ka prokuratuuri käsitlusega toimunud löögi iseloomust. Kohtus üle kuulatud ekspert M.J kinnitas, et kannatanul oli vigastus kaela piirkonnas, kus asuvad elutähtsad organid, neist unearteri vigastus on kõige ohtlikum. Kui unearter saab viga, siis vigastused on eluohtlikud sõltumata vigastuse iseloomust. Kui on suure veresoone vigastus, see 8
(14)on alati eluohtlik vigastus. Selle tagajärjeks võib saabuda väline verejooks ja surm. Praktikas on olnud juhtumeid, kus oli unearter vigastatud ja saabunud surm, selliseid juhtumeid on olnud korduvalt. Ellu jäämise juhtumeid praktiliselt ei olnud, sest väline verejooks on väga rohke, seda enam, et žgutti ei ole võimalik panna, takistab hingamist. Praktiliselt alati saabub surm… Kui oleks läbiv haav inimese kõrisse ja söögitorusse või hingamistorusse, siis ka see kehavigastus oleks eluohtlik. Täiendekspertiisi aktile lisatud fotost ja skeemist (tl 124) on näha, mis veresooned asuvad inimese kaelas ning et haavakanali sisend asub unearterile lähedalt (mõned cm). Sellistes tingimustes, seda enam olles alkoholijoobes, kui inimese koordinatsioon on üldiselt teadaolevalt häiritud ja käsi ei saa olla nii täpne ja kindel kui kainel inimesel, ei saanud süüdistatav olla kasvõi kuidagi kindel, et tema löök läbib vaid kannatanu kaela nahka ja pehmeid kudesid ega vigasta seejuures unearterit, teisi veresoone või söögi-/hingamistoru. Seega, nõustub kohus prokuratuuri arvamusega, et kannatanu surmani paratamatult või suure tõenäosusega päädivate vigastuste mittetekkimine oli tingitud mitte lööja, s.t süüdistatava tahtest, vaid kontrollimata juhusest, mida süüdistatav ei valitsenud ning kannatanu surma, kui tapmise tagajärje, saabumata jätmine ei sõltunud süüdistatava tahtest. Süüdistatav ise, seda lööki tehes, ongi soovinud just selle tagajärje, s.t kannatanu surma saabumist. Üldiselt teada on, et inimese kaela puhul tegemist on väga tundliku ja praktiliselt kaitsmata inimkeha piirkonnaga, milles asuvad nii olulised veresooned (unearter) kui elutähtsad organid (söögi-/hingamistoru). Usutavad ei ole kaitsja väited, et unearteri asukoht kaelas ei ole tavainimesele teada. Üldiselt teada on praktika, kui pulssi mõõdetakse just inimese kaelast ehk sellesamast veresoonest. Samuti iga inimene teab, et just kael ühendab pead ja keha ning hingamine, söömine, joomine kui elutähtsad funktsioonid on vahetult seotud kaelas asuva hingamis- ja söögitoruga (isegi kui inimene ei tunne sellist anatoomilist terminit). Seega, lüües teist inimest terava otsaga metallist esemega (šašlõkivardaga) kaela sai süüdistatav aru, et selle tagajärjeks on mitte pelgalt kannatanule valu põhjustamine ja kergete kehavigastuste tekitamine, vaid suure tõenäosusega just oluliste veresoonte ja elutähtsate organite vigastamine, mis võib päädida kannatanu surmaga. Et just see oli süüdistatava soovitud tagajärjeks, nähtub ka süüdistatava käitumisest pärast löögi tegemist. Nähes, et kannatanu kaelast jookseb verd ja ta hoiab käega kõrist kinni (millest on rääkinud kannatanu, aga ka tunnistajad), ei näidanud süüdistatav üles mingeid üllatumise märke, mis näitaksid, et see tagajärg oleks tema jaoks ootamatu ja ta soovis hoopis lüüa kannatanut nt õlga. Ei midagi sellist ei ole süüdistatava käitumises. Vastupidi, ta jätkas kõndima kannatanu suunas, hoides kuriteo riista – šašlõkivarrast, millega ta on just löönud kannatanut kaela, jätkuvalt oma käes, mis üheselt näitab tema tahet jätkata kannatanu ründamist, mille peatamiseks võttiski kannatanu ette adekvaatseid ja ründe ohtlikkusele vastavaid samme, lüües teda jalaga vastu keha (millest süüdistatav ikka veel ei peatunud), ja siis juba kätega (mis lõpuks lõpetas süüdistatava õigusvastast rünnet). Eeltoodu alusel leiab kohus, et kuna kaelas asub unearter, teised olulised veresooned, aga ka elutähtsad organid – söögi-/hingamistoru (seda kinnitab ka esitatud foto täiendekspertiisi aktist – tl 124 ning ekspert M.J ütlused), lüües kannatanut terava otsaga šašlõkivardaga kaela sai süüdistatav aru, et võib vigastada nii unearterit (mis eksperdi sõnul praktiliselt alati päädib inimese surmaga, sest verejooksu ei ole võimalik peatada), kui ka hingamis-/söögitoru, mis on elutähtsad organid ja nende vigastus võib samuti viia kannatanu surmani ning on tahtnud just selle tagajärje saabumist. Seejuures arvestab kohus, et süüdistatava löök oli piisavalt intensiivne ja tehtud nii suure jõuga, et metallist tehtud terava otsaga šašlõkivarras oli läbinud kannatanu kaela (läbiv haav), millest kannatanul oli tekkinud verejooks lahtisest läbivast haavast. Kuna unearter, muud suuremad veresooned, söögi-/hingamistoru jäid (süüdistatava tahtest olenemata põhjusel) löögi tagajärjel vigastamata ei tekkinud reaalset ohtu kannatanu elule, kuid süüdistatav ei saanud seda ette näha ja tagajärg jäi saabumata tema tahtest olenemata asjaoludel (löök ei puudutanud suuremaid veresooni ega söögi-/hingamistoru). 9
(14)Kehtiv kohtupraktika jaatab tapmise tahtluse olemasolu isegi olukorras, kus teo toimepanija ei tunneta tagajärge kindlalt saabuvana, vaid jätab selle juhuse hooleks (vt nt Tartu ringkonnakohtu 29.06.2017 otsus nr 1-16-10163, p 11.4). Antud juhul sai süüdistatav aru oma tegevuse ohtlikkusest, kujutas endale üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost oma teo ja saabuva tagajärje (kannatanu surma) vahel ning teadis, et lüües kannatanut terava otsaga metallist šašlõkivardaga kaela piirkonda võib ta suure tõenäosusega tabada olulist veresoont (nt unearterit) või elutähtsat organit (söögi-/hingamistoru), mille tagajärjel võib saabuda kannatanu surm ja tahtis seda. Seega, selle löögiga süüdistatav on arvestanud mistahes tagajärjega, sealhulgas ka surma saabumisega. Et ta tahtis kannatanu surma saabumist näitab tema teo intensiivsus ning teojärgne käitumine. Pärast löögi tegemist süüdistatav ei taandunud, vaid jätkas kõndima kannatanu suunas šašlõkivardaga käes ehk objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt oli valmis ja tahtis jätkata kannatanu löömist kuni soovitud tagajärje – kannatanu surma saabumiseni. Järelikult teadis süüdistatav, et teostab tapmise kuriteokoosseisu tunnustele vastava teo, tahtis seda ja on vahetult asunud oma kuriteoplaani realiseerimisele – ühel korral löönud kannatanut kaela ning, nähes, et tema esimene katse ei ole lõplikult edukas – kannatanu on jätkuvalt elus, on otsustanud jätkata tema ründamist kuni soovitud tagajärje – kannatanu surma saabumiseni ning teda on peatanud vaid kannatanu kaitsetegevus. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et süüdistatav Dõmov lõi kannatanule V Kile terava otsaga metallist šašlõki vardaga kaela piirkonda, millega tekitas kannatanule läbiva kaelavigastuse sisenemishaavaga kaela eespinnal, keskjoonelt veidi paremal ja väljumishaavaga kaela paremal külgpinnal, millest kannatanul oli tekkinud verejooks. Koosseisuline tagajärg – inimese surm jäi antud juhul saabumata vaid tänu õnnelikule juhusele (mida süüdistatav ei saanud ette näha ega sellele loota), sest löök ei tabanud unearterit või teist suuremat veresoont kannatanu kaelas või teisi elutähtsaid organeid, nagu söögi-/hingamistoru ning süüdistatav ei saanud jätkata oma ründetegevust ja teoplaani realiseerimist, sest pärast esimese (ja ainsa) löögi saamist osutas kannatanu aktiivset vastupanu – lõi süüdistatavat jalaga vastu keha ja kätega vastu nägu, millest süüdistatav kukkus maasse ja ei olnud suuteline oma tegevust jätkama. S.t kannatanu surm kui koosseisuline tagajärg jäi antud juhul saabumata süüdistatavast sõltumata põhjustel (ebapiisav esimene löök ja sellele järgnenud kannatanu vastupanu). Selliselt, kohtu arvates, süüdistatava teoga on täidetud tapmise katse kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused. Kaitsja on seadnud kahtluse alla, kas süüdistatav oli füüsiliselt võimeline kannatanut lüüa, sest oli väga tugevas alkoholijoobes. Oma versiooni kinnituseks on kaitsja esitanud videosalvestise (asub elektroonilises vormis KIS-is toimiku nr 1-21-5906 all, kanne nr 15S (kaitsja K.Kooga saadetud e-kirjaga „D video, kr. asi21244000530“, millelt on näha Dõmovit, kes istub toolil, ühel hetkel tõstab paremat kätt (video aeg 00:28), ainult selle videolõike järgi ei ole võimalik hinnata, kas ta on alkoholijoobes ja kui tugevas joobes. Kohtu arvates tõendab see video, et uuritav sündmus on tõesti aset leidnud sünnipäevapeo käigus, kus kõik osalejad, sh kannatanu, süüdistatav, tunnistajad on viibinud süüdistuses märgitud kohas Viru 6 ja 8 majade vahelises hoovis ja tehti ka šašlõkki, kasutades šašlõkivardaid (nt salvestise ajal 00:04 on selgelt näha šašlõkivann, millel on šašlõkivardad koos lihaga). Samas ei nähtu mingeid tunnuseid, et süüdistatav ei oleks võimeline liikuma ja/või kannatanut šašlõkivardaga lüüa. Nii kannatanu kui tunnistajate R, K ja S ütlustest nähtub küll, et süüdistatav (nagu ka kannatanu) oli alkoholijoobes. Samas nad kinnitavad, et Dõmov on aktiivselt suhelnud, liikunud jne. Ei nähtu, et enne kannatanult löökide saamist, oleks ta olnud teadvuseta, liikumisvõimetu vms. Et tunnistaja S ütlustest nähtuvalt oli Dõmov nii tugevas joobes, et mitmel korral kukkus toolilt maha, siis sama tunnistaja kinnitab ka Dõmovi liikumist ja kannatanule lähenemist ehk süüdistatav ei olnud sellises seisundis, kui ta ei oleks füüsiliselt võimeline liikuda ja/või kannatanut lüüa: ta kukkus tooli pealt maha, aitas tal püsti, siis suhtlemises oli näha, et ta ei püsinud jalul normaalselt, oli raskusi, et püsti seista. Enne löögi tegemist oli tugevas joobes, aga löögi ajal oli püsti asendis, oli ikka võimeline liikuma ja lööki 10
(14)tegema. Muuhulgas kinnitab seda asjaolu (et süüdistatav oli võimeline lööki tegema), et saabunud kiirabi on avastanud Dõmovit mitte laua juures (kus ta võis nt tugevast joobest tingituna magama jääda), vaid muust seltskonnast eemal, kuhu ta oligi jõudnud omal jõul (tõendeid selle kohta, et Dõmovi keha oleks vahepeal ümber paigutatud ei ole). Seoses kaitsja märkusega süüdistuse piiridest väljumise lubamatusest, selgitab kohus, et süüdistusakti p 18 all (süüdistuse sisu) on kirjeldatud kõik faktilised asjaolud, millele on tuginenud nii pooled kui kohus antud kohtuotsust tehes. Seega, mõistes süüdistatavat süüdi mõrva katses, ei välju kohus süüdistuse piiridest. Süüdistuse sisu lõpeb konkreetse viitega § 114 lg 1 p-le 4, viitega § 25 lg-le 2, mis selgelt osutab mõrva katse süüdistusele. Et nii kaitsja, kui süüdistatav on sellest õigesti aru saanud (et Dõmovit süüdistatakse just mõrva katses, mitte kehalises väärkohtlemises vms), nähtub ka kaitsja enda selgitustest ja positsioonist. Nii, kohtulikus eelmenetluses osutas kaitsja kaitseaktis süüdistuse osalisele põhjendatusele (tl 12), (mitte aga, et süüdistus on arusaamatu või ebakorrektne). Samuti ei tekkinud kaitsjal küsimusi seoses süüdistuse sõnastusega ka eelistungil ning selgitades oma kaitsepositsiooni on kaitsja otsesõnu viidanud tapmise süüdistusele („…püüan tõendada, et Dõmov ei olnud võimeline tapmiseks…“ – 22.09.2021 eelistungi protokolli lk 1, tl 14). Samale seisukohale on ta jäänud ka asja sisulise arutamise käigus ega esitanud etteheiteid süüdistusakti vormile ega sisule ning ei taotlenud süüdistusakti tagastamist vms). Samuti süüdistatava Dõmov’i selgitustest kohtuistungil (ütluste andmisest ta on keeldunud) ja tema viimasest sõnast on selgelt näha, et ta saab aru temale esitatud süüdistuse sisust ja selles osas mingeid eksitusi tal olla ei saa. Kohtu arvates nii faktilisi asjaolusid, kui teo kvalifikatsiooni tuleb vaadelda, süüdistuse sisu mõttes, ühte tervikuna ja antud juhul süüdistusakti p-st 18 tulenebki ühemõtteliselt, et Dõmovit süüdistatakse mõrva katses, millest kõik menetlusosalised, sh ka süüdistatav ja kaitsja ise, on selliselt ka aru saanud. Seega, süüdistatava teod vastavad tapmise katse kuriteokoosseisu tunnustele. Ta teadis, et teostab kuriteokoosseisule vastavat asjaolu ja tahtis seda ehk on tegutsenud otsese tahtlusega nii kannatanu löömise kui soovitud tagajärje – kannatanu surma suhtes. Dõmov on varem juba karistatud tapmise eest Harju maakohtu 20.01.2012 otsusega, mistõttu tema teod tuleb kvalifitseerida korduva tapmise katsena ehk KarS § 114 lg 1 p 4 - § 25 lg 2 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei esine ja keegi pooltest pole vastupidisele tuginenud. KARISTUS KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 114 lg 1 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu on KarS § 4 lg 2 kohaselt esimese astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette 8 kuni 20-aastane või eluaegne vangistus. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo nr 3-1-1-6-17, p 9 ja varasemad). 11
(14)Süü suuruse hindamisel ja karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, teo toimepanemise asjaolud. Kohtu arvates vastab Dõmovi süü keskmisele määrale. Olles varem juba karistatud tapmise eest ja karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaega vabastatuna lõi ta kannatanut šašlõkivardaga kaela, millega tekitas kannatanule füüsilist vahu ja verejooksu ning raskemad tagajärjed – kannatanu surm või eluohtlikud vigastused jäid saabumata vaid tänu õnnelikule juhusele, sest löök ei tabanud unearterit, muud suuremat veresoont või hingamis-, söögitoru. Süüdistatav on tegutsenud otsese tahtlusega, soovides kannatanu surma saabumist ning teda on peatanud vaid kannatanu enda aktiivne kaitsetegevus (löögid jalaga kehasse ja kätega peasse). Kohus ei tuvasta karistust raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse süüdistatava kahetsust, mida ta on avaldanud kohtuistungil. Kaitsja esitas tõendina tööandja iseloomustuse. Pärast vabanemist Dõmov on töötanud xxx-s xxx 20.02.2020-18.06.2021. Iseloomustuse järgi oli ta töötajana korrektne, abivalmis, rikkumisi ei olnud, iseloomustus on positiivne (tl 149). Eeltoodu alusel leiab kohus, et Dõmovi süü raskus vastab keskmisele määrale ning arvestades karistust raskendavate asjaolude puudumist ja karistust kergendavate asjaolude (kahetsuse) olemasolu, samuti seda, et tegu jäi katse staadiumi (mille puhul KarS § 26 lg 6 ja § 60 alusel võib karistust kergendada kuni karistuseliigi alamäärani) tuleb süüdistatavat karistada vangistusega sanktsiooni miinimummääras, mõistes temale karistuseks 8 aastat vangistust. Kuigi tegu jäi katsestaadiumi ja faktiliseks tagajärjeks on elule mitteohtlikud kehavigastused kannatanul, ei või mööda vaadata juba ostutatud faktist, et uue samalaadse esimese raskusastme isikuvastase kuriteo pani süüdistatav toime, olles katseajal ja tingimisi ennetähtaja vabastatuna. See näitab, et juba temale varem mõistetud ja tema poolt osaliselt ära kantud karistust ei ole teda piisavalt mõjutanud. Sellises olukorras puudub alus rääkida, et süüdistatav väärib leebemat kohtlemist ja tema mõjutamiseks oleks liiga raske ka sanktsiooni miinimumäärale vastav karistus. Kohtu arvates, sanktsiooni miinimumäär ehk 8 aastat vangistust on see karistus, mis ühelt poolt vastab süüdistatava süü raskusele ja teisalt, suudab mõjutada teda oma senise käitumise parandamiseks. Sellest määrast allapoole jääv karistus ei oleks, kohtu arvates, selleks tõhus ega toimiv ja saadaks nii süüdistatavale, kui avalikkusele vale preventiivse signaali, et ka uue samalaadse raske kuriteo toimepanemise korral võib kurjategija loota põhjendamatult leebele suhtumisele. Senine kohtupraktika räägib ikkagi sellest, et üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades ei tohi kohaldatav karistus anda ühiskonnale signaali, justkui ei taunitaks õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut oluliselt rangemal viisil (RKKKo nr 3-1-1-6-17, p 18). KarS § 68 lg 1 kohaselt eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, arvatakse karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära. Süüdistatavat peeti kinni 12.06.2021 kell 22.15 (tl 41). Viru maakohtu 14.06.2021 määrusega teda vahistati (tl 94). Samas Viru maakohtu 8.07.2021 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ning pöörati täitmisele V.Dõmovile Harju maakohtu 20.01.2012 otsusega mõistetud karistus selle kandmata osas, s.o 2 aastat 4 kuud ja 15 päeva vangistust täitmisele. Karistuse kandmise algust arvestati kohtumääruse jõustumisest (tl 90). Kohtumäärus jõustus 27.07.2021 (tl 93). 30.07.2021 tegi prokuratuur tõkendi tühistamise määruse, põhjendusega, et Dõmov on asunud kandma karistust 8.07.2021 kohtumääruse alusel (tl 99). Viru vangla spetsialist K.N e-kirjast nähtuvalt praegu kannab Dõmov karistust alates 27.07.2021 (tl 151). Seega, antud asjas oli süüdistatav eelvangistuses 12.06.2021 kuni 26.07.2021 ehk 1 kuu ja 14 päeva ning temale tuleb mõista karistuseks 7 aastat 10 kuud ja 16 päeva vangistust. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt Dõmovil on üks kehtiv kriminaalkaristus tapmise eest KarS § 113 järgi (tl 101). Harju maakohtu 20.01.2012 otsusega mõisteti temale karistuseks 11 aastat vangistust, kandmise algusega 29.03.2011 (tl 104). Viru maakohtu 29.10.2019 määrusega 12
(14)vabastati Dõmov’it tingimisi ennetähtaega katseajaga 2 aastat 4 kuud ja 14 päeva (tl 110). Dõmov vabanes vanglast 14.11.2019 (tl 103). S.t varasema kohtuotsusega mõistetud karistuselt jäi tal kandmata 2 aastat 4 kuud ja 15 päeva vangistust. Seda karistust on ta uuesti asunud kandma 27.07.2021 ning antud kohtuotsuse tegemise ajaks on ära kandnud 1 aasta 3 kuud ja 16 päeva vangistust, mis tuleb KarS § 65 lg 2 alusel suurendada antud asjas mõistetud karistus, s.o 7 aastat 10 kuud ja 16 päeva vangistust Harju maakohtu 20.01.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 29 päeva, mõistes V.Dõmovile lõplikult karistuseks 8 aastat 11 kuud ja 15 päeva vangistust, mille kandmise algust arvestada antud kohtuotsuse kuulutamisest. V.Dõmovi suhtes tuleb kohaldada tõkendina vahistamine kuni antud kohtuotsuse jõustumiseni. Menetluskulud Vastavalt
§ 189
lg 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.
§ 306
lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.
§ 175
lg 1 p 3, 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses, riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Antud asjas on tekkinud järgnevad menetluskukud: ekspertiisitasu 84 eurot (tl 23), 61 eurot (tl 38); kaitsjatasu kohtueelses menetluses 64,80 eurot (tl 117), 92,40 eurot (tl 120), 194,40 eurot (tl 121); kaitsjatasu kohtulikus menetluses 421,20 eurot (KoTo lk 20), 805,20 eurot.
§ 175lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
Vastavalt
§ 179
lg 1 p 1 süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. 2022.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 654 eurot. Seega sundraha suurus esimese astme kuriteo puhul on 1635 eurot (654*2,5=1635).
§ 180
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
§ 180
lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude riigi kanda jätmise otsustamisel arvestada toime pandud kuriteo iseloomu (RKKKo nr 3-1-1-3811, p 27). Kohus leiab, et menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele V.Dõmov’ilt. Kuigi menetluskulude summa ei ole väike vabaduses oli tal töökoht ja sissetulek ning puuduvad tõendid selle kohta, et V.Dõmov oleks varatu. Samuti võib V.Dõmov menetluskulusid hüvidata vangistuses tööd tehes ja siis peale karistuse ärakandmist. Kohus ei tuvasta alust V.Dõmovi menetluskulude kandmisest vabastamiseks.
§ 180
lg 3 lg 3 kohaselt kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et antud juhul võib määrata menetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, sest praegu kannab V.Dõmov vangistust ja tema sissetuleku teenimise võimalused on piiratud, mistõttu menetluskulude kogu summa kohene välja maksmine võib käia tal üle jõu. Asitõendid 13
(14)
§ 126
lg 3 p 1, 2 ja 4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kohus leiab, et antud asjas kogutud asitõenditega tuleb toimida järgmiselt: grillvarras, tulemasin, käekella osad (2 tk), käekell (katkine), neli pappkarpi DNA proovidega (mis asuvad toimiku juures) – hävitada antud kohtuotsuse jõustumisel. T-särk ja spordipüksid (asuvad samuti toimiku juures) – tagastada V.Dõmovile antud kohtuotsuse jõustumisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov eesistuja /allkirjastatud digitaalselt/ Ly Nõlvak rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Eero rahvakohtunik Osaliselt tühistatu Tartu Ringkonnakohtu 10.05.2023 kohtuotsusega 14
(14)